Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

Eelmisel nädalal avaldasid USA-s raporteerimiskohustusega suuremad investorid ja fondijuhid oma 2026. aasta esimese kvartali tehingud. Artiklis vaatame lähemalt, mida tuntud investorid ostsid, mida nad juba omavad ja millistesse aktsiatesse on tehtud kõige suuremad panused.

Dataroma andmetel oli mai keskpaiga seisuga 2026. aasta I kvartali kohta raporteeritud 1196 ostu või positsiooni suurendamist. Kõige rohkem osteti või lisati Microsofti aktsiat, mida tegi koguni 17 jälgitavat investorit. Amazon ja Meta järgnesid mõlemad 15 ostu või lisamisega. Neljandal kohal oli Visa 12 ostuga, millele järgnesid väiksemad ettevõtted, nagu tööstusmasinete rentimisega tegelev Sunbelt Rentals Holdings, Walt Disney ja Uber.

**Enim ostetud ja suurendatud positsioonid**
![data1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/data1_21cfaaa8da.png)
*Allikas: Dataroma; Q1 2026, seni raporteeritud 13F-andmete põhjal.*

Kuigi mitmete USA suurfirmade aktsiad püstitasid esimese kvartali jooksul järjest uusi hinnarekordeid, ei olnud mitte kõik ostud tehtud aktsiatesse, mis kauplesid oma aastase tipu lähedal. Dataroma andmete järgi olid nii Fiserv, Uber, Adobe, Visa ja Disney mai keskpaigas 52 nädala põhjast vähem kui 12% kõrgemal. See ei ütle küll seda, et investorid ostsid aktsiaid täpselt põhjast, kuid näitab, et osa enim ostetud nimesid ei olnud oma aastase hinnavahemiku ülemises otsas.

**Kui kaugel olid enim ostetud aktsiad 52 nädala põhjast?**\
![data2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/data2_1e4e5b19ec.png)
*Allikas: Dataroma; Q1 2026, seni raporteeritud 13F-andmete põhjal.*

Kui vaadata, milliseid aktsiaid tuntud investorid kõige rohkem omavad, korduvad samad suured nimed. Esikümnes on Alphabeti mõlemad aktsiaklassid, Microsoft, Amazon, Meta, Visa, Berkshire Hathaway, Taiwan Semiconductor, Apple ja Disney.

See tähendab, et suurte investorite portfellid alati ei erine peamistest turuindeksitest nii palju, kui võiks arvata. Suur osa kapitalist on endiselt koondunud populaarsematesse tehnoloogia- ja kommunikatsiooniettevõtetesse.

![data3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/data3_6b8c4597bf.jpg)
*Allikas: Dataroma; Q1 2026, seni raporteeritud 13F-andmete põhjal.*

Kui siin on ka üks oluline tehniline nüanss. Alphabet ilmub tabelis kahel real, sest börsil kaubeldakse nii GOOGL kui ka GOOG aktsiatega. Sama kehtib Berkshire Hathaway A- ja B-klassi aktsiate kohta. Ettevõtte tasandil oleks nende mõju veel suurem, kui aktsiaklassid kokku panna.

Kõige huvitavam osa ei ole aga alati see, mida omatakse kõige rohkem. Vahel on kõnekam vaadata, kuhu mõni investor on teinud väga suure panuse.

Allolev tabel näitab, kui suur on konkreetse aktsia maksimaalne osakaal ühe jälgitava investori portfellis. Näiteks panustab kõigest 5 positsiooni omav CAS Investment Partners ligi 82% ulatuses portfelli koguväärtusest automüügiplatvormi haldavale Carnavale. Sarnases valdkonnas tegutseva Group 1 Automotive puhul näeb potentsiaali aga Conifer Management, mis alates 2023. aasta algusest kuni 2026. aasta I kvartali lõpuni on näidanud 30% tootlust.

![data4.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/data4_ef1916a57d.jpg)
*Suurimad üksikpanused portfellides.* *Allikas: Dataroma; Q1 2026, seni raporteeritud 13F-andmete põhjal.*

Tabelist võib välja lugeda ka selle, et suurim panus ei pruugi alati olla tehtud populaarisemasse aktsiasse. Kuid Amazon on erandina mõlemat: seda omab korraha palju investoreid ja mõne jaoks on see ka väga suur positsioon. Carvana on vastupidine näide. Seda omab vähem investoreid, kuid nende seas leidub väga kontsentreeritud panuseid.

Apple paistab samuti silma, mis ei olnud küll 2026. aasta I kvartali enim ostetud aktsiate esikümnes, kuid on endiselt üks tähtsamaid nimesid portfellides. Dataroma andmetel moodustab Apple ühe jälgitava investori portfellis lausa ligi 40% portfelli väärtusest.

Kokkuvõttes ei näita I kvartali andmed seda, et tuntud investorid oleksid aktsiaturult põgenenud. Pigem lisati positsioone suurtes ja tuntud ettevõtetes, eriti Microsoftis, Amazonis, Metas ja Visas. Samal ajal näitavad suurimad üksikpanused, et osa investoreid on endiselt valmis hoidma väga kontsentreeritud portfelle.

Järelduste tegemiseks tuleks lisaks ostude arvu vaatamisele vaadata ka seda, kui laialt aktsiat omatakse, kui suur on selle osakaal portfellides ja kas ostud toimusid aktsias, mis oli oma aastase hinnavahemiku alumises või ülemises otsas.

13F-aruanded ei näita investorite tänast positsiooni ega lühikesi panuseid, kuid need annavad siiski hea pildi sellest, milliseid ettevõtteid suured investorid kvartali lõpu seisuga eelistasid.

Eelmisel nädalal avaldasid USA-s raporteerimiskohustusega suuremad investorid ja fondijuhid oma 2026. aasta esimese kvartali tehingud. Artiklis vaatame lähemalt, mida tuntud investorid ostsid, mida nad juba omavad ja millistesse aktsiatesse on tehtud kõige suuremad panused.

Mis aktsiaid suured investorid ostsid?

Seekordses episoodis:
- Ilma suuremate arenguteta Iraani sõda
- USA ja ELi tollilepe
- Trumpi börsitehingud ja huvide konflikt
- USA inflatsioon, intressid ja võlakirjad
- Cerebras kui Nvidia suurim konkurent
- Ajaloolise SpaceX-i IPO ootus
- Berkshire Hathaway pärast Buffettit
- Rootsi majandusprognoos

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/20-05-2026-naedal-turgudel-kas?si=eae411eb989d4b42b78eaab224e00dfc&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/1q2MKlRlJWVCHJVHB3nS37?si=2ba7a07de7974d16)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/20-05-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kas-nvidia-troon-hakkab-k%C3%B5ikuma/id1633302172?i=1000768734455)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/1q2MKlRlJWVCHJVHB3nS37?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Seekordses episoodis:
- Ilma suuremate arenguteta Iraani sõda
- USA ja ELi tollilepe
- Trumpi börsitehingud ja huvide konflikt
- USA inflatsioon, intressid ja võlakirjad
- Cerebras kui Nvidia suurim konkurent
- Ajaloolise SpaceX-i IPO ootus
- Berkshire Hathaway pärast Buffettit

Nädal turgudel: kas Nvidia troon hakkab kõikuma?

Igal kevadel tuleb investorite seas tagasi sama vana mõte: mais võiks aktsiaid vähendada ja sügisel turule tagasi tulla. Selle taga on tuntud Wall Streeti hooajalisuse reegel, mille järgi on aktsiaturu tootlus olnud ajalooliselt tugevam novembrist aprillini ja nõrgem maist oktoobrini.

Sellel mõttel on ajalooliste andmete põhjal oma tõepõhi all. S&P 500 on alates 1945. aastast kuni 2026. aasta aprillini tootnud maist oktoobrini keskmiselt umbes 2%, samas kui novembrist aprillini on keskmine tootlus olnud ligikaudu 7%. Seega, kuigi tegemist ei ole päris tühja kõnekäänuga, on küsimus pigem selles, kas selle järgi tasub pimesi tegutseda. 

**S&P 500 keskmine tootlus eri poolaastatel**
![may1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/may1_e772d57472.png)
_Allikas: CHRA/Fidelity; periood alates 1950. aastast. Varasem tootlus ei taga tulevikutootlust._

Ajalooline muster küll ütleb, et suvepoolaasta on olnud nõrgem, kuid see ei tähenda, et iga mai alguses peaks aktsiad maha müüma. Hooajalisus näitab keskmist tulemust, mitte kindlat prognoosi. Mõnel aastal on suvekuud olnud väga nõrgad, teisel aastal aga väga tugevad.

Viimased aastad ongi näidanud, miks vana reeglit ei saa liiga sõna-sõnalt võtta. CFRA andmete järgi on S&P 500 maist oktoobrini tootnud viimase kümnendi jooksul keskmiselt umbes 7%, mis on oluliselt parem kui pikk ajalooline keskmine. 2025. aastal oli sama perioodi tootlus lausa 22,1%. 

**Mai-oktoober ei ole viimasel ajal alati olnud nõrk**
![may2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/may2_30a7534e98.png)
_Allikas: CFRA_

Oluline on see just seetõttu, et kuigi kalendrikuu järgi turult lahkumine võib tunduda lihtsa strateegiana, on tegelikkuses seda väga raske hästi ajastada. Reutersi analüüsi järgi oleks 10 000 dollarit, mis oleks alates 2016. aasta maist pidevalt S&P 500 indeksis püsinud, kasvanud umbes 34 000 dollarini. See oli ligikaudu kaks korda parem tulemus kui strateegial, mis oleks suvekuudel rahas istunud. 

Sama mõte tuleb välja ka J.P. Morgani analüüsist. Kui investor oli viimase 20 aasta jooksul S&P 500-s kogu aeg investeeritud, oli aastane tootlus 10,6%. Kui ta jäi ilma ainult kümnest parimast börsipäevast, langes aastane tootlus 6,4% peale. Kui puudu jäid 20 parimat päeva, langes tootlus kõigest 3,7% peale. 

**Mõne suure tõusupäeva puudumine võib tootlust tugevalt vähendada**
![may3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/may3_5064a6e0b3.png)
_Allikas: J.P. Morgan Asset Management. Andmed seisuga 28.02.2025_

See on peamine põhjus, miks maikuus müümine ei pruugi pikaajalise investori jaoks osutuda kuigi tootlikuks strateegiaks. Suured tõusupäevad tulevad sageli siis, kui turul valitseb veel ebakindlus ja pessimism. Kui investor ootab, kuni olukord taas selgeneb, võib oluline osa taastumisest olla juba toimunud.

Saxo analüüs näitab sama tulemust, kuid pikemas vaates. Alates 2000. aastast oleks S&P 500-s ainult maist oktoobrini investeerimine andnud ligikaudu 29% kumulatiivse tootluse. Ainult novembrist aprillini investeerimine oleks andnud umbes 210%. Kogu aasta investeeritud olemine oleks aga andnud ligikaudu 299%. 

**Kalendrikuu järgi turult väljas olemine on maksnud tootlust**
![may4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/may4_15d7227a77.png)
_Allikas: Saxo/Bloomberg; S&P 500 andmed. Varasem tootlus ei taga tulevikutootlust._

2026\. aastal on vana reegel siiski tavapärasest huvitavam. Ühelt poolt on hooajalisus investoritele meeldetuletus, et suvekuud võivad olla ebakindlamad. Teiselt poolt on turu optimism praegu tugevam, kui ainult kalendrit vaadates võiks arvata. 

S&P 500 taastus kevadel ligi 10% langusest vaid 11 kauplemispäevaga, toetatuna tugevatest ettevõtete kasumitest, USA majanduse vastupidavusest ning leevenenud hirmust geopoliitilise olukorra järsu halvenemise ees. 

Lisaks valitseb turul endiselt suur tehisintellekti ja andmekeskuste investeeringute himu. Bloombergi andmete kohaselt plaanivad USA suurimad tehnoloogiaettevõtted 2026. aastal kulutada kapitaliinvesteeringuteks kuni 725 miljardit dollarit, peamiselt AI-andmekeskuste seadmetele, mis võib avaldada tuge kiibitootjatele, pilvefirmadele, elektritaristule ja mitmetele teistele sektoritele isegi siis, kui tavapärane hooajalisus räägib ettevaatlikkuse kasuks. 

Samas ei tähenda see, et riskid oleksid kadunud. 2026. aasta on USA vahevalimiste aasta. Reutersi analüüsi järgi on viimase kümne vahevalimiste aasta jooksul S&P 500 maist oktoobrini langenud viiel korral ning keskmine tulemus oli umbes 1,5% miinuses. Lisaks püsivad riskid geopoliitikas, intressimäärades, nafta hinnas ja turu kontsentreerituses. 

|      Mis räägib ettevaatlikkuse poolt?                                        |      Mis räägib pimesi müümise vastu?                                         |
|-------------------------------------------------------------------------------|-------------------------------------------------------------------------------|
|     Mai-oktoober on ajalooliselt nõrgem periood.                              |     Viimase kümnendi suveperioodid on olnud palju tugevamad.                  |
|     2026 on USA vahevalimiste aasta.                                          |     Turu optimism on tugev ja S&P 500 taastus kevadel kiiresti.               |
|     Geopoliitika ja nafta hinnatõus võivad inflatsiooni uuesti survestada.    |     Ettevõtete kasumid on seni turgu toetanud.                                |
|     AI-aktsiate juhtroll on muutnud turu kontsentreeritumaks.                 |     AI-taristu kulutused võivad toetada mitut sektorit.                       |
|     Suured tõusud on muutnud hinnatasemed kallimaks.                          |     Täielik rahasse minek võib tähendada parimatest päevadest ilmajäämist.    |

Seega ei peaks maikuus müümine automaatselt tähendama turult lahkumist, pigem võiks see olla meeldetuletus portfell üle vaadata.

Ühe võimalusena viitab Fidelity CFRA analüüsile, mille järgi on kaitsvad sektorid ajalooliselt maist oktoobrini paremini vastu pidanud kui tsüklilisemad sektorid. See ei tähenda, et kogu indeks tuleks maha müüa, vaid pigem seda, et portfelli riski saab vähendada ka järk-järgult ja osaliselt. 

Kõige olulisem järeldus on aga see, et kalender võib anda kasuliku hoiatuse, aga samas ei ole see investeerimisstrateegia. Ajalugu näitab, et maist oktoobrini on tootlus olnud nõrgem, aga samas näitab uuem ajalugu ka seda, et turult pimesi lahkumine võib kalliks maksma minna.

Igal kevadel tuleb investorite seas tagasi sama vana mõte: mais võiks aktsiaid vähendada ja sügisel turule tagasi tulla. Selle taga on tuntud Wall Streeti hooajalisuse reegel, mille järgi on aktsiaturu tootlus olnud ajalooliselt tugevam novembrist aprillini ja nõrgem maist oktoobrini.

Kas müüa mais või jääda turule?

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

Pro Kapital Grupp

PRFoods

Hepsor

AUGA Group

Artea bankas

Pieno Zvaigzdes

AB Ignitis Grupe

LHV Group

Tallink Grupp

Merko Ehitus

Tallinna Sadam


                Kevin Warsh vannutati ametlikult Föderaalreservi uueks juhiks
            

Vastuolulised väited said Elisa kliendile saatuslikuks


      Eesti Energia sai võlakirjadega 300 miljonit eurot tuuleparkide ehitamiseks ja akudeks
    


                USA tarbijate kindlustunne langes madalpunkti
            

Balti riigid tahavad osta ühishankega 20 regionaalrongi

Soome majanduse madalseis mõjutab põhjanaabrist sõltuvaid Eesti ettevõtteid

POSTIMEHE OSTUKORV ⟩ Üks pood teeb teistele pika puuga ära


      SEB sai loa Baltimaades ühinemiseks
    


      Margus Linnamäe Apollo ostab Ivar Vendelinilt kaks Leedu toiduäri
    

Toidukontserni juht: akupangad ja generaatorid meid kriisis ei aita

Nasdaq announces semi-annual changes to the OMX Baltic 10TM Index

Indeksi OMX Baltic 10 uus koosseis

Nasdaq announces semi-annual changes to the OMX Baltic Benchmark Index

Indeksi OMX Baltic Benchmark uus koosseis

Nasdaq announces semi-annual changes to the OMX Baltic 10 Index

CORRECTION: Notification on convocation of Extraordinary Meeting of Shareholders of AS “DelfinGroup”

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2026. a I kvartali ja 3 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

Notification on convocation of Extraordinary Meeting of Shareholders of AS “DelfinGroup”

LHV Groupi oma aktsiate omandamise tehingud

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Apollo Group teeb esimese sammu börsile

LHV Group (LHV1T)

Soovitage häid aktsiaid.

Telefonikõned kosmosest - AST Spacemobile (ASTS)

BÖRSIKRAHH 2026

Silvano Fashion Group (SFG1T)

Börsipäev 22. mai

SpaceX

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

Börsipäev 21. mai

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida&hellip;

Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida...

Börsipäev 20. mai

Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

Airobot Technologies AS börsile

Baltic Horizon Fund (NHCBHFFT)

Börsipäev 19. mai

Ignitis group (IGN1L)

Yook OÜ võlakirjad

Novo Nordisk A/S

Võlakirjad

Liven AS börsile

Börsipäev 18. mai

LHV sait korda!

Energia salvestus - The Next Big Thing

NVDA - end of story?

Eesti - Läti maavõistlus: Milline ebavõrdsus!

Ampler Bikes elektrijalgrattad

PayPal ja eBay

Börsipäev 15. mai

Fotoonika

Eesti energeetika

Kristen Michali valitsus - head ja vead

sport!

Päevakaja

Rohepesu

Donald Trump 2024

Elukunstnike sektor Eestis

spordipoliitika!

Tehnika/IT-sektori kurilka

Ajakirjanduse lahmimised.

Kuidas kaitsta Eestit?

Tehisintellekt

Reitingud ja Riigikogu valimised

Ukraina

Tallinn

EKRE arutelu

LHV maijooks

Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

dokumentaalid

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Hariduspoliitika Eestis - head ja vead

Maksud Eestis ja mujal maailmas

Powertrader

Märsilohistajate sektor Eestis 

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Tartu

Kõige hullumeelsemad vandenõuteooriad

Islamiprobleem Euroopas

Reformierakond

Foorumi õpetus

2026\. aasta I kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks jätkuv ärimahtude kasv, kuid samas kasumi vähenemine, mida põhjustasid surve tulubaasile, üksikute tütarettevõtete nõrgem tulemus ning kulude kiirem kasv. Vaatamata keerulisemale kvartalile suutis LHV Group I kvartalis finantsplaani tulude, kasumi ja ärimahtude vaates mõõdukalt ületada. LHV Groupi kliendibaas kasvas 705 000 kliendini.

LHV Group teenis 2026. aasta I kvartalis 19,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 36% vähem kui eelmises kvartalis ja 32% vähem kui aasta tagasi. LHV Pank teenis puhaskasumit 20,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,3 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis puhaskahjumit 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 0,7 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 10,7%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta I kvartalis netotulusid 73,7 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 7% vähem kui aasta tagasi. I kvartali netotuludest moodustasid 59,3 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,7 miljonit eurot neto teenustasutulud. LHV Grupi I kvartali netotulusid mõjutas peamiselt surve finantseerimiskuludele ning LHV Kindlustuse nõrgem kvartalitulemus. Kasumlikkust survestas lisaks tulude vähenemisele ka kulude kiirem kasv, mis suurenes kvartaalses võrdluses 7% ja aastavõrdluses 21%. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud, sisseostetud nõustamisteenused ning täiendavate reservide moodustamine. Kulud moodustasid kokku 45,6 miljonit eurot. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 1,3 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt väiksem kui aasta tagasi.

Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,98 miljardit eurot, mis oli 2% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 17% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 120 miljoni euro võrra ehk 2% 5,59 miljardi euroni (aastavõrdluses +18%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 332 miljoni euro võrra ehk 4% ja ulatusid 7,80 miljardi euroni (aastases võrdluses +18%). Hoiuste vähenemine tulenes peamiselt 249 miljoni euro ulatuses finantsvahendajate hoiuste ja 68 miljoni euro ulatuses muude hoiuste kahanemisest. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 16 miljoni euro võrra 1,72 miljardi euroni (aastane kasv 10%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalis 26,1 miljonit makset, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis.

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli I kvartali lõpus 16,2%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 18,0% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 21,4%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 192% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 150%, mis ületavad suurelt regulatiivseid miinimumnõudeid.

Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta eelmise aasta eest aktsionäridele dividend 17 senti aktsia kohta. Dividendid maksti välja 15. aprillil. Kvartali lõpu aktsia sulgemishinna pealt tähendab see 4.8% dividendimäära.

LHV Group ületas esimese kvartali finantsplaani netotulude osas 157 tuhande euro ja puhaskasumi osas 151 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 5 miljoni euro võrra, deposiidid 92 miljoni euro võrra ja fondide maht 1 miljoni euro võrra. Finantsplaan püsib.

![Kasumiaruanne I kv '26.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_I_kv_26_16e7e7210c.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus 20,2 miljoni euroni. Kvartali tulemust mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud ning ligikaudu 2,3 miljoni euro suurune intressiswapide ümberhindluse mõju, mis grupi tasandil elimineeritakse. Ilma selle mõjuta oleks puhaskasum olnud 22,5 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 900 võrra, ulatudes 500 400-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 425 miljoni euro võrra 6,54 miljardi euroni, millest nõudmiseni hoiused kahanesid 382 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused 45 miljoni euro võrra. Fookus liigub järjest enam jaeklientide hoiuste suunas ning platvormihoiuste osakaalu vähendamisele.

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes kvartaliga 24 miljoni euro võrra 4,71 miljardi euroni. Kasv tuli peamiselt eluasemelaenude jätkuvalt tugeva kasvu toel. Ettevõtete laenuportfell vähenes ühe suure laenu lõpptähtaja saabumise tõttu ning pank keskendus laenuportfelli tootluse parandamisele, samal ajal säilis portfelli tugev kvaliteet.

Veebruaris tuli LHV Pank välja mobiiliäpi visuaalse uuendusega. Lisaks alustas veebruaris juba 24. korda Börsihai kauplemismäng, kust võttis osa üle 4 500 mängija. 

Esimese kvartali seisuga on LHV Panga netotulud finantsplaanist maas 2,7 miljoni euro võrra ning puhaskasum 1,4 miljoni euro võrra. Hoiused on plaanist ees 57 miljoni euro võrra ning laenud plaanist 16 miljoni euro võrra maas.

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus esimeses kvartalis 1,3 miljoni euroni. Tulud kasvasid tugevalt, kuid kulud suurenesid oodatust kiiremini seoses rahaliste boonuste maksmisega optsioonipõhiste asemel ning ühekordsete personalikuludega. Kasumlikkust mõjutas lisaks täiendava provisjoni moodustamine.

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 93 miljoni euro võrra 876 miljoni euroni (aastane kasv 79%). Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laenude maht on 143 miljonit eurot. Esimeses kvartalis tehti 1 miljoni euro ulatuses provisjone. Portfelli üldine kvaliteet on tugev.

LHV Banki kaasatud hoiused suurenesid kvartaliga 139 miljoni euro võrra 1,43 miljardi euroni (aastane kasv 74%). Hoiused kasvasid kvartalis jõudsalt, eelkõige tänu otseste klientide hoiuste suurenemisele. Samal ajal paranes rahastamise hind veidi ning vähenes sõltuvus vahendajate kaudu kaasatud hoiustest.

Esimeses kvartalis tehti edusamme nii tehnoloogias kui tootearenduses. Edukalt viidi läbi klienditoe Agentic AI lahenduse piloot ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude pakkumiseks ja ISA teenuse osutamiseks. Nendele arengutele tuginedes jätkub uute toodete arendus.

LHV Banki esimese kvartali netotulud ületavad finantsplaani 770 tuhande euro võrra, kuid puhaskasum jäi suuremate kulude ja provisjonide tõttu finantsplaanile alla 249 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 17 miljoni euro võrra ja hoiuste maht 137 miljoni euro võrra.

**LHV Varahaldus**

LHV Varahalduse esimese kvartali puhaskahjum oli -0,6 miljonit eurot. Tulemust mõjutas negatiivselt märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud tulumaks (1,1 miljonit eurot), mis I kvartalis oli oluliselt suurem kui eelnevatel perioodidel. Esimene kvartal oli finantsturgudel erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu äärmiselt turbulentne, kuid vaatamata sellele suutsid kõik LHV pensionifondid näidata turul ainsana positiivset tootlust ning edestada konkurente. LHV pensionifondide Julge, Ettevõtlik ja Tasakaalukas kvartaalsed tootlused kujunesid vastavalt 4,0%, 2,7% ja 2,1%. LHV pensionifond Indeks, millel on konkurentidega võrreldes suurem osakaal arenevatel turgudel, näitas esimeses kvartalis 1,3% tootlust. Konservatiivsem fond Rahulik tootluseks kujunes 0,6%. III samba fond Aktiivne III näitas 4,0% kvartaalset tootlust. Aktiivseid igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 105 000. 

LHV Varahalduse puhaskasum ületab esimese kvartali põhjal finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht on plaanis.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli esimene kvartal keerulisemate ilmastikuolude ja Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu keeruline. Puhaskahjum ulatus nende mõjul -0,7 miljoni euroni, kuid märtsis oli näha esimesi stabiliseerumise märke. Neto teenitud preemiad püsisid sarnaselt eelmise kvartaliga 10,5 miljoni euro tasemel (aastases võrdluses on kasvanud 9%). Bruto tekkinud kahjud ulatusid 8,3 miljoni euroni kasvades kvartaalses võrdluses 14% ning aastavõrdluses 27%, mis viis kindlustustegevuse tulemi esimest korda viimaste aastate jooksul negatiivseks. Neto kahjusuhe kerkis 82%-ni. Kogu kvartalit iseloomustas keskmisest suurem kahjunõuete arv ja keskmisest suurem nõude maht. Märtsi lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 314 000 ja klientide arv 237 000.

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb esimese kvartali seisuga finantsplaanile alla 1,3 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 44 tuhande euro võrra.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„2026. aasta esimene kvartal langes kokku olulise juhtimismuudatusega LHV Groupis. 1. aprillil asus Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimehe ametisse ning Kris Brewster sai LHV Banki ajutiseks tegevjuhiks Ühendkuningriigis. Need muudatused toovad LHV arengusse Eestis värske vaate, asetavad Ühendkuningriigi panga juhtimise tugevamalt kohaliku meeskonna kätte ning tugevdavad kahe panga vahelist koostööd järgmises arenguetapis.

Selle taustal oli kvartal ise väga nõudlik. Konsolideeritud puhaskasumit summas 19,7 miljonit eurot pidurdasid surve finantseerimiskuludele, LHV Kindlustuse ebatavaliselt kahjurohke kvartal ning ühekordsetest kuludest tingitud kõrgemad tegevuskulud. Samal ajal aga jätkus ärimahtude kasv: konsolideeritud laenuportfell ulatus 5,59 miljardi euroni (+18% aastavõrdluses), LHV Banki laenuportfell kasvas aastavõrdluses 79% ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude ja ISA toodete pakkumiseks. LHV pensionifondid olid Eesti turul ainsad fondid, mis näitasid äärmiselt volatiilses kvartalis positiivset tootlust. Ületasime mõõdukalt finantsplaani, kapitali positsioon püsib tugev ning finantsplaan püsib.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/et/aruanded/).

Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group Teamsi kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 21. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume eelnevalt registreeruda [siin](https://events.teams.microsoft.com/event/300f31bd-e2d6-454a-bfcb-733cb5f54252@d7b2bdd1-6077-4f89-8708-6956b8db8f1a). 

LHV Groupi 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

2026\. aastal keskendub LHV Group ärimahtude ja kliendiaktiivsuse jätkuvale kasvatamisele ning varasemast efektiivsemale tegutsemisele. Kogutulu kasvab ligikaudu 9%, mida toetab nii netointressitulu suurenemine kui ka tugev teenustasutulu kasv. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades äritegevuse kasumlikkusel marginaalselt kasvada, samas kui laenude allahindluste kulu normaliseerub pärast erakordselt madalat 2025. aastat. Puhaskasum püsib seetõttu sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Laenuportfell kasvab üle 11% ja hoiused enam kui 5%, kinnitades LHV tugevat positsiooni nii jae- kui äriklientide seas. Netointressitulu on küll kasvamas käesoleval aastal, kuid selle mõju on väiksem, mistõttu jääb puhaskasum 2026. aastal ligikaudu eelmise aasta tasemele, kuid paranenud efektiivsus ja kasvav äritegevus loovad tugeva aluse kasumlikkuse ja omanikutootluse kiirenemiseks järgnevatel aastatel.

![kuvatõmmis v1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v1_2ca43834d9.png)

 *Arvutatud perioodi kuu lõpu keskmiste omakapitali mahtude alusel

**LHV Pank**

LHV Panga finantsprognoosi keskmes on kvaliteedile ja tootlusele fokusseeritud kasv. Laenuportfell suureneb ligikaudu 4%, mida veavad eeskätt eluasemelaenud ning SME- ja ärilaenude kasv. Hoiuste struktuur muutub stabiilsemaks ja kasumlikumaks, kus suurima osana regulaarsete klientide nõudmiseni hoiused kasvavad ligi 16%, kompenseerides teadlikku taandumist finantsvahendajate ja platvormide hoiustest. Hoiuste tase tervikuna püsib sarnasel tasemel eelmise aastaga.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 10%, mida toetab mõõdukas netointressitulu kasv ja tugev ligi 30% teenustasutulu kasv, peegeldades klientide aktiivsuse suurenemist ja uute klientide lisandumist maksete, FX-, investeerimis- ja kaarditeenuste vallas. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 42.7%-lt 41.8%-ni, samas kui riskikulu püsib madalal tasemel.

**LHV Bank**

LHV Banki finantsprognoos 2026. aastaks näitab kiirenevat kasvu, kus ärimahud ja tulubaas laienevad kiiremini kui kulud. Hoiused kasvavad ligikaudu 37%, peegeldades tugevat jaemüügi kasvu ning stabiilset nõudlust tähtajaliste hoiuste järele, samal ajal kui laenuportfell suureneb enam kui 50%, liikudes sihipäraselt 1 miljardi euro taseme suunas.

Tulude poolel kasvab kogutulu ligi 20%, mida toetab tugev netointressitulu kasv ning kiire netoteenustasutulu kasv, mis ennekõike tuleneb teenustasukulude vähenemisest seoses maksete kogumise teenuse lõpetamisega. Kulud kasvavad tuludest aeglasemalt ning kulude-tulude suhe paraneb 83%-lt 77%-ni, kinnitades operatiivse efektiivsuse paranemist. Selle tulemusena suureneb maksueelne kasum ligikaudu 68% ja puhaskasum ligi 80%, mis teeb 2026. aastast selge murranguaasta LHV Banki kasumlikkuse teekonnal ning loob tugeva aluse edasiseks omakapitali tootluse paranemiseks järgnevatel aastatel.

**LHV Varahaldus**

2026\. aastal prognoosib LHV Varahaldus selget kasumlikkuse ja mahu kasvu, mida veavad fonditootlused ja klientide arvu kasv. Fondimahud kasvavad ligikaudu 12%. See peegeldab nii konkurentsivõimelisi tootlusi kui ka edukamat müügi- ja ristmüügimudelit.

Tulude poolel kasvab kogutulu üle 22%. Kulud kasvavad kontrollitult, ilma FTE-de arvu suurenemiseta, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda 61.1%-lt 58.4%-ni. Selle tulemusena kasvab maksueelne kasum ligi 30% ja puhaskasum üle 20%.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse sõlmitud lepingute preemiad on tänavu planeeritud kasvama 12% ning ulatuvad 48 miljoni euroni. Kasv tugineb eeskätt ristmüügile LHV Groupi siseselt ning digitaalsetele mobiili- ja veebikanalitele. Kahjusagedus püsib stabiilsena või veidi madalamal kui 2025. aastal, hoides kahjusuhte kontrolli all. 

Tegevuskulude kasv 2026. aastal on planeeritud ligikaudu 12%, mis on kooskõlas portfelli ja preemiate mahu kasvuga. Valdav osa kulude suurenemisest tuleneb grupisisestest teenustest ja kulude jagamisest.

**Finantsprognoos 2026-2030**

LHV Groupi 2026–2030 finantsprognoos põhineb mõõdukalt paraneval makromajanduslikul keskkonnal nii Eestis kui Ühendkuningriigis, kus majanduskasv stabiliseerub ning inflatsioon normaliseerub ligikaudu 2–2.5% tasemele. Eestis eeldatakse majanduskasvu kiirenemist alates 2026. aastast koos tööturu järkjärgulise paranemisega, samas kui Ühendkuningriigis kujuneb kasv tagasihoidlikumaks, kuid stabiilseks, toetades järjepidevat laenu- ja hoiuste tegevust. Konkurents pangandusturgudel püsib tugev, eriti laenude ja hoiuste segmendis, mis rõhutab efektiivsuse ja distsiplineeritud hinnastamise olulisust.

Selles raamistikus prognoosib LHV Group kogutulu kasvu ligikaudu 305 miljonilt eurolt 2025. aastal ligi 593 miljoni euroni 2030. aastaks, mida toetab nii netointressitulu kui ka teenustasutulu kasv. Ärimahud suurenevad peaaegu kaks korda: netolaenud kasvavad ligikaudu 5.5 miljardilt eurolt üle 10 miljardi euro, hoiused 8.1 miljardilt eurolt ligi 12.8 miljardi euroni ning varahaldusmahud 1,7 miljardilt eurolt üle 3 miljardi euro tasemele. Kulude kasv jääb tulude kasvust selgelt aeglasemaks, võimaldades kulude-tulude suhtel paraneda üle 50% tasemelt ligikaudu 36%-ni perioodi lõpuks.

Kasumlikkuse vaates peegeldub see kõik ka puhaskasumi, mis perioodi lõpuks on prognoositud kahekordistuma 290 miljoni euroni ning omakapitali tootluses, kus ROE tõuseb ligikaudu 16% tasemelt üle 23%  2030. aastaks.

![kuvatõmmis v2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kuvatommis_v2_f48b740909.png)

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

"Eestis on LHV Panga fookus 2026. aastal kvaliteetsel ja mõõdukal kasvul. Ühendkuningriigis laenuportfelli enam kui 50%-line ja puhaskasumi ligi 80%-line oodatav kasv rajaneb juba mastaabi mõjule. LHV Varahaldus jätkab samuti tugeval kasumlikkuse kursil, kasvatades puhaskasumit üle 20%. LHV Kindlustuse kasv tuleb peamiselt meie oma kliendibaasi paremast teenindamisest läbi ristmüügi. 

Meie pikaajaline finantsprognoos tugineb kolmele sambale. Esiteks, kasvatame ärimahtusid mõlemal koduturul. Teiseks, meie plaan arvestab baasintressimäärade mõõduka tõusuga alates 2027. aastast. Kolmandaks, ja kõige olulisemalt, tegeleme pidevalt oma tegevuse tõhustamisega. Selle peamiseks veduriks on tehnoloogilise võimekuse kiire arendamine, mis ei ole passiivne ootus, vaid eeldab meilt sihipäraseid ja läbimõeldud muutuseid.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: https://investor.lhv.ee/aruanded.

_LHV Group on suurim kodumaine finantskontsern ja kapitali pakkuja Eestis. LHV Groupi peamised tütarettevõtted on LHV Pank, LHV Varahaldus, LHV Kindlustus ja LHV Bank Limited. Grupi ettevõtetes töötab ligi 1 200 inimest. LHV Panga teenuseid kasutab detsembri lõpu seisuga 492 000 klienti, LHV hallatavatel II samba pensionifondidel on 106 000 aktiivset klienti ja LHV Kindlustusega on kaitstud 231 000 klienti. Groupi tütarettevõte LHV Bank omab Ühendkuningriigi pangalitsentsi ning pakub pangateenuseid rahvusvahelistele finantstehnoloogia ettevõtetele ja laenusid väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele._

LHV Groupi 2026. aasta finantsplaan ja viie aasta finantsprognoos

Tehisintellekt on olnud viimaste aastate üks kuumemaid investeerimisteemasid. Pärast ChatGPT läbimurret liikus valdkond kiiresti investorite põhifookusesse ning Euroopa AI-fondide varade maht kasvas järsult. Morningstari raporti järgi jõudis Euroopa AI- ja big data fondide vara tipus umbes 34,8 miljardi dollarini ning oli 2026. aasta märtsi lõpus endiselt ligi 2,7 korda kõrgem kui ChatGPT stardihetkel.

Tehisintellekt ei ole enam varajane panus tulevikule, kuna investorite raha on sellesse valdkonda juba liikunud ning järjest rohkem ettevõtteid püüab näidata, kuidas AI nende äri kasvatab. Seetõttu on üha olulisem vaadata, kes teenib AI pealt päriselt raha ja kelle puhul on AI pigem viis investorite tähelepanu võita.

**Euroopa AI-fondide varade kasv pärast ChatGPT läbimurret**
![ai1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ai1_efa8d5b465.png)
_Allikas: Morningstar_

AI-fondide investeeringud näitavad väga selgelt, kus investorid praegu võimalusi näevad. Morningstari analüüsi järgi on 100 enim hoitud AI-aktsiast 77 USA ettevõtted. Euroopa osakaal on palju väiksem, kuigi paljud AI-fondide haldurid asuvad ise Euroopas.

See tähendab, et Euroopa investorite AI-panused on suures osas tegelikult panused USA tehnoloogiasse. AI on küll globaalne valdkond, aga börsil kaubeldavate võimaluste puhul on raskuskese endiselt Ühendriikides.

**AI-fondide enim hoitud aktsiad riikide lõikes**
![ai2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ai2_b7a3ee724c.png)
_Allikas: Morningstar_

AI-fondide puhul tasub vaadata, mis nende sees päriselt on. Kuigi fondide nimed võivad erineda, on paljude portfellid üsna sarnased. Morningstari raporti järgi kuulub sajast enim hoitud AI-aktsiast 77 tehnoloogiasektorisse. Teisel kohal on kommunikatsiooniteenused, kuhu kuuluvad näiteks mõned suured interneti- ja platvormiettevõtted.

See tähendab, et AI-fondi ostmine ei pruugi anda nii laia hajutatust, kui esmapilgul tundub. Suur osa tootlusest võib sõltuda samadest ettevõtetest: kiibitootjatest, pilvefirmadest, tarkvarafirmadest ja suurtest tehnoloogiaettevõtetest.

Raporti üks põhiline mõte on see, et iga AI-fondis olev ettevõte ei ole tingimata tugev AI-ettevõte. Mõni teenib AI pealt otseselt raha ning mõni müüb AI jaoks vajalikku taristut, näiteks kiipe või andmekeskuste lahendusi. Mõni on aga lihtsalt suur tehnoloogiaettevõte, mida fondijuhid ostaksid tõenäoliselt ka ilma AI-valdkonna kasvuta.

Seetõttu vaatab Morningstar AI-aktsiaid kahest küljest. Esiteks hinnatakse, kui oluline AI ettevõtte ärile tegelikult on. Näiteks kas AI võib kasvatada ettevõtte käivet, parandada kasumlikkust või anda talle konkurentide ees eelise.

Teiseks vaadatakse, kui populaarne see aktsia AI-fondides on. Ehk kui paljud fondijuhid seda oma portfellis hoiavad.

Need kaks kriteeriumi ei anna aga alati samu tulemusi. Mõni aktsia võib olla AI-fondides väga populaarne, kuigi AI mõju ettevõtte ärile on piiratud. Samal ajal võib mõnel vähem tuntud ettevõttel olla AI-ga palju otsesem seos, aga fondid ei hoia seda eriti palju.

Raporti üks huvitavamaid järeldusi on, et kõige tugevama AI-seosega aktsiad ei olnud analüüsi hetkel tingimata kõige kallimad. Morningstari hinnangul olid kõrgeima AI-skooriga ettevõtted alla või veidi alla oma õiglase väärtuse. Madalama AI-skooriga ettevõtete puhul oli pilt palju ebaühtlasem.

See ei tähenda, et iga kõrge AI-skooriga aktsia oleks automaatselt hea ost. Küll aga näitab see, et AI-buumi keskmes ei ole kõik aktsiad ühtemoodi hinnastatud. Turg teeb järjest rohkem vahet ettevõtetel, kelle äri AI päriselt toetab, ja ettevõtetel, mis saavad kasu lihtsalt AI-valdkonna populaarsusest.

**AI-seos ja hinnanguline väärtus**
![ai3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ai3_9b2d14f930.png)
_Allikas: Morningstar_

Kõige parem näide sellest erinevusest on Apple. Raporti järgi on Apple 38,5 protsendis AI-fondide portfellidest, kuid Morningstari Equity Research annab Apple’ile AI-skooriks nulli. Põhjus on lihtne: Apple võib küll AI-d oma toodetes kasutada, kuid AI moodustab nende hinnangul väga väikese osa ettevõtte kogu müügist.

Sarnane lugu on Palo Alto Networksi, Inteli, Qualcommi ja Datadogiga. AI-fondides on need küll populaarsed nimed, kuid raporti järgi ei tähenda see automaatselt tugevat otsest AI-tulu.

Teisel pool on vähem tuntud nimed, mida AI-fondid peaaegu üldse ei hoia, kuid millel on analüütikute hinnangul parem otsene AI-seos. Näiteks Entegris oli vähem kui 1 protsendis AI-fondide portfellidest, kuid sai AI-skooriks 2. CGI oli vaid 1,7 protsendis portfellidest, kuid samuti positiivse AI-skooriga.

Seega, populaarne AI-aktsia ei pruugi olla kõige otsesem AI-sse investeermise viis.

**Populaarsed ettevõtted AI-fondides vs tegelik AI-skoor**
![ai4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ai4_fb80765da4.png)
_Allikas: Morningstar_

Samas ei ütle raport, et AI-valkond oleks oma kasvu haripunkti jõudnud. Vastupidi, taristu poolel on kasv endiselt väga tugev: nii andmekeskuste, kiipide kui ka võrgutaristu nõudlus püsib kõrge, sest AI-mudelite treenimine ja kasutamine vajavad tohutult arvutusvõimsust.

Morningstari prognoosides kasvab andmekeskustega seotud tulu mitmel suurel taristuettevõttel väga kiiresti. Broadcomi puhul on aastane kasvumäär detsembrist 2023 detsembrini 2026 üle 90 protsendi, Nvidia puhul üle 70 protsendi ja AMD puhul üle 50 protsendi.

See toetab mõtet, et AI kõige selgemad võitjad ei pruugi olla ainult rakenduste või juturobotite loojad. Väga suur osa väärtusest võib jääda ettevõtetele, kes müüvad AI ajastu põhitaristut: kiipe, andmekeskuste tehnoloogiat, võrgulahendusi ja tarkvaraplatvorme.

**AI-taristu ettevõtete andmekeskuste tulude kasv**
![ai5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/ai5_f38894ef15.png)
_Allikas: Morningstar_

Riskide poolel toob raport välja mitu ohtu: energiakulud, väga suur kapitalivajadus, konkurents, võimalik hinnasurve, regulatsioon ja küsimus, kas ettevõtted suudavad AI investeeringud päriselt rahaks pöörata.

Eriti puudutab see tarkvarasektorit, kus AI võib mõnele tarkvarafirmale anda küll uue kasvumootori, kuid samal ajal võib see vähendada teiste ettevõtete seniseid eeliseid. Kui kliendil on lihtsam teenusepakkujat vahetada või AI abil osa tarkvarast ise asendada, võib senine tugev ärimudel nõrgeneda.

Seetõttu ei ole AI lihtsalt üks suur ja terviklik kasvulugu, vaid on muutumas üha valikulisemaks turuks. Esimene etapp oli lihtne: osta AI-ga seotud nimesid. Järgmine etapp on keerulisem: eristada, kelle kasum AI tõttu päriselt kasvab.

Investorile tähendab see kolme küsimust.

Esiteks: kas ettevõttel on AI-ga otsene tuluallikas või on seos pigem kaudne?\
Teiseks: kas AI parandab ettevõtte kasumlikkust või nõuab see lihtsalt rohkem kulutusi?\
Kolmandaks: kas hind jätab veel ruumi eksimiseks?

AI võib endiselt olla üks olulisemaid pikaajalisi investeerimislugusid, ehkki raporti põhjal ei piisa enam sellest, et ettevõte on tehnoloogiasektoris või fondi nimes on sees „AI". Tugevamad võimalused võivad olla seal, kus AI mõjutab otseselt käivet, marginaale ja kapitalikulutusi.

AI-valdkonna järgmine etapp ei pruugi premeerida neid, kes ostavad kõige populaarsemaid nimesid, vaid neid, kes oskavad vahet teha päris AI-tulul ja lihtsalt heal turunduslool.

Ainult AI-sildist enam ei piisa

Esimese kvartali arengud finantsturgudel ja maailmamajanduses võib jagada kaheks perioodiks: enne ja pärast Lähis-Ida konflikti puhkemist. Enne 28. veebruari, mil Ameerika Ühendriigid ja Iisrael alustasid rünnakut Iraani vastu, oli inflatsioon paljudes riikides jätkuvalt aeglustumas. See andis keskpankadele rohkem ruumi intressimäärade langetamiseks, mis omakorda toetas aktsiaturgude positiivset dünaamikat.

Veebruari lõpust kestnud sõjategevus on pannud seisma kaubavoo läbi Hormuzi väina. Selle tulemusel on takistatud ligikaudu viiendiku maailma nafta ja maagaasi, samuti umbes 30% lämmastikväetise, 5% alumiiniumi ja 25% heeliumi (oluline sisend nii meditsiiniseadmete kui ka pooljuhtide tootmises) jõudmine tarbijateni.

Ühe tagajärjena kallines Brenti toornafta 70 dollarilt kvartali lõpuks 118 dollarile, mis on omakorda kergitanud hindasid tanklates ning osades Aasia riikides põhjustanud ka kütuse kättesaadavuse probleeme. Paralleele tõmmatakse Venemaa alustatud sõjaga Ukraina vastu 2022. aastal, mil kütuste ning põllumajandussaaduste hinnatõus tõi kaasa laiapõhjalise inflatsiooni. 

Seni on arenenud riikide olulisemad keskpangad hoidunud konkreetsete hinnangute andmisest, kuidas hinnašokk võiks nende intressipoliitikat mõjutada. Finantsturgudel nähakse üha tõenäolisemana seda, et intressimäärasid tuleb inflatsioonisurve ohjamiseks hakata uuesti ülespoole viima. Euroopas näiteks hindavad rahaturud tõenäoliseks, et Euroopa Keskpank kergitab sel aastal intressimäära rohkem kui 50 baaspunkti. 

Perspektiiv konflikti venimisest, inflatsioonisurve tekkimisest ja intressimäärade tõusust viis esimeses kvartalis arenenud riikide aktsiaturud (MSCI World Index) eurodes mõõdetuna 1,7% miinusesse. Arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) suutsid näidata eurodes 1,8% tõusu, olles siiski suure osa konflikti eelsest plussist ära andnud. Seejuures aitas dollarites noteeritud varade puhul mõnevõrra pehmendada lööki dollari 1,6% tugevnemine euro suhtes.

LHV Pensionifond Indeksi esimese kvartali tootluseks kujunes –1,31% ja LHV Pensionifond Indeks III tootlus oli –1,2%. 

Kui eelnevalt välja toodud MSCI indeksite esimese kvartali muutused peegeldasid täies ulatuses USA aktsiaturu võimsat tõusu 31. märtsil ja ka kõikide arenevate riikide antud päeva liikumisi, siis pensionifondide osakute hinda jõudis see tõus täies ulatuses 1. aprillil.   

**Mis saab edasi?**

Sõdimine Iraaniga põhjustab ka Ühendriikides tagajärgi, mida Donald Trump on oma ametiaja jooksul seadnud eesmärgiks just likvideerida. Energiahindade tõusu tõttu uuesti kasvav inflatsioonisurve tähendab seda, et intressimäärasid on raskem allapoole tuua – see on olnud presidendi suurim etteheide Föderaalreservi praegusele juhile Jerome Powellile ja peamine ootus Trumpi poolt valitud järgmisele esimehele Kevin Warshile, kes asub keskpanga etteotsa alates maist. 

Kuna USA riigivõlakirjade tulusused on kõrgemate intressimäärade ootuses ülespoole liikunud ja ka hüpoteeklaenud sõltuvad sellest, siis muutub laenamine koduostjate jaoks taas kallimaks ning raskendab niigi kõrgete hindade tõttu korteri või maja soetamist. Kodu ostmise lihtsustamine on olnud Trumpi üks prioriteete, võideldes ühtlasi selle eest, et hüpoteeklaenude intressimäärad tuleksid alla.

Kõrgemad kütusehinnad ja elukalliduse tõus on tõenäoliselt märgilised tegurid, mis kujundavad sügisel inimeste arvamust, kui toimuvad senati (uuesti valitakse 35 kohta 100-st) ja esindajatekoja (kõik 435 kohta) vahevalimised. Praegu kontrollivad mõlemat koda vabariiklased, ent kui demokraadid saavad ühe või mõlema üle uuesti kontrolli, siis muutub edaspidi Trumpi jaoks poliitiliste eesmärkide saavutamine raskemaks. 

Seega Donald Trump ei saa lasta sõjategevusel väga pikalt kestma jääda. Küsimus on siiski selles, kuidas ta siit välja tuleb. Iraan võib jätkuvalt Hormuzi väinas odavate Shahed droonide abil laevasid või naaberriike terroriseerida, vaatamata oma sõjalise võimekuse olulisele kaotusele. See hoiab kogu maailma energiakandjate turgu defitsiidis.

Võib-olla püsib Hormuzi väin suletuna veel kuid ning toornafta hind jätkab tõusu, kuid ühel hetkel on tõenäoline, et pinged lõpuks alanevad. Juba praegu leevendab olukorda mõnevõrra Saudi Araabia võime suunata naftaeksporti ümber Punase mere kaudu, kompenseerides sellega ligikaudu poole Pärsia lahe kaudu kaotatud ekspordist. Samuti on teada, et teatud riikide laevadel lubab Iraan väina läbida.  

Investorina on väga raske, kui mitte võimatu aktsiaturgudel pöördepunkte tabada, sest nagu kõik varasemad ulatuslikumad langused on näidanud (sh tariifisõjast ajendatud tagasilöök mullu kevadel), pannakse alus uuele tõusutrendile harilikult siis, kui tegelikult tundub majanduse kohal kõige tumedam pilv hõljuvat ja puudub igasugune viide olukorra paranemisele. 

Raha pikaajalise kasvatamise puhul on eeliseks see, et stressiolukordades aktsiaturgudele jäädes osaletakse ka taastumises ning langusfaasis tehtud täiendavad investeeringud aitavad kasvatada pikaajalist tootlust.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.12.2025-31.03.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,61%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2025-31.03.2026) tootlus on +14,70%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Inflatsiooniootused on uuesti kasvamas

Lõppev aasta on olnud maailma väärtpaberiturgudel vägagi keeruline. Geopoliitilised pinged on olnud suured ning USA-Hiina kaubandussõda ja võitlus maailmamajanduses domineerimise nimel on halvendanud üleilmset majanduskeskkonda. 

Hinnakasv on viimasel paaril aastal küll märgatavalt pidurdunud, kuid lõplikku võitu inflatsioonitondi üle on veel vara deklareerida. See seab piirid keskpankade võimalustele toetada majandust rahapoliitikaga, kui see peaks vajalikuks osutuma.

LHV pensionifondid on selles pingelises keskkonnas üsna hästi hakkama saanud ja seda mitte sellepärast, et me oleksime püüdnud tabada üksikuid võitjaid. Me ei arva, et kogu pensionivara peaks olema paigutatud aktsiaturgudele, ega usu, et mida rohkem riskime, seda parema tulemuse saavutame.

**Hajutatus ulatub kahest põhilisest varaklassist kaugemale**

LHV pensionifondid investeerivad peale börsidel kaubeldavate aktsiate ja võlakirjade ka ettevõtetesse, mis ei ole börsidel noteeritud. Sellistesse ettevõtetesse investeerime üldjuhul nii erakapitali kui ka riskikapitalifondide vahendusel, lisaks vahel otse koos fondidega, kus me oleme investorid. 

Samuti konkureerime Eestis pankadega, rahastades väikseid ja keskmise suurusega Eesti ettevõtteid: korraldame neile võlakirjaemissioone ning osaleme teiste korraldatud emissioonides.

Kinnisvarasse investeerime samamoodi mitmel moel. LHV pensionifondide portfellis on kinnisvarafonde ja üksikuid kassavoogu teenivaid kinnisvaraobjekte, kuid me arendame ja parendame ka ise kinnisvara.

![fondid.oktoober_portaal.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/fondid_oktoober_portaal_1bd342158e.png)
_Joonis 1. LHV pensionifondide varade jaotus seisuga 31.10.2025._

Ajal, mil riskivabad võlakirjad olid negatiivse intressimääraga ja seetõttu pakkusid lõpptähtajani hoides garanteeritud kaotust, jõudsime väikse riskiga alternatiive kaaludes väärismetallideni. Need on aastatuhandeid olnud nii rahalise väärtuse mõõdupuuks kui ka vahendiks, mis on aidanud rikkust kaitsta ja säilitada. 

Viimastel aastatel on kulla sära taastunud. Maailma suurimate keskpankade kullareservid ületavad tõenäoliselt peatselt nende reservide mahu, mida nad hoiavad USA dollarites.

![välisaluutareresrevid portaali.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/vaelisaluutareresrevid_portaali_2306dc09ff.png)
_Joonis 2. USA riigivõlakirjade (sinine joon) ja kulla (roheline) osakaal maailma keskpankade välisvaluutareservides 2001–2025. Allikas: Apollo Global Management._

Kulla hinna hoogne tõus viimastel aastatel osutab nii kasvavatele geopoliitilistele riskidele kui ka kõikjal kiiresti paisuva võlakoormuse tagajärjel järjest hapramaks muutuvale majanduskeskkonnale. Ühtlasi toob see esile praegusaja rahandussüsteemi mõningad puudused.

**LHV laiahaardeline investeerimismeeskond**

Suurem osa LHV pensionifondidest on aktiivselt juhitud. LHV-s ei tähenda fondide aktiivne juhtimine pelgalt arvutiekraanilt aktsiate-võlakirjade valimist ning seejärel ostu- või müüginupule klõpsamist.

LHV pensionifondidel on kolm fondijuhti: lisaks minule veel Romet Enok ja Kristo Oidermaa. Mina vaatan maailma ja turge laiemalt, püüan olla kursis erinevate varaklassidega ning nendevaheliste seoste ja mõjuga. Kristo analüüsib kõike, mis puudutab ettevõtete omakapitali, ja Romet seda, mis on seotud nende võlakapitaliga. Kolme fondijuhi kõrval hoiab kõigil investeeringutel silma peal LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu. Endise pankurina tunneb ta hästi Eesti ettevõtteid ning siinset laenu- ja võlaturgu.

Lihtsustatult võibki kõik meie investeeringud jagada omakapitali või võlakapitali investeeringuteks, sealhulgas kinnisvara, mitmesugused fondid ja investeerimisprojektid. 

LHV aktsiaturgude meeskond on kuueliikmeline. Sellesse kuuluvad Kaius Kiivramees, Mikk Taras, Jani Mäenpää, Georg Martin Leppsalu, Karl Tani Priilinn-Türk ja Robert Raasuke. Võlakirjaturgudega tegelevad Martin Möllits ja Elis Ronk.

LHV pensionifondide kinnisvaratiim investeerib nii kassavoogu tootvatesse projektidesse kui ka arendab ise kinnisvara. Tiimis on kolm liiget: Rait Riim, Marek Soop ja Joona-Liis Joost. 

Era- ja riskikapitaliinvesteeringutega tegeleb Sigrid Lii Treialt ning indeksifondide eest vastutab Erko Rebane.

Lisaks kuuluvad investeerimismeeskonda Heido Vitsur, kes aitab lahti mõtestada nii kodus kui ka laias maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse, ning Helerin Kaldvee, kes toetab meid kõiki investeeringutega seotud juriidilistes küsimustes.

Seejuures on meil eraldi juriidiline ja riskikontrolli üksus ning kogu LHV Varahalduse n-ö tagatuba. Selle liikmed toetavad investeerimismeeskonda ning hoolitsevad selle eest, et kõik maksed saaksid tehtud, intressid ja dividendid laekuksid ning vajalikud aruanded saaksid koostatud nii investeerimismeeskonnale, järelevalveasutustele kui ka ettevõtte juhtkonnale.

LHV Varahaldus on alati hoolitsenud oma investeerimismeeskonna arengu ja protsesside täiendamise eest, et saavutada klientidele võimalikult kõrge tootlus mõistliku riskitaseme juures. Meie arvates ei tasu paigutada kogu vara aktsiaturgudele, ent meie valikus on fonde ka neile, kes soovivad maksimaalset aktsiariski.

![0M1A0255 copy grupp_640.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/0_M1_A0255_copy_grupp_640_32ab9f9a27.png)
_LHV Varahalduse investeerimismeeskond pensionifondidele kuuluvas Marati Majas._

**Aktiivne _vs._ passiivne juhtimine**

Viimase kaheksa aasta jooksul on pensionifondide investeeringutega seotud arutelud Eestis taandunud passiivselt ja aktiivselt juhitud fondide vastandamisele ning kulude võrdlusele. 

Kõigile on selge, et Eesti pensioni indeksifondide eesmärk on saavutada minimaalsete kuludega turu keskmine tootlus. Selleks investeeritakse pensionikogujate vara edasi Ameerika Ühendriikide või Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse. 

Selle üle, mis on ja mis ei ole aktiivne juhtimine, on aga vähe arutletud. Ka Eesti õigusaktid ei defineeri täpselt ega siduvalt, mis on passiivne fond ja mis on passiivne investeerimisstrateegia. Seepärast on vastamata hulk küsimusi.

Kas fond, mis investeerib samuti valdavalt samadesse või sarnastesse USA ja Euroopa börsidel noteeritud indeksifondidesse nagu sama fondihalduri pakutav indeksifond ning pakub pikaajaliselt peaaegu identset tootlust, kuid võtab suuremat tasu, on aktiivselt juhitud fond või lihtsalt kõrgete tasudega indeksifond? 

Või teevad indeksifondist aktiivselt juhitud fondi kõrged tasud, mis kulutatakse väliselt teenuseosutajalt sisseostetud agressiivse müügi peale? Kust jookseb piir, mis kvalifitseerub klientide eksitamiseks? 

Huvitav, kas see, kui fondijuht lubab tunduvalt suurendada investeeringuid Balti turgudele, kuid tal puudub selleks meeskond ja tõenäoliselt ka selge plaan, kuidas seda teha, on klientide eksitamine või mitte? 

Ma usun, et investeerimismeeskonna olemasolu võiks olla üks kriteerium, mille alusel hinnata, kas tegu on aktiivse või passiivse fondiga ning kas indeksifondist kõrgema tasu võtmine on kohane, kui fondil ei ole isegi investeerimismeeskonda. 

Eesti pensionifondide turu ajalugu vaadates võib tõdeda, et mitmed algsed aktiivsed fondid on aastate jooksul oma meeskonda kärpinud ning piiranud investeerimisstrateegiat peamiselt teistesse indeksifondidesse investeerimisega. Sel viisil käitudes on nad püüdnud säilitada varahaldusettevõtte kasumlikkust olukorras, kus seadusega on järjest piiratud fondivalitsejate võetavaid tasusid. Kuidas sellesse suhtuda? Tõenäoliselt ei ole ühtki seadust otseselt rikutud, aga see ei tähenda, et kliente ei ole eksitatud, jättes neile mulje, et fondi juhitakse aktiivselt ja selle eest võetakse kõrget tasu olukorras, kus fondi tegelik investeerimisstrateegia on muutunud aja jooksul passiivseks.

Ma ei arva, et peaksime kõike täpselt seadusega reguleerima. Vahest piisab sellest, kui järelevalveasutus esitab küsimusi ettevõttele, kes üritab liialt piire kombata. Peale selle eksisteerivad eriala tavad. Kõige parem oleks, kui turuosalised ise jälgiksid, et konkurents oleks aus.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Mida tähendab, et fondi investeerimisstrateegia on aktiivne?

Juulikuu finantsuudistes domineerisid taas arutelud USA kehtestatavate tollimaksude üle. Ülejäänud olulised teemad olid nõrk USA dollar, president Donald Trumpi katsed mõjutada Ühendriikide rahapoliitikat ja kasvav surve Föderaalreservile, et see alandaks tunduvalt intressimäärasid.

**Kaubanduskokkulepped ei kaota määramatust täiesti ära**

President Trump šokeeris 2. aprilli nn vabastamispäeva kõnes kogu maailma oma plaaniga maksustada USA-sse imporditavat kaupa kõrgete tollimaksudega. Ta teatas, et soovib kehtestada USA peaaegu 60 väliskaubanduspartnerile minimaalse 10% tollimaksu. Iga konkreetse riigi tollimaks aga hakkaks sõltuma sellest, kui suur on USA väliskaubanduse puudujääk antud riigiga. Uued tollimäärad pidid hakkama kehtima 9. aprillil, kuid USA lükkas seda tähtaega edasi, et anda oma kaubanduspartneritele aega läbirääkimisteks.

8\. mail sõlmisidki USA ja Suurbritannia niinimetatud majandusliku õitsengu kokkuleppe, millega fikseeriti Suurbritannia kaupade tollimaksu määr minimaalse 10%-ni. Seejärel nõustus 23. juulil Jaapan 15% tollimaksuga ning 27. juulil leppisid USA ja Euroopa Liit kokku, et Euroopas toodetud kaupu maksustatakse USA piiril samuti 15%-ga.

Võib jääda mulje, et peamiste väliskaubanduspartneritega on nüüd saavutatud rahu ja stabiilsus loob hea pinnase rahvusvahelise kaubanduse arenguks. Kuid väliskaubanduse eksperdid osutavad, et need kokkulepped ei ole ühiselt koostatud ning lepingupooltel on täpsemate tingimuste suhtes suured erimeelsused: see, kuidas asjad välja paistavad, oli president Trumpile olulisem kui sisu.

Lisaks eksisteerib president Trumpi puhul reaalne risk, et ta võib igal hetkel mõne uue eesmärgi saavutamiseks varasemast kokkuleppest taganeda. Ei ole jõudu, mis sunniks maailma majanduslikult ja militaarselt kõige võimsama riigi presidenti oma sõnadest ja lubadustest kinni pidama.

**Ulatuslikud eelarvepuudujäägid toidavad inflatsiooni**

Teine märkimisväärne probleem maailmamajanduses on soovitust kiirema tarbijahindade kasvu püsimine. Nii Euroopas kui ka USA-s on hinnakasv tunduvalt aeglustunud, ent võlakirjaturud peegeldavad investorite kahtlust, kas probleem on ikka lõplikult lahendatud.

![Riigivõlakirjade tulusused.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Riigivolakirjade_tulusused_d7b0d8d203.png)
_Joonis 1. Jaapani, Saksamaa, Prantsusmaa, USA ja Suurbritannia 30-aastaste riigivõlakirjade tulusus. Allikas: Société Générale_

Kuigi keskpangad on üleöö intressimäärasid alandanud, on pikaajaliste võlakirjade intressimäärad olnud pärast järsku langust 2023. aasta lõpus taas pidevas tõusutrendis.

Peaaegu kõikjal maailmas soovitust kangekaelselt kiiremana püsivat hinnakasvu seletab ennekõike valitsuste suutmatus saada riigi tulud ja kulud pikaajaliselt kontrolli alla sedasi, et riigivõlg ei kasvaks tempokamalt kui kogu majandus.

USA Kongressi eelarvekomisjon (Congressional Budget Office, CBO) ennustab, et 2025. aasta defitsiidiks kujuneb 1,9 triljonit USA dollarit, mis moodustaks 6,2% USA sisemajanduse koguproduktist (SKP). Selle aasta jooksul peab USA valitsus refinantseerima umbes 9,2 triljoni dollari väärtuses varasemalt võetud riigivõlga. Samuti tuleb leida uusi investoreid, kes sooviksid investeerida 1,9 triljonit dollarit USA riigi võlakirjadesse ning igal järgmisel aastal veel rohkem.

![USA võlakoorem.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_volakoorem_27aa9b09ab.png)
_Joonis 2. USA riigivõla osakaalu prognoositav muutus SKP-s pärast seda, kui kiideti heaks Donald Trumpi nn üks suur ilus eelarveseadus. Allikas: USA Kongressi eelarvekomisjon._

Praegu on USA riigivõlg umbes 100% USA sisemajanduse koguproduktist. Kui aga samal kursil jätkata, jõuab see suhtarv 2034. aastaks 129%-ni.

Ehkki valijad ootasid president Trumpilt riigi rahanduse kordategemist, muudab tema nn üks suur ilus eelarveseadus (ingl One Big Beautiful Bill Act, OBBBA) olukorra pigem halvemaks. Tuleb tõdeda, et maailmas pole vist peale Argentiina väga palju rohkem valitsusi, kes ohverdaksid tasakaalustatud riigieelarve eest poliitilist kapitali sõltumata sellest, kas nad defineerivad ennast parem- või vasakpoolseks.

Ameerika Ühendriigid on küll suurima majandusega riik, kuid samas ka maailma suurim võlgnik. Kuna seal on olnud kapitali tootlus parem kui mujal maailmas ja USA dollar on põhiline reservvaluuta, on kapital voolanud just Ameerika Ühendriikidesse.

Teisest küljest näitab USA suur ja kasvav laenukoormus seda, et ameeriklased tarbivad rohkem, kui teenivad, ning jätkavad üle oma võimete elamist seni, kuni välismaalased seda rahastavad. Sellega kaasneb aga risk, et kui võlakoormus kasvab, siis kasvavad ka riskid ja nendega koos intressimäärad. Selle kõrval on õhus küsimus, kes on maailmas suutelised ameeriklaste järjest paisuvat võlga rahastama ja mis saab siis, kui välismaalased tahavad oma raha kätte saada.

![USA välisinvesteeringud.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/USA_vaelisinvesteeringud_018a0996f8.png)
_Joonis 3. Välisinvesteeringute osakaal USA varades. Allikas: Apollo Global Management._

2025\. aasta jooksul on majandusteadlaste ootused USA majanduskeskkonna suhtes pidevalt halvenenud. Seda pole muutnud asjaolu, et president Trumpi eelarveseaduse soodne mõju peaks avalduma kohe ja negatiivne mõju jääma tulevikku.

![usa gdp.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/usa_gdp_7b39a5ce40.png)
_Joonis 4. Bloombergi küsitletud analüütikute konsensuse prognoos USA 2025. a SKP-le (tumeroheline) ja alusinflatsioonile (heleroheline). Allikas: Apollo._

Ameerika Ühendriikide kui maailma võimsaima majandusega innovatsioonikants saab põhjendatult väga palju tähelepanu, kuna ookeani taga toimuv mõjutab kogu maailma majanduse arengut. Tänu sellele tähelepanule on USA varade hinnatase teisalt palju kõrgem kui mujal maailmas. Kõrged hinnad tähendavad mõistagi suuremaid riske ja kapitalivood võivad ühel päeval pöörduda teisesuunaliseks.

Vaatamata sellele, et USA dollar on tänavu nõrgenenud, on LHV pensionifondid dollari riski suhtes endiselt ettevaatlikud, otsides investeeringuid pigem Euroopast.

Andres Viisemann\
LHV pensionifondide juht

Inflatsiooniootused tõstavad taas pead

2026\. aasta esimene kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2026. aasta esimeses kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 177 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 10 306 eurot.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_a7a4d01e80.png)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

Esimene kvartal kujunes fondide lõikes üsna ebaühtlaseks. Kui mõned spetsiifilisemad teemafondid suutsid kvartalis tõusta, siis laiema turu fondid ja tehnoloogiasektor olid surve all. Globaalseid aktsiaid koondav [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)  langes kvartaliga 3% ning sama palju taandus ka USA ettevõtteid koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8). Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kukkus 5% ning robootikale keskenduv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 7%.

Suurimad langejad olid kvartalis Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE), mis kaotas 26%, ning e-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0), mis langes 14%. Negatiivse poole peal olid veel [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) (-3%), [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) (-2%), [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) (-1%) ja [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) (-1%).

Positiivse poole pealt paistis enim silma dividendifond [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartaliga 7%, ning taastuvenergiale keskenduv [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG), mis lisas 6%. Veetaristu fond [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2% ja USA väikefirmasid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi sisuliselt nulli.

Kuigi fondide tootlused erinesid kvartalis märkimisväärselt, jäid portfellide muutused osalejate tasandil märksa väiksemaks, sest regulaarsed sissemaksed tasandasid hinnaliikumiste mõju.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2cf9b72ac7.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kvartali lõpu seisuga on portfellide väärtused järgmised:

![kk3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_079a66256f.jpg)
*Allikas: LHV, Bloomberg*

2026\. aasta esimese kvartali lõpu seisuga on parima tulemuse teinud Marko Oolo portfell, mille väärtus ulatub 15 506 euroni. See tähendab 5199 euro suurust kasvu võrreldes investeeritud rahaga ehk tootlust 50%. Talle järgnevad Kristi Saare 14 894 euroga (+45%) ja Tauri Alas 14 407 euroga (+40%).

Jaak Roosaare portfell on kasvanud 14 098 euroni (+37%), Taavi Pertmani portfell 13 768 euroni (+34%) ning Jekaterina Tindi portfell 13 708 euroni (+33%). Märten Kressi portfelli väärtus on kvartali lõpu seisuga 13 473 eurot, mis tähendab 31% tootlust investeeritud raha suhtes.

Mõnevõrra tagasihoidlikuma kogutootlusega on Rahakrati portfell, mille väärtus on 12 530 eurot (+22%), ning Investor Toomase portfell, mille väärtus on 12 240 eurot (+19%). Ka nemad on siiski jätkuvalt selgelt plussis võrreldes sissemakstud summaga.

Osalejate strateegiad on eksperimendis väga erinevad ning see kajastub ka kvartalite lõikes erinevas tootlusmustris.

Marko Oolo hoiab kogu portfelli tehnoloogiafondis [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT), mis langes kvartalis 5%. Seetõttu oli ka tema portfell kvartali lõikes üks nõrgemaid, taandudes 2%, kuid pika vaate arvestuses püsib ta endiselt eksperimendi liidrina. Investor Toomas panustab samuti kontsentreeritult, kuid tema valitud Hiina fond [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA)  langes kvartalis vaid 1%. Koos kvartali sissemaksetega kasvas tema portfelli väärtus 5%.

Jaak Roosaare portfell koosneb täielikult globaalsest aktsiafondist [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL), mis langes kvartalis 3%. Sellest hoolimata kerkis portfelli väärtus tänu regulaarsetele sissemaksetele 1%. Märten Kressi portfellis tasakaalustasid globaalse turu nõrkust USA väikefirmad - [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, kuid [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) jäi nulli, mistõttu tema portfell kasvas kvartaliga 2%.

Kristi Saare portfell sai tuge dividendifondist [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusis kvartalis 7%, kuid samal ajal survestasid tulemust [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) 3% langus ja e-spordi fondi [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) koguni 14% kukkumine. Sellest hoolimata kasvas portfell kvartaliga 2%. Tauri Alase portfelli mõjutasid samuti tehnoloogiasektori nõrkus ja riskantsemate positsioonide kõikuvus, mistõttu tema portfell taandus kvartalis 1%, kuigi pikaajaline tootlus püsib endiselt väga tugev.

Rahakrati portfell oli kvartalis üks huvitavamaid. Taastuvenergiafond [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) tõusis 6%, kuid seda tasakaalustasid [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL)-i 3% langus ja [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) 5% kukkumine. Kokkuvõttes kasvas Rahakrati portfell kvartaliga 5%, mida toetasid lisaks fondide liikumisele ka regulaarsed sissemaksed.

Taavi Pertmani hajutatud portfell liikus suhteliselt stabiilselt. [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) langes 3%, [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) tõusis 2%, [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) taandus 2% ja [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) kukkus 7%, mistõttu portfelli kogumuutus jäi tagasihoidlikuks ja kvartalikasvuks kujunes 1%. Jekaterina Tindi portfellis survestasid tulemust [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)-i 3% ja [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 1% langus, kuid portfell lõpetas kvartali siiski 2% kõrgemal.

2026\. aasta esimene kvartal näitas taas, kui oluline on portfelli ülesehitus. Parimaid kvartalitulemusi ei toonud seekord tingimata kõige tugevamad hinnatõusud, vaid hoopis see, kui hästi erinevad positsioonid üksteist portfellis tasakaalustasid ja kuidas mõjusid regulaarsed sissemaksed. Üldpilt on siiski jätkuvalt positiivne: kõik osalejad on endiselt plussis võrreldes investeeritud rahaga ning pikaajaline distsipliin töötab ka siis, kui üksikute fondide kvartalitootlused on kõikuvad.

Neljanda kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-iv-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendi I kvartali tulemused

2025\. aasta neljas kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks nii tootluste kui ka varade mahukasvu poolest. Aktsiaturgude tõus ja ostumahtude korralik osakaal toetasid portfellide väärtuse suurenemist ning uued investeeringud hajusid senisest laiema spektriga. Uue raha paigutamisel eelistati endiselt USA suurfirmasid, samal ajal kui huvi väärismetallide vastu veelgi kasvas.

Neljanda kvartali lõpu seisuga suurenes varade mahtude osakaalult populaarseima fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus kvartaliga 0,1pp võrra, moodustades neljandiku kõikidest LHV Kasvukontol olevatest varadest. Aastases võrdluses langes 500 suurimat USA ettevõtet koondava [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osatähtsus 1,6pp võrra, mis on suurim aastane langus alates 2021. aasta IV kvartalist.

Populaarsuselt teise fondi ([**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT)) osatähtsus Kasvukonto varades on alates 2022. aasta lõpust, kui LHV Kasvukonto instrumentide valik suurenes 20 üksikaktsia võrra, püsinud mõningaste kõikumistega üldjoontes stabiilsel tasemel, vähenedes aastataguse IV kvartaliga võrreldes 1,0pp võrra 12,3% peale. Kolmandat kohta säilitas maailma ettevõtteid koondav [**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille 10,1% varade mahtude osakaal IV kvartalis jääb vaid veidi alla 2023. aasta I kvartali tipule (11,7%).

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_f1f79ea646.png)
_Allikas: LHV_

Uut raha eelistavad Kasvukonto investorid paigutada sarnaselt olemasolevatele positsioonidele, kuigi esikolmikust tagapool oli neljandas kvartalis üllatajaid. Kasvukonto IV kvartali sissemaksetest ligi neljandik suundus populaarseimasse fondi [**SXR8**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), millele järgnesid 10%ga maailma ettevõtted ([**VWRL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL)) ja marginaalselt väiksema sissemaksete mahuga [**EXXT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT). Märkimisväärne oli kulla hinda järgiva [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) platseerumine neljandale kohale, edestades isegi selliseid populaarseid Kasvukonto fonde nagu dividendimaksjad ([**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA)) ja Euroopa suurettevõtteid ([**EXSA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA)). Kõrge, kuuenda koha saavutas [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ka kolmandas kvartalis, kuid toona jäi selle 2,8% ostumahtude osakaal kaugelt alla neljanda kvartali 3,7%le.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_f835c5f315.png)
_Allikas: LHV_

Tugeva neljanda kvartali järel oli keeruline leida Kasvukonto fondi, mis oleks kvartali lõpetanud olulise langusega, kui kokku üheksast langejast kaks olid krüptovarasid järgivad fondid [**COINETHE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) ja **[**COINXBE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE)**. Kaotusega tuli leppida ka mõnda konkreetset tegevusvaldkonda järgivatel fondidel, eriti mis puudutab küberturvalisust ([**ISPY**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY)), e-sporti ([**ESP0**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DESP0)) ja digipööret ([**DGTL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDGTL)).

Seevastu kvartali parimateks osutusid käegakatsutavate varade hinnaliikumisi järgivad fondid, sh hõbeda hinda järgiv [**XAD6**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6), kulla hinda järgiv [**XAD5**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) ja nelja väärismetalli koondav [**VZLE**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5VZLE), mis kõik kerkisid 13-63% kvartaliga.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_5e878e258f.png)
_Allikas: Bloomberg_

Ka üksikaktsiatele kujunes neljas kvartal tugevaks, ekki oli mitmeid aktsiaid, mis langesid üle 10%. Selge kaotusega paistsid silma mõned Ühendriikide suurfirmad, nagu **Netflix** ([**NFLX**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -22%), **Meta Platforms** ([**META**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA), -10%) ja **Microsoft** ([**MSFT**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT), -7%), samas kui üheks suurimaks tõusjaks osutus kolmanda kvartali suurim langeja, Taani transpordi-ja logistikaettevõte **DSV** ([**DSV**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DDSV), 28%). Umbes sama suure tootlusega lõpetas kvartali ka Google'i emafirma **Alphabet** ([**GOOGL**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL), 29%), olles praeguseks ületanud turuväärtuselt nelja miljonit dollarit.

Kokkuvõttes kujunes neljandas kvartalis Kasvukonto valikus olevate aktsiate keskmiseks tootluseks 2,5% ning mediaantootluseks 2,4%, samas kui kvartal varem olid need näitajad vastavalt 6,0% ja 3,1%.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_41b61c45d0.png)
_Allikas: Bloomberg_

Kasvukonto valikus olevast 44-st fondist teeb regulaarseid väljamakseid 14, ülejäänud 30 fondi on akumuleeruvad ehk nad reinvesteerivad dividendid automaatselt. IV kvartali seisuga pakub kõrgeimat dividenditootlust eurotsooni ettevõtetesse investeeriv [**SPYW**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW), mille dividenditootlus ulatub kvartali lõpu seisuga 6,4%ni, kolme aastase dividendide kasvumääraga 15,6%.

Rohkem kui neljaprotsendilise tootlusega fondide hulgast leiab veel ka dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriva **[**LQDA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA)** ning sellega sarnase **[**CRPH**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH)**,mis investeerib eurodes noteeritud võlakirjadesse. Alles kvartal varem ligi 5% dividenditootlust pakkunud dividendimaksjatesse investeeriva [**ISPA**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) dividenditootlus on järsult langenud osaku hinna kiire tõusu tõttu börsil, ning on aastaga vähendanud dividende 2,7% võrra. Kiireimat 1-aastast dividendide kasvu näitab neljanda kvartali seisuga puhta energia tootjatesse investeeriv **[INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG)** ning järgeb veekäitlusega tegelevatesse ettevõtetesse investeeriv **[**IH2O**](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20)** 38,5%ga.

Kokkuvõttes jääb kvartali lõpu seisuga Kasvukonto fondide mediaan dividenditootlus 2,3% juurde (III kvartal 2025: 2,5%) ning aastaga on fondid suurendanud dividende keskmiselt 6,6% võrra (3 aastaga +6,7%). Neist viis teevad väljamakseid kord poolaasta jooksul ja ülejäänud pakuvad kvartaalseid dividende.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_8c2a5640a6.png)
_Allikas: Bloomberg_

LHV Kasvukonto kasutajad on olnud pikas plaanis pidevalt ostupoolel hoolimata majandustsüklist või turumeeleolu kõikumistest. Kuigi need tegurid on mõjutanud ka Kasvukonto kasutajate tehinguid, on kvartaalne ostude osakaal kõikidest tehingutest püsinud alates 2019. aastast vahemikus 59%-84%, keskmise tasemega 72%. Neljanda kvartali 65% tase jääb siiski ajaloolisest keskmisest veidi allapoole.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_7869344bbe.png)
_Allikas: LHV_

LHV Kasvukonto on üks vanimaid LHV Panga investeerimistooteid, mille kasutajate ületab 71 tuhandet jaanuari seisuga. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga IV kvartalis 2025?

2025\. aasta kolmas kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2025. aasta kolmandas kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 156 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 9505 eurot.

Teise kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-ii-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendis püsib esimese kvartali seisuga esikohal Marko Oolo, kelle portfell on koos enda investeeritud rahaga suurenenud ligi 3,5 Eesti keskmise netopalga võrra, ulatudes pea 15 tuhande euroni. Positiivne on see, et kolmandas kvartalis suurendasid oma portfelli väärtust kõik üheksa eksperimendis osalenut, eesotsas Investor Toomasega, kelle portfell suurenes võrreldes teise kvartaliga 2,3 tuhande euro võrra, tänu Hiina aktsiate tugevusele. Teiste osalejate portfellide suurenemine kvartalivõrdluses jäi vahemikku 1,2 kuni 1,7 tuhat eurot. Tuleb märkida, et uue investeeritud raha panus III kvartali portfelli kasvu oli vaid 468 eurot, mis tähendab, et suuremat osa portfelli laienemisest toetas investeeringute väärtuse suurenemine.

![gr1.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr1_6fe4ca3059.jpg)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Osalejate valitud fondidest läks kolmandas kvartalis kõige paremini 300 suurimasse mandri-Hiina ettevõtetesse investeerival fondil [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA), mis kallines kolme kuuga 21% võrra, edestades sellega kaugelt osalejate teisi fonde. Eksperimendis populaarseks osutunud tehnoloogiakeskne [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) (iShares Nasdaq 100 UCITS ETF) lisas kvartaliga 'vaid' 9%, ühtides kõikide valitud fondide keskmise tootlusega. Sellest allapoole jäid Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) (-7%), ülemaailmselt investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) (-7%), veekäitlusega seotud ettevõtteid koondav [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O), robootika valdkonda investeeriv [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT), tervishoiuinnovaatoreid koondav [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL), küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) ja dividendiettevõtteid koondav [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis tõusid kvartali lõikes 0-6%. Hiina ettevõtete vedas kolmandas kvartalis kaasa ka laiemalt Aasia arenevate turgude ettevõtetesse investeeriva [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI), mis lisas 11%.

![gr2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr2_41b8fe50bc.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

![gr3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/gr3_ecedd7622c.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kasvukonto eksperimendi III kvartal 2025

Krüptoturg on alustanud aastat nõrgalt ning jäänud tootluselt alla aktsiaturgudele, mis on liikunud uutele rekordtasemetele. Sellest hoolimata on LHV kliendid püsinud aktiivsed ning välja on kujunenud krüptovarad, mida sel aastal kõige enam ostetakse.

LHV klientide enimostetumad krüptovarad alates aasta algusest:

![KRÜPTO.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/KR_Ue_PTO_dd90dc8045.jpg)

**Bitcoin (BTC)**
Aasta alguses kauples Bitcoin ligikaudu 88 000 dollari juures ning aprilliks on hind langenud umbes 11%, liikudes 78 000 dollari ümbruses. Samal ajal on selle korrelatsioon Nasdaqiga märkimisväärselt vähenenud: kui varem liikusid need varad sageli samas suunas, siis viimastel kuudel on see seos nõrgenenud. Aprillis on tehnoloogiaaktsiaid esindav Nasdaq teinud tugeva tõusu, samal ajal kui Bitcoin on jäänud külgsuunalisemaks, viidates nende omavahelise korrelatsiooni madalale tasemele.

**Ethereum (ETH)**\
Ethereumit on 2026. aastal iseloomustanud teisigi krüptovarasid tabanud volatiilsus. Aprilli seisuga kaupleb ETH ligikaudu 2200-3100 dollari vahemikus, kusjuures pärast nõrka jaanuarit on hind stabiliseerunud umbes 2300 dollari ümbruses. Ethereum säilitab siiski oma positsiooni juhtiva nutilepingute platvormina, mida toetab tugev institutsionaalne huvi ja kasvav reaalmaailma varade tokeniseerimine.

**Uniswap (UNI)**\
Uniswap on detsentraliseeritud börside turu üks liidreid ning selle UNI tokeni väärtust mõjutavad eelkõige platvormi kasutus ja regulatiivne keskkond. 2026. aastal on Uniswap jätkuvalt oluline DeFi infrastruktuuri osa, kuid sektor tervikuna seisab silmitsi konkurentsi ja regulatiivsete väljakutsetega. Samas võib platvormi tulumudeli areng (nt protokollitasude jaotus tokeniomanikele) tugevdada selle pikaajalist väärtuspakkumist.

**Solana (SOL)**\
Solana on 2026. aastal näidanud vastuolulist pilti. Ühelt poolt on võrgu tehnoloogiline areng, näiteks Firedancer kliendi kasutuselevõtt, parandanud oluliselt töökindlust ja läbilaskevõimet. Teisalt on võrgu aktiivsus võrreldes 2025. tipptasemetega vähenenud, mis peegeldab jahedamat turusentimenti. Hoolimata sellest on Solana jätkuvalt üks olulisemaid platvorme DeFi, NFT-de ja teiste plokiahela rakenduste jaoks.

**Cardano (ADA)**\
Cardano on pärast jaanuari järsku langust olnud pigem külgsuunalises liikumises, kaubeldes umbes 0,25-0,30 dollari vahemikus. Projekti fookus on jätkuvalt tehnoloogilisel arengul ja skaleeritavuse parandamisel, sealhulgas uutel uuendustel, mis peaksid suurendama tehingukiirust ja võrgu efektiivsust. Cardano tugevuseks on selle teaduspõhine lähenemine ja energiatõhusus, kuigi konkurents teiste plokiahelatega on tihenenud.

**Fantom (FTM)**\
Fantom on 2026. aastal teinud läbi olulise tehnoloogilise muutuse, liikudes uuele Sonic võrgule, mis parandab oluliselt jõudlust ja tehingukiirust. Üleminekuga kaasneb siiski ka ebakindlus ning turu hinnaliikumine on olnud kõikuv. Fantom püüab eristuda kiire ja odava DeFi platvormina, kuid selle edu sõltub suuresti uue infrastruktuuri kasutuselevõtust ja investorite usaldusest.

**Aave (AAVE)**\
Aave on üks suurimaid detsentraliseeritud laenuprotokolle ning selle fundamentaalnäitajad on püsinud tugevad ka keerulisemas turukeskkonnas. Kuigi 2026. aasta alguses on hind olnud surve all ja esinenud ka üksikuid riskiintsidente, on protokolli kasutus, näiteks lukustatud varade maht, jätkanud kasvu. Aave positsioon DeFi turul püsib tugev, toetudes nii institutsionaalsele huvile kui ka pidevale arendustegevusele.

Kokkuvõttes iseloomustab 2026. aastat krüptoturgudel suur volatiilsus ja ebakindlus, kus isegi suurimad varad ei ole suutnud vältida langust. Samas jätkub arendustegevus ja innovatsioon, mis hoiab turuosaliste huvi kõrgel ka keerulisemates turutingimustes.

_Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta._

Milliseid krüptovarasid LHV kliendid enim ostavad?

Polygon teatas 2023. aastal plaanist minna üle seniselt MATIC-tokenilt uuele POL-tokenile, mis on loodud võrgu tulevase kasvu ja arenguvõimaluste toetamiseks. Tegemist on osa Polygoni võrgu arendusplaanist, mis toob kaasa tehnilisi täiendusi ja nimevahetuse, kuid investorite varade väärtus jääb muutumatuks.

LHV toetab seda üleminekut automaatselt oma partnerplatvormi kaudu – kõik olemasolevad MATIC-tokenid konverteeritakse POL-tokeniteks suhtega 1:1.

Olulised kuupäevad ja muudatused:
- **14. august 2025** – peatatakse kauplemine MATIC-tokeniga
- **september 2025** – toimub MATIC → POL automaatne konverteerimine
-  Kõik MATIC-tokenid muudetakse automaatselt POL-tokeniteks suhtega 1:1. Pärast migratsiooni kajastuvad investorite kontodel samas koguses POL-tokenid.
- **september 2025** – avatakse kauplemine POL-tokeniga

**MATIC → POL migration on the Polygon network**

Polygon is transitioning from the current MATIC token to the new POL token, designed to support the network’s future growth. The change is part of Polygon’s development plan and brings technical upgrades and a name change. The value of investors’ assets will remain unchanged.

LHV will carry out the migration automatically through its partner platform – all existing MATIC tokens will be converted to POL tokens at a 1:1 ratio.

Key dates:
- **14.08.2025** – trading with MATIC token suspended
- **September 2025** – automatic conversion MATIC → POL (1:1 ratio)
- **September 2025** – trading with POL token starts

**Переход MATIC → POL в сети Polygon**

Polygon переходит с текущего токена MATIC на новый токен POL, созданный для поддержки будущего роста сети. Изменение является частью плана развития Polygon и включает технические улучшения и смену названия. Стоимость активов инвесторов останется без изменений.

LHV выполнит переход автоматически через свою партнёрскую платформу – все токены MATIC будут конвертированы в токены POL в соотношении 1:1.

Важные даты:
- **14.08.2025** – приостановка торгов токеном MATIC
- **Сентябрь 2025** – автоматическая конвертация MATIC → POL (соотношение 1:1)
- **Сентябрь 2025** – начало торгов токеном POL

Krüpto: MATIC → POL üleminek

Alates eilsest on LHV klientidel võimalus osta-müüa kiiresti kasvava plokiahela Solana ning Web 3.0 potentsiaaliga Polkadoti *tokeneid*, viies kogu LHV kaudu saadaolevate krüptorahade arvu 15ni. Jättes välja *stablecoinid*, katab LHV krüptorahade valik nende kahe lisandumise järgselt ära suurema osa *top* 10 suurima turuväärtusega krüptoinstrumentidest, sh Bitcoin, Ethereum, Cardano, Solana, Polkadot ja Polygon.


**Solana (SOL)**


2017\. aastal loodud Solanale pani aluse 5G tehnoloogiat arendavas ettevõttes Qualcommis ligi 16 aastat töötanud Anatoly Yakovenko. Algusaastal kandis projekt nime „Loom“, sarnanedes ühele teisele, Ethereumil põhinevale projektile „Loom Network“, mistõttu eristumiseks tuli välja mõelda uus nimi. Plokiahela süsteemi praegune nimi sai alguse Loomi asutajaliikmete huvist surfi vastu – nende lemmikpaigaks oli Solana Beach.


Solana eripäraks võrreldes teiste plokiahela projektidega on selle Proof-of-History (PoH) hübriidkonsensusmudel, mis ühtlasi kasutab ära ka Proof-of-Stake’i (PoS) kiiret sünkroonimisvõimekust. Ehkki mõlemad süsteemid on üsna sarnased, peetakse Proof-of-Historyt oluliselt skaleeritavamaks ja koostöövõimelisemaks teiste plokiahaletega. Ühtlasi on selle tehingutasud peaaegu nullilähedased võimaldab tehinguid kiiremini läbi viia.


Maksimaalselt suudab Solana töödelda ühes sekundis ligi 65 tuhat tehingud, millest igaüks viiakse lõpule 0,4 sekundiga (tehingu alustamisest tehingu kinnitamiseni kuluv aeg). Seetõttu näitab Solana hästi, milleks plokiahela tehnoloogia üldse võimeline on, seades lati üsna kõrgele ka konkurentide jaoks.


Proof-of-History miinuspoolena võiks välja tuua asjaolu, et sellele on võimalik peale ehitada arvuliselt vähem rakenduse. Kui rakenduste arv kasvab liiga suureks, võib see hakata võrku üle koormama, põhjustades ummikuid ning halvimal juhul võrgukatkestusi. Praeguse seisuga on Solanale ehitatud veidi vähem kui 400 detsentraliseeritud rakendust, võrreldes näiteks Ethereumi 3 tuhandega.


Kuna hetkel on enamike krüptoprojektide üks suurimaid väljakutseid skaleeritavuse parandamine ja tehingute läbiviimise kiirendamine, toob Proof-of-History konsensusmehhanismi kasutamine Solanale selles osas selge eelise.


Nagu mainitud, tehingute kiirusele, soodsale hinnale ja mahule panustamine on Solanale toonud ka mõningaid murekohti, millest olulisemaks on aktiivsest võrguliiklusest ja ummikutest tulenev suur võrgukatkestuste arv. Katkestused on Solanat kummitanud juba alates selle asutamisest alates ning ainuüksi 2022. aasta jooksul tabas Solana võrku 12 katkestust.


Neist laiaulatuslikum leidis aset 1. juunil, mil Solana võrk oli rivist väljas 4 tundi ja 10 minutit, põhjustades SOL *coinile* ühe päevaga enam kui 12%lise hinnalanguse. Võrgukatkestusi võib Solana puhul vaadata ka positiivse poole pealt, näidates, et kasutajate aktiivsus võrgustikus on suur ja nõudlus kiirele ja odavale plokiahela süsteemile püsib.


CoinSharesi avaldatava iganädalase raporti kohaselt on institutsionaalsed investorid nii jaanuari viimasel nädalal kui ka kuu kokkuvõttes olnud Solana suhtes ostupoolel, mida ei saa öelda kõikide krüptovarade kohta. Kui jaanuari kokkuvõttes ulatusid tehingute netomahud Solana puhul 2,4 miljoni dollarini, siis ainuüksi kuu viimane nädal moodustas sellest 1,1 miljonit ehk pea poole.


Nii nagu krüptovarad üldiselt, on ka Solana äärmiselt suure hinnavolatiilsusega, tehes 2021. aasta juuli keskpaigast lühikese aja jooksul novembri alguseks läbi ligi 10-kordse tõusu, kuid kaotades seejärel 2022. aasta lõpuks 96% oma väärtusest. Viimase 12 kuu tipust põhjani langus ei ole sellest kaugel, ulatudes 93%ni. 2023. aasta jaanuaris tehtud ligi 130%line tõus annab lootust, et viimase suurema languse põhi jäi möödunud aasta lõppu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e437c255b2.jpeg)
**Polkadot (DOT)**


Ehkki Polkadoti *whitepaper* avaldati juba 2016. aastal, loodi Polkadoti rahastamist ja uurimist teostav ühing Web3 Foundation 2017. aastal, ühtlasi müüdi sel ajal esimene Polkadoti token. Projekti asutajaliikmeid on kokku kolm, kellest olulisemana võiks välja tuua Dr. Gavin Woodi kui ühe Ethereumi kaasasutaja ja nutilepingute loomist toetava Solidity algataja.


Polkadot on üks vähestest plokiahelavõrkudest, mis võimaldab peaahelale (*Relay Chain*) juurde luua erinevaid väiksemaid omavahel seotud alamahelaid (*Parachain*), muutes Polkadoti hästi skaleeritavaks ja hoides ära potentsiaalseid *hard forke* – muudatusi plokiahela tehnoloogias, mille negatiivne mõju seisneb varasemate tehingute kehtetuks muutumises ja tokeni hinnavolatiilsuse suurenemises turul. Seetõttu vaadeldakse Polkadoti pigem plokiahela detsentraliseeritud ökosüsteemina kui ühe eraldiseisva plokiahela võrguna.


Praeguseks on Polkadoti arendamise üle võtnud Parity Technologies, mille puhul lisaks varasemale Web3 Foundationile ulatub investoritelt kaasatud rahaline summa kokku ligi 200 miljonit dollarit. See teeb Polkadotist ühe kõige paremini rahastatud plokiahelaprojekti ajaloos. Hoolimata sellest, et Polkadoti projekti kallal on töötatud juba aastaid, on see projekt võrreldes näiteks Bitcoini ja Ethereumiga veel üsnagi noor, mistõttu on tal veel palju tõestada.


Igaljuhul on Polkadot krüptoentusiastide seas suurt tähelepanu äratanud – kui veel 2020. aastal kirjutati Polkadoti plokiahelas 600 tuhat koodirida, siis nüüd ületab see 2 miljonit.


Alloleval joonis kirjeldab Polkadoti võrgustruktuuri, mille kõige olulisem komponent, releeahel, ühendab erinevaid plokiahelaid ja tagab turvalisuse.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_61305d5bce.jpeg)
Võrrelduna Solanaga on Polakdot käimasoleval langusturul oma hinda hoidnud mõnevõrra paremini, kukkudes 81% võrra, kuid on sellest hoolimata oluliselt suurema riskiga kui näiteks Bitcoin, mis on samal ajal 49% võrra langenud. Võrdluseks, aktsiaindeks S&P 500 kaupleb vaid 7% allpool oma eelmise aasta tippu.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_50de0a910e.jpeg)
*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*  
*Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.*  
*Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Krüptorahad Solana ja Polkadot nüüd LHV valikus

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses episoodis:
- Trumpi visiit Hiinasse
- Kiibitootjad Micron ja Sandisk kihutavad tururallis
- Euroopa staaraktsia on Rootsi ettevõtte Sivers (+1000%)
- Kartulifutuurid teevad uusi rekordeid
- Euroopa tahab maksustada energiaettevõtete kasvavaid kasumeid
- Nike’i allakäik
- Elukalliduse kriis Ühendkuningriigis

Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/13-05-2026-naedal-turgudel?si=70925d696ef34725aec4a9aa56b81fc1&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/6uqljmLPnft55dWOcGpuFj?si=f13c293ec1a0458e)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/13-05-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kartulid-ja-kiibid-veavad-turgu/id1338711071?i=1000767574120)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/6uqljmLPnft55dWOcGpuFj?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kartulid ja kiibid veavad turgu

Seekordse episoodi külaliseks on LHV analüütik Raido Tõnisson.

Jututeemad:
- Balti turu võitjad ja kaotajad
- Toormehindade surve ettevõttetele
- Euroala ja USA majanduskasvu aeglustumine
- Tehnoloogiahiidude tugevad tulemused
- GameStopi plaan eBay ülevõtuks

Saadet juhtis LHV makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://soundcloud.com/lhvpodcast/07-05-2026-naedal-turgudel?si=c3bea8ad19a64f17897eaf10ac71ab78&utm_source=clipboard&utm_medium=text&utm_campaign=social_sharing)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/7nbmCjnlz0Rgne3U8yuMAt?si=e871ceaef5eb45db)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/07-05-2026-n%C3%A4dal-turgudel-kahe-n%C3%A4oga-balti-turg/id1338711071?i=1000766610291)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/7nbmCjnlz0Rgne3U8yuMAt?utm_source=generator" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: kahe näoga Balti turg

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

VÄÄRTPABER	MUUTUS %
AUGA Group	+3.36
Artea bankas	+1.25
Pieno Zvaigzdes	+0.94
Pro Kapital Grupp	-4.19
PRFoods	-1.52
Hepsor	-1.32

VÄÄRTPABER	MUUTUS %	KÄIVE €
AB Ignitis Grupe	+0.24	420 263
LHV Group	-0.60	413 700
Tallink Grupp	0.00	248 707
Artea bankas	+1.25	210 245
Merko Ehitus	-0.35	98 581
Tallinna Sadam	-0.31	67 868

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	6.56%	10.98%	8.48%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	3.80%	9.34%	7.47%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	2.69%	7.54%	5.83%
LHV Pensionifond Rahulik	1.15%	5.99%	3.10%
LHV Pensionifond Indeks	12.85%	17.85%	10.86%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	6.48%	11.08%	7.55%
LHV Pensionifond Indeks III	12.99%	17.85%	10.88%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	2.25%	6.96%	2.75%
LHV Euro Bond Fund	0.19%

Uudised

Mis aktsiaid suured investorid ostsid?

Nädal turgudel: kas Nvidia troon hakkab kõikuma?

Kas müüa mais või jääda turule?

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu