Börsiteade

Artiklid

Arvamusplats

Kasvukonto

Krüptovarad

LHV Trader

Podcastid

USA nigel töötururaport keeras turgude loogika pea peale ja viis börsid tõusule. Seekordses episoodis vaatame otsa tehisaru pöörasele taristubuumile, mis neelab varsti rohkem energiat kui terve Texase osariik, ning analüüsime Euroopat ähvardavat uut energiašokki. Lisaks lahkame SpaceX-i ulmelist tulevikku ja Brüsseli värskeid maksuplaane USA tehnoloogiahiidudele.

Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://on.soundcloud.com/rMPdCoNUIRV4KZVzYO)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/6ORnlcC5W6emTQ9YbyH0Ua?si=d5c2b5d94cd5467f)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/07-10-2026-n%C3%A4dal-turgudel-halvad-uudised-on-head/id1338711071?i=1000793661167)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/6ORnlcC5W6emTQ9YbyH0Ua?utm_source=generator&si=4d5af99d84d3486a" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

USA nigel töötururaport keeras turgude loogika pea peale ja viis börsid tõusule. Seekordses episoodis vaatame otsa tehisaru pöörasele taristubuumile, mis neelab varsti rohkem energiat kui terve Texase osariik, ning analüüsime Euroopat ähvardavat uut energiašokki. Lisaks lahkame SpaceX-i

Nädal turgudel: halvad uudised on head

2026. aasta kolmandas kvartalis Kasvukonto investorite põhieelistused kuigivõrd ei muutunud. USA suurettevõtted, tehnoloogiasektor ja laiapõhjalised maailma aktsiafondid moodustasid endiselt enam kui poole suuremate fondide varadest. Uue raha paigutamisel joonistus välja uus trend.

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2026?

Kui aasta esimene kvartal algas üleilmsel aktsiaturul Lähis-Ida konflikti tõttu kerge miinusega ja teine kvartal tõi väga tugeva tulemuse, siis kolmas kvartal möödus tagasihoidlikuma tõusuga. 

Positiivne tulem suudeti saavutada vaatamata sellele, et suveperioodil on puhkuste tõttu likviidsus madalam, kõrgeks jäänud energiahinnad toitsid uuesti inflatsiooni ja eelnevalt aktsiaturgusid vedanud pooljuhtide sektoris võeti kasumit. Arenenud riikide aktsiaturud näitasid MSCI World indeksi näol kolmandas kvartalis eurodes mõõdetuna 2,6% tõusu ja arenevate riikide aktsiad (MSCI Emerging Markets Index) kosusid 0,3%.

LHV Pensionifond Indeksi kolmanda kvartali tootluseks kujunes 1,55% ja LHV Pensionifond Indeks III tootluseks 1,52%.     

**Väljavaade ülejäänud aastale**

Selle aasta kalendrisse mahub veel ühe suure sündmusena 3. novembri vahevalimised Ühendriikides. Praegu kontrollivad kongressi mõlemat koda vabariiklased, kuid kui aasta alguses arvati, et demokraadid võtavad 71% tõenäosusega esindajatekojas võimu üle ning teevad seda senatis 18% tõenäosusega, siis tänaseks on tõenäosused kerkinud vastavalt 90% ja 60% peale.

Seega võivad vahevalimised USAs viia olukorrani, kus Donald Trumpi administratsioonil on keerulisem läbi suruda oma soove, pingestub arutelu eelarvekulutuste (praegune defitsiit ligi 6%) ning riigi võlakoorma kasvamise üle (praegu 32,4 triljonit dollarit ehk 101% SKT-st). Elektrilisem poliitiline õhkkond võib lisada ebakindlust ja volatiilsust ka aktsiaturgudel. 

Huvitava asjaoluna tasub siiski välja tuua, et vahevalimiste aastatel on harilikult just oktoober ja november olnud USA aktsiaturul erakordselt tugevad kuud. Alates 1950. aastast on oktoobri keskmine tootlus olnud vahevalimiste aastatel 3% ja novembris 2,7% ning need kuud on olnud positiivsed vastavalt 74% ja 79% juhtudest. S&P 500 on ka vahevalimistele järgnenud 12 kuu jooksul alati tõusnud, saavutades keskmiseks tootluseks 14%.

Ajalugu näitab ka seda, et vahevalimiste tulemustest ei kujune harilikult pikaajalist koormat, vaid tootluse peamised mõjutajad on ikkagi majanduse käekäik ning ettevõtete kasumid. Nende kahe seisu võib praegu lugeda üsna heaks. 

Kui aasta alguses arvati, et S&P 500 indeksi koosseisu kuuluvad USA suurfirmad võiksid tänavu oma müügitulu ja puhaskasumit aktsia kohta kasvatada 2025. aastaga võrreldes vastavalt 7,3% ning 14,9%, siis septembri lõpuks olid need ootused kasvanud 12,3% ja 32,0% peale. Kasvu veavad peamiselt infotehnoloogia-, energia- ning kommunikatsiooniteenuste sektorid. 2027. aastaks prognoositakse S&P 500 firmadele käibe 9,2% kasvu ning aktsiakasumi 15,4% kasvu. 

Väga suur osa USA ettevõtete tänavusest kasumikasvust (Goldman Sachsi hinnangul ligi pool) on seotud tehnoloogiagigantide AI-taristu investeeringutega. Kui eelmisel aastal olid Amazoni, Alphabeti, Meta, Microsofti ja Oracle’i kapitalikulutused kokku ligikaudu 450 miljardit dollarit, siis tänavu peaks see kerkima 800 miljardi dollarini ning tuleval aastal küündima 1,1 triljoni dollarini.  

See kapital voolab üleilmselt paljudesse sektoritesse, alates kiibitootjatest kuni tööstuse ja kommunaalettevõteteni välja, toites nii USA enda majanduskasvu kui ka mitmete arenevate riikide majandust, kus paikneb suur osa pooljuhtide tootmise tarneahelast. Nagu eelnevas lõigus toodud mahtudest näha, peaks USA tehnoloogiafirmade investeeringute kasv juba tuleval aastal aeglustuma. See võib aktsiaturgudel vähendada osa tehisintellekti arengust ajendatud ostujulgusest, ent ei tähenda, et mõne aasta pärast oleks kapitalikulutused langenud tagasi tehisintellekti-eelsele tasemele.

Oleme alles autonoomselt tegutseva tehisintellekti arendamise alguses. Esmalt jõuab see laialdasemalt digitaalsetesse rakendustesse ning hiljem ka füüsilisse maailma robotite, autode ja muu tehnika näol. Ettevõtted ei ehita täna tehaseid, et rahuldada järgmise paari aasta nõudlust, vaid et olla valmis vajaduseks, mis tekib 2030. aastatel.

Kõige selle juures ei saa öelda, et USA aktsiad oleksid väga kallilt hinnastatud. Septembri lõpu seisuga kauplesid Ühendriikide börsifirmad (MSCI USA indeksi alusel) 19,4-kordse 12 kuu oodatava kasumi kordajaga, mis jääb madalamaks viimase viie aasta keskmisest (20,1 korda) ja ühtib viimase kümne aasta keskmisega. Arenevate riikide ettevõtted, mille aktsiad on eelmisel ja käesoleval aastal näidanud arenenud riikide omadest kõrgemat tootlust, kauplevad jätkuvalt väga soodsal tasemel – 9,7-kordse 12 kuu oodatava kasumi kordajaga.

**Mudelportfelli uuendamine**

Suveks selgusid maailmariikide 2025. aasta sisemajanduse kogutoodangu lõplikud näitajad, mille põhjal sai uuendatud LHV pensionifondide Indeks ja Indeks III mudelportfellide investeeringute jaotust. Kui 30. septembrist 2025 kehtis mudel, kus arenenud riikide osakaal oli 62,7% ja arenevate riikide oma 37,3%, siis alates 2. septembrist 2026 on need osakaalud vastavalt 63,9% ja 36,1%.

18.septembril andsime teada, et alates 4. jaanuarist 2027 muutub LHV Pensionifondi Indeks investeeringute jaotuse määramine. Kui varem tuli osakaalud iga aasta riikide SKP-de põhjal arvutada ning fondis vastavusse viia, siis uuest aastast asendub see fikseeritud sihtjaotusega, kus ligikaudu 70% investeeritakse arenenud riikide aktsiaturgudele ja ligikaudu 30% arenevate riikide aktsiatesse. Teeme fondi tingimustes ja prospektis ka muid muudatusi, mille kohta saad lähemalt lugeda ([link](https://fp.lhv.ee/uudised/teade-lhv-pensionifond-indeks-tingimuste-ja-prospekti-muutmise-kohta)).

Oleme LHV Pensionifondi Indeks III osas esitanud Finantsinspektsioonile taotluse sarnaste muudatuste tegemiseks ja nõusoleku saamisel on kavas need sisse viia ka Indeks III puhul.

Nagu olen sellest varem kirjutanud ([link](https://fp.lhv.ee/uudised/lhv-pensionifond-indeksi-tingimuste-ja-prospekti-muudatustest)), ei pruugi arenenud ja arenevate riikide investeeringute osakaalud pikaajaliselt palju muutuda, ent nende kõikumine aastate lõikes võib sellegipoolest tuua kaasa vajaduse teha korrigeerivaid müügi- ja ostutehinguid, mis on osakuomaniku jaoks lisakulu. Fikseeritud osakaalud aitavad muuta fondi juhtimist efektiivsemaks. 

Kuigi Pensionifondis Indeks suureneb arenenud riikide osakaal 63,9%-lt 70%-le ja arenevate turgude osakaal alaneb 36,1%-lt 30%-le, jääb ka muudatuse järel fondis arenevate turgude osakaal üle kahe korra suuremaks kui teistes pensioniindeksifondides, säilitades fondi suure avatuse arenevate riikide majanduste kasvupotentsiaalile. 

Teisalt võib varasemaga võrreldes pisut kõrgem arenenud riikide aktsiaturgude osakaal aidata tulevikus vähendada fondi väärtuse kõikumise riski negatiivsetes turuolukordades, kus arenenud riikide varad on ajalooliselt üldjuhul paremini toime tulnud.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 30.06.2026-30.09.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.09.2025-30.09.2026) tootlus on +24,46%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.09.2025-30.09.2026) tootlus on +24,47%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Kui aasta esimene kvartal algas üleilmsel aktsiaturul Lähis-Ida konflikti tõttu kerge miinusega ja teine kvartal tõi väga tugeva tulemuse, siis kolmas kvartal möödus tagasihoidlikuma tõusuga. Positiivne tulem suudeti saavutada vaatamata sellele, et suveperioodil on puhkuste tõttu likviidsus madalam

Sügis võib tuua aktsiaturgudele taganttuule 

OMX Tallinn

OMX Riga

OMX Vilnius

OMX Baltic Benchmark GI

LHV World Equities Fund

LHV Euro Bond Fund

LHV Pensionifond Julge

LHV Pensionifond Ettevõtlik

LHV Pensionifond Tasakaalukas

LHV Pensionifond Rahulik

LHV Pensionifond Indeks

LHV Pensionifond Aktiivne III

LHV Pensionifond Indeks III

Kliimaministeerium võttis viimasel hetkel tagasi seaduseelnõu, mis oleks elektrituru pea peale pööranud


                Pinged võlakirjaturul lõpetasid USA aktsiaturu rekordiralli
            


                SpaceX plaanib Nvidia kiipide ostuks kaasata 40 miljardit dollarit
            

GRAAFIK ⟩ Sõda Ukrainas tõstis sularaha taas ausse


      Veetilkadega kütus lõhkus kliendi auto. Tankla peab hüvitama sõiduki remondi
    


                DelfinGroupi müügitulu jätkas kolmandas kvartalis kasvu
            

GALERII ⟩ Endisel sõjalennuväljal valmis Lõuna-Eesti suurim päikesepark

Ukraina firma omandab Eesti IT-ettevõtte ADM Interactive

Päikeseenergia kasv viib hinna alla, kuid võib kasvatada võrgutasusid


                Estiko sai Tartus valmis Lõuna-Eesti suurima päikesepargi. “Päike paistab, raha tuleb”
            

Notice on the Proposal to Allocate Dividends for the Financial Year 2025/2026 

Notice on convening the Annual General Meeting of Shareholders of AB Akola Group - 28 October 2026

AB Akola group skelbia 2025-2026 finansinių metų audituotą metinę informaciją

AB Akola Group Announces Audited Annual Information for the Financial Year 2025/2026

DelfinGroup business results for Q3 2026

Eesti kinnisvaraettevõte Summus Capital saavutas rahvusvahelise kõrge ESG-tähise

Exchange announcement on the results of domestic GMTN notes primary placement competitive auction

Kaita Development Semi-Annual financial report

Turnover of Grenardi Group in Q3 2026

INVL fund sold 2,600 hectares of forests in Latvia

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Kuidas oma vaba raha tööle panna?

Kuidas saavutada head pikaajalist tootlust?

Financial ups and downs are only part of the 20th century saga of Wall Street. The street symbolizes the historic triumphs, failures and excesses of capitalism, but it has also been the scene of great human achievements and epic tragedies. Like America itself, "The Street" has shown almost boundless optimism and tenacity in the face of adversity. It has also revealed a surprising weakness for foolishness along with an unpredictable capacity for bursts of genius, innovation and success. That is why 100 YEARS OF WALL STREET, the story of the world's financial center, is also the story of our American century from our first uncertain steps on the international stage to the responsibilities and challenges we face as the sole superpower at the end of the millennium. The expert and occasionally bemused guide to the story is Charles R. Geisst, who is renowned as a historian, best-selling author, financial scholar and corporate consultant. He is also a gifted storyteller who reveals how the smallest details produce crucial shifts in the big picture. With wit and profound insight, Geisst takes the reader behind the scenes to explain how powerful personalities and unexpected developments created the financial, cultural and social events that helped shape our world. We are the heirs of Wall Street's phenomenal achievement, but it has also fueled runaway greed. It has contributed to growth while scrapping large sectors of the economy. Is the market "fair" or "just"? What do such questions really mean? Geisst dramatically brings to life a world that can only be fully understood by following its secret deals, monumental transactions, colorful characters, earth-rattling market collapses and exhilarating highs.




100 Years of Wall Street

Charles Handyt peetakse moodsa aja üheks suurimaks mõtlejaks, kelle juhtimisalased raamatud on aidanud kujundada ettevõtlusmaailma. Elutööle tuginedes vaatab ta selles raamatus tulevikku, et näha milliste katsumuste ja võimalustega seisab silmitsi järgmine põlvkond. Milliseid eesmärke tuleks seada? Kuidas elumõtet leida? Kuidas tulevad inimesed toime keskkonnaga, kus vanad põhimõtted enam ei kehti?




21 kirja elust ja selle väljakutsetest

Miks saavad ettevõtete juhid palju kõrgemat palka, kui nende tööpanus vääriks? Kas tööstuse asendamine õhu müümisega on ikka parim viis majandust arendada? Kui turg on vaba, miks siis äriajamist nii rangelt kontrollitakse? Kas on võimalik, et interneti tähtsust ülehinnatakse? Miks nõutakse, et algajad ettevõtted vanade tegijatega vabalt konkureeriksid? Kas vaeste viletsus on tõesti nende endi süü?  
  
 Sellest raamatust leiab vastused nii neile kui ka paljudele teistele küsimustele. Üheks maailma mõjukaimaks mõtlejaks (Prospect Magazine, 2013) hinnatud Ha-Joon Chang selgitab elaval ja kaasahaaraval viisil seda, mis viimase paari kümnendi jooksul kapitalismiga juhtunud on, ja kuidas seda toimivamaks ja inimnäolisemaks timmida.




23 asja, mida teile kapitalismist ei räägita

If you've wondered how we did not see the economic collapse coming, Ha-Joon Chang knows the answer: We didn't ask what they didn't tell us about capitalism. This is a lighthearted book with a serious purpose: to question the assumptions behind the dogma and sheer hype that the dominant school of neoliberal economists-the apostles of the freemarket-have spun since the Age of Reagan.




23 Things They Don'tTell You about Capitalism

If the twentieth century was the American century, then the twenty-first century belongs to China. According to the one and only Jim Rogers, who’s been tracking the Chinese economy since he first went to China in 1984, any investor can get in on the ground floor of “the greatest economic boom since England’s Industrial Revolution.” But the time to act is now.  
  
In *A Bull in China*, you’ll learn which industries offer the newest and best opportunities, from power, energy, and agriculture to tourism, water, and infrastructure. Rogers demystifies the state policies that are driving earnings and innovation, takes the intimidation factor out of the A-shares, B-shares, and ADRs of Chinese offerings, and profiles “Red Chip” companies, such as Yantai Changyu, China’s largest winemaker, which sells a “Healthy Liquor” line mixed with herbal medicines. Plus, if you want to export something to China yourself–or even buy land there–Rogers tells you the steps you need to take.




A Bull in China. Investing Profitably in the World's Greatest Market

One of the biggest questions of the financial crisis has not been answered until now.  What happened at Lehman Brothers and why was it allowed to fail, with aftershocks that rocked the global economy? In this news-making, often astonishing book, a former Lehman Brothers Vice President gives us the straight answers—right from the belly of the beast.




A Colossal Failure of Common Sense: The Inside Story of the Collapse of Lehman Brothers

Iute Group võlakirjad

Eleving Group

Soovitage häid aktsiaid.

Coop Pank (CPA1T)

Energia salvestus - The Next Big Thing

Volkswagen AG

Tallinna Sadam (TSM1T)

Oracle (ORCL)

Börsipäev 7. oktoober

Cleveroni aktsiate ost/müük/oksjon

Olympic Entertainment Group (OEG1T)

Nike (NKE)

BÖRSIKRAHH 2026

Nordic Fibreboard (SKN1T)

LHV Group (LHV1T)

TextMagic (MAGIC)

Börsipäev 6. oktoober

Iganädalane USA aktsiaturu ülevaade ja analüüs (video)

EfTEN Real Estate Fund (EFT1T)

Avaroni Võlakirjafond – Euroopa kõrge tootlusega võlakirjad

Boeing (BA)

Börsipäev 2. oktoober

Lightyear

Börsipäev 1. oktoober

Võlakirjad

SNG1L - ralliäss Snaige

Saf Tehnika (SAF1R)

Saunum Group AS (SAUNA)

Everaus

Novatours / AB Novaturas (NTU1L)

Kuidas kaitsta Eestit?

Donald Trump 2024

Kristen Michali valitsus - head ja vead

Venemaal läheb olukord aina halvemaks.

Islamiprobleem Euroopas

Kinnisvaraturu tipu ennustamine

Riigikogu valimised 2027.a.

Hariduspoliitika Eestis - head ja vead

Päevakaja

Ukraina

Rootsi kunn lasi Estonia põhja

Paremäärmuslased

Eesti energeetika

Keskerakond

Isamaa 0.0

Tallinn

Rail Baltica

Rahvastikumuredest kaine pilguga – oht on asendada üks tulekahju teisega

Erakond &ldquo;Eesti 200&rdquo; &amp; Co.

Erakond "Eesti 200" & Co.

Tehisintellekt

Saksamaa - Euroopa silmakirjalikkuse kehastus

Varuks ideid- kuidas kaitsta investeeringuid sõjaohus

Elukunstnike sektor Eestis

Head nalja tõsistele finants-geek&rsquo;idele :slight_smile:

Head nalja tõsistele finants-geek'idele :-)

LHV Pank paremaks

Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?

Soovitage filme ja seriaale

Tehnika/IT-sektori kurilka

Reformierakond

Foorumi õpetus

2026\. aasta II kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks tulude kasv ja kasumlikkuse taastumine. Netotulud kasvasid nii kvartaalses kui aastases võrdluses. Puhaskasum kasvas kvartaalses võrdluses, kuid aastataguse perioodiga võrreldes jäi siiski madalamaks, mida mõjutasid eelkõige suuremad allahindlused ja kõrgem kulubaas. 

LHV Group teenis 2026. aasta II kvartalis 24,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 25% rohkem kui eelmises kvartalis, kuid 20% vähem kui aasta tagasi. Tütarettevõtetest teenis LHV Pank puhaskasumit 24,3 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,4 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis puhaskasumit 0,4 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustus 0,8 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli II kvartalis 13,1%. 

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta II kvartalis netotulusid 79,0 miljonit eurot, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis ja 7% rohkem kui aasta tagasi. II kvartali netotuludest moodustasid 62,5 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,6 miljonit eurot neto teenustasutulud. Neto intressitulu kasvas kvartaliga 5%, kuna intressitulude kasv jätkus ja surve finantseerimiskuludele hakkas taanduma. Neto teenustasutulud püsisid sarnasel tasemel eelmise kvartaliga. Kulud ulatusid 43,6 miljoni euroni, vähenedes kvartaalses võrdluses 4%, kuid kasvades aastases võrdluses 8%. Kulude ja tulude suhe paranes 55,2% tasemele. Allahindlusi tehti II kvartalis kokku 5,8 miljoni euro ulatuses, mis tuli suures osas LHV Panga poolt. 

Juuni lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,65 miljardit eurot, mis oli 3% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 3% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas II kvartalis 183 miljoni euro võrra ehk 3% ja ulatus 5,77 miljardi euroni (aastavõrdluses +15%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 245 miljoni euro võrra ehk 3% ja ulatusid 7,56 miljardi euroni (aastavõrdluses +3%). Hoiuste vähenemine peegeldab hoiuste dünaamika muutust, kus kvartaalses võrdluses tähtajalised hoiused vähenesid 447 miljoni euro võrra, samal ajal kui nõudmiseni hoiused kasvasid 202 miljoni euro võrra. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 72 miljoni euro võrra 1,79 miljardi euroni (aastavõrdluses +15%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli II kvartalis 25,8 miljonit makset, mida on 1% rohkem kui eelmises kvartalis ja 34% rohkem kui aasta tagasi.  

Esimese poolaasta kokkuvõttes teenis LHV Group netotulusid 152,7 miljonit eurot, mis on aastataguse tasemega sisuliselt võrdne. Neto intressitulud ulatusid esimese kuue kuu baasil 121,8 miljoni euroni (aastavõrdluses +2%) ja neto teenustasutulud olid 29,3 miljonit eurot (aastavõrdluses -1%). Kulud kasvasid poolaasta jooksul 14% 89,2 miljoni euroni ning allahindlusi tehti kokku 7,1 miljoni euro ulatuses, võrreldes 1,5 miljoni euroga aasta varem. Poolaasta puhaskasum oli 44,4 miljonit eurot, mida on 26% vähem kui aasta tagasi. Omakapitali tootlus oli poolaasta kokkuvõttes 11,7% ning kulude ja tulude suhe 58,4%. 

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli II kvartali lõpus 15,8%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 17,5% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 20,8%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 171% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 147%, mis ületavad selgelt regulatiivseid miinimumnõudeid. 

Poolaasta seisuga jäid LHV Groupi netotulud finantsplaanile alla 0,1 miljoni euro võrra ja puhaskasum 1,6 miljoni euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 25 miljoni euro võrra ja fondide maht 15 miljoni euro võrra, hoiused jäävad plaanile alla 269 miljoni euro võrra. 

![Kasumiaruanne_juuli2026.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_juuli2026_1520004278.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus II kvartalis 24,3 miljoni euroni ja netotulud 62,3 miljoni euroni, mida on 15% rohkem kui eelmises kvartalis ja 10% rohkem kui aasta tagasi. Panga kulude ja tulude suhe oli 45,3% ning omakapitali tootlus 16,6%. 

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga ligi 8 000 võrra, ulatudes 508 000-ni. Arveldavate klientide arv kasvas 4 200 võrra ja ulatus 237 000-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 312 miljoni euro võrra 6,23 miljardi euroni. Muutus tulenes eelkõige finantsvahendajate valdkonna klientide hoiuste vähenemisest ja platvormi hoiuste teadlikust vähendamisest. Rahastamise fookus liigub jätkuvalt nõudmiseni hoiuste suunas. 

LHV Panga laenuportfell suurenes kvartaliga 114 miljoni euro võrra 4,82 miljardi euroni (aastavõrdluses +9%). Jaelaenud kasvasid kvartaliga 89 miljoni euro võrra ning ettevõtete laenud 25 miljoni euro võrra. Allahindlusi tehti kvartalis 5,6 miljoni euro ulatuses, mis tulenes üksikutest juhtumitest ja mudelipõhiste tulevikku vaatavate provisjonide suurendamisest. Laenuportfelli üldine krediidikvaliteet püsis tugev. 

LHV Pank astus II kvartalis mitu olulist sammu ärimudeli ja tehnoloogilise vundamendi arendamisel. Mais viis pank varem teatatud ajakava kohaselt lõpule kõigi põhipangasüsteemide migratsiooni pilvetaristule, mis parandab oluliselt arenduskiirust, paindlikkust ja skaleeritavust. Samuti teatas mais pank üleminekust kliendisegmentide põhiselt struktuurilt tootepõhisele organisatsioonile, mis koondub nelja tootevaldkonna ümber: panganduse platvorm, investeerimistooted, laenutooted ja kliendikogemus. Esimesed muudatused jõustusid 1. juunil ning üleminek viiakse ellu järk-järgult 2026. aasta jooksul. Finantsinspektsioon väljastas ka LHV Pangale MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, mis on esimene Eesti pangale antud luba ja võimaldab pakkuda krüptovarateenuseid kogu Euroopa Liidus. Juunis võttis LHV internetipangas ja mobiiliäpis kasutusele Smart-ID+ autentimislahenduse, mis lisab täiendava kaitsekihi õngitsuse ja identiteedipettuste vastu. Lisaks tunnistati LHV Pank CV.ee Top Tööandja uuringus Eesti finantssektori parimaks tööandjaks. 

Lisaks kavatseb AS LHV Pank muuta oma ärinime LHV Bank AS-iks ning registreerida panga piiriülese tegevuse Euroopa Majanduspiirkonna riikides. Ingliskeelne ärinimi on Euroopa turgudel üheselt mõistetav, toetab LHV rahvusvahelist kasvustrateegiat ning loob ühtse identiteedi Eestis tegutseva LHV Panga ja Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki vahel. Nime muutmine aitab vältida hilisemaid muudatusi regulatiivsetes registreeringutes ja lepingutes ning muudab laienemisprotsessi tõhusamaks. Krediidiasutuse tegevusloa piiriülene registreerimine annab pangale võimaluse pakkuda teenuseid kogu Euroopa Majanduspiirkonnas. Ärinime muutmine jõustub pärast Finantsinspektsiooni heakskiitu ja äriregistris registreerimist. 

Esimese poolaasta kokkuvõttes teenis LHV Pank netotulusid 116,3 miljonit eurot, mis püsis sarnasel tasemel eelmise aastaga ja puhaskasumit 44,5 miljonit eurot, mida on 19% vähem kui aasta tagasi. Poolaasta seisuga jäävad LHV Panga netotulud finantsplaanile alla 1,4 miljoni euro võrra, kuid ilma grupi tasandil elimineeritava intressiswapide ümberhindluse mõjuta ületavad netotulud plaani 0,2 miljoni euro võrra. Puhaskasum jääb plaanile alla 2,3 miljoni euro võrra, ilma ümberhindluse mõjuta 0,7 miljoni euro võrra. Laenud ületavad finantsplaani 60 miljoni euro võrra ning hoiused jäävad plaanile alla 319 miljoni euro võrra. 

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus II kvartalis 1,4 miljoni euroni, kasvades võrreldes eelmise kvartaliga 12%. Netotulud olid 14,8 miljonit eurot, mida on 19% rohkem kui aasta tagasi. 

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 69 miljoni euro võrra ehk 8% 945 miljoni euroni (aastane kasv 66%). Heakskiidetud, kuid veel väljastamata laenupakkumiste maht kasvas kvartaliga 143 miljonilt eurolt 206 miljoni euroni. Allahindlusi tehti kvartalis 0,2 miljoni euro ulatuses ning portfelli kvaliteet on kooskõlas portfelli kasvuga. 

LHV Banki hoiuste maht ulatus kvartali lõpus 1,39 miljardi euroni (aastane kasv 36%). Otseklientide hoiuste osakaal kasvas kvartaliga 24%-ni ja sõltuvus vahendusplatvormidest vähenes. Jaeklientide arv kasvas kvartaliga 7 000-lt 10 000-ni, kusjuures keskmine hoiusejääk on ligikaudu 28 000 naela. 

Esimese poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Banki netotulud 10% 29,8 miljoni euroni, sealhulgas neto intressitulu 65% 18,7 miljoni euroni, ning puhaskasum kasvas 18% 2,7 miljoni euroni. Kulud on aasta algusest plaanitust ligikaudu 1% madalamad, jätkusid investeeringud brändi, tootearendusse ja tehisintellekti. 

Poolaasta seisuga ületab LHV Banki neto intressitulu finantsplaani 1,4 miljoni euro võrra, puhaskasum jääb suuremate allahindluste tõttu plaanile alla 0,3 miljoni euro võrra. Laenuportfell jääb plaanile alla 37 miljoni euro võrra ja hoiused ületavad plaani 60 miljoni euro võrra. 

**LHV Varahaldus** 

LHV Varahalduse II kvartali puhaskasum oli 0,4 miljonit eurot, võrreldes 0,6 miljoni euro suuruse kahjumiga I kvartalis, mida mõjutas dividendimaksega kaasnenud tulumaks. Netotulud kasvasid aastases võrdluses 10% 2,4 miljoni euroni. Fondide koondmaht kasvas kvartali lõpuks 1,79 miljardi euroni, mida toetasid nii regulaarsed sissemaksed kui ka fondide positiivne tootlus.  

II kvartalis toimus finantsturgudel tugev kasv, mida vedasid eelkõige tehisintellektiga seotud sektorid. Kui aasta esimene kvartal kuulus aktiivselt juhitud fondidele, siis II kvartal oli väga tugev indeksifondide jaoks. Konkurentidest suurema arenevate turgude osakaaluga LHV fond Indeks kasvas kolme kuuga 19,4% ja on senise aasta turu parima tootlusega fond. Aktiivselt juhitud pensionifondide Julge ja Ettevõtlik kvartalitootlus oli vastavalt 1,9% ja 0,1%, konservatiivne fond Rahulik kasvas 0,4% ning fondi Tasakaalukas väärtus vähenes 0,1%. III samba fondidest teenis Aktiivne III kvartaliga 1,6% tootlust ja Indeks III kasvas 19,4%. 

Poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Varahalduse netotulud 9% ulatudes 4,8 miljoni euroni. Puhaskasum jäi märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud 1,1 miljoni euro suuruse tulumaksukulu tõttu 0,2 miljoni euroga kahjumisse.  

LHV Varahalduse puhaskasum ületab poolaasta seisuga finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht ületab plaani 15 miljoni euro võrra. 

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli II kvartal pärast keerulist aasta algust oluliselt tugevam. Puhaskasum ulatus 0,8 miljoni euroni, võrreldes 0,7 miljoni euro suuruse kahjumiga I kvartalis. Neto teenitud preemiad kasvasid 11,1 miljoni euroni (aastases võrdluses +9%).  

Bruto tekkinud kahjud vähenesid kvartaalses võrdluses 14% 7,1 miljoni euroni. Suuri kahjusid kvartalis peaaegu ei registreeritud ja kahjude sagedus vähenes. Neto kahjusuhe paranes 67,9%-ni (I kvartalis 82,2%) ja neto kulusuhe oli 25,2%. Kuus registreeriti keskmiselt 13 500 uut kahjunõuet. Juuni lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv ligikaudu 325 000 ja klientide arv 242 000. 

Poolaasta kokkuvõttes kasvasid LHV Kindlustuse neto teenitud preemiad 9% 21,7 miljoni euroni, kuid bruto tekkinud kahjud suurenesid 21% 15,4 miljoni euroni. Selle tulemusel jäi poolaasta puhaskasum 0,1 miljoni euro tasemele, võrreldes 1,7 miljoni euroga aasta varem. Poolaasta neto kahjusuhe oli 74,9%. 

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb poolaasta seisuga finantsplaanile alla 1,4 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 0,5 miljoni euro võrra. 

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„Teise kvartali tulemused näitavad LHV kasumlikkuse paranemist. Pärast jahedamat aasta algust kasvasid teise kvartali netotulud esimese kvartaliga võrreldes 7% võrra 79,0 miljoni euroni ja puhaskasum suurenes veerandi võrra 24,7 miljoni euroni. 

Kvartali peamiseks vedajaks oli aktiivne laenutegevus – grupi laenuportfell kasvas aastaga 15% ning ulatub 5,77 miljardi euroni. LHV Pank suurendas laene kvartaliga 114 miljoni euro võrra ja Ühendkuningriigi LHV Bank näitas 66% aastast kasvu, lähenedes laenudes juba miljardi euro piirile. Hoiustes toimus oodatud struktuurne muutus tähtajalistest nõudmiseni hoiuste suunas, mis koos taanduva survega finantseerimiskuludele toetas neto intressitulu 5%-list kasvu. Positiivse pöörde tegid ka teised tütarettevõtted: LHV Varahaldus pöördus pärast esimese kvartali dividendide tulumaksukulu kasumisse ning LHV Kindlustus teenis parandatud kahjusuhte toel 0,8 miljonit eurot puhaskasumit. 

Astusime mitu olulist sammu tuleviku kasvu heaks. Viisime lõpule LHV Panga põhisüsteemide migratsiooni pilve, alustasime üleminekut tootepõhisele organisatsioonile ning saime esimese Eesti pangana MiCA-põhise krüptolitsentsi.” 

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/aruanded). 

LHV Groupi 2026. aasta II kvartali ja 6 kuu auditeerimata majandustulemused

2026\. aasta I kvartalit iseloomustas LHV Groupi jaoks jätkuv ärimahtude kasv, kuid samas kasumi vähenemine, mida põhjustasid surve tulubaasile, üksikute tütarettevõtete nõrgem tulemus ning kulude kiirem kasv. Vaatamata keerulisemale kvartalile suutis LHV Group I kvartalis finantsplaani tulude, kasumi ja ärimahtude vaates mõõdukalt ületada. LHV Groupi kliendibaas kasvas 705 000 kliendini.

LHV Group teenis 2026. aasta I kvartalis 19,7 miljonit eurot puhaskasumit, mida on 36% vähem kui eelmises kvartalis ja 32% vähem kui aasta tagasi. LHV Pank teenis puhaskasumit 20,2 miljonit eurot ja LHV Bank Ltd 1,3 miljonit eurot. AS LHV Varahaldus teenis I kvartalis puhaskahjumit 0,6 miljonit eurot ja AS LHV Kindlustuse puhaskahjum oli 0,7 miljonit eurot. Grupi aktsionäridele kuuluva omakapitali tootlus oli I kvartalis 10,7%.

Konsolideeritult teenis LHV Group 2026. aasta I kvartalis netotulusid 73,7 miljonit eurot, mida oli 7% vähem kui eelmises kvartalis ja 7% vähem kui aasta tagasi. I kvartali netotuludest moodustasid 59,3 miljonit eurot neto intressitulud ja 14,7 miljonit eurot neto teenustasutulud. LHV Grupi I kvartali netotulusid mõjutas peamiselt surve finantseerimiskuludele ning LHV Kindlustuse nõrgem kvartalitulemus. Kasumlikkust survestas lisaks tulude vähenemisele ka kulude kiirem kasv, mis suurenes kvartaalses võrdluses 7% ja aastavõrdluses 21%. Kulude kasvu mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud, sisseostetud nõustamisteenused ning täiendavate reservide moodustamine. Kulud moodustasid kokku 45,6 miljonit eurot. Allahindlusi tehti I kvartalis kokku 1,3 miljoni euro ulatuses, mis on oluliselt väiksem kui aasta tagasi.

Märtsi lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 9,98 miljardit eurot, mis oli 2% väiksem kui eelmise kvartali lõpus ja 17% suurem kui aasta tagasi. Konsolideeritud laenuportfell kasvas I kvartalis 120 miljoni euro võrra ehk 2% 5,59 miljardi euroni (aastavõrdluses +18%). LHV Groupi konsolideeritud hoiused vähenesid kvartaliga 332 miljoni euro võrra ehk 4% ja ulatusid 7,80 miljardi euroni (aastases võrdluses +18%). Hoiuste vähenemine tulenes peamiselt 249 miljoni euro ulatuses finantsvahendajate hoiuste ja 68 miljoni euro ulatuses muude hoiuste kahanemisest. LHV poolt juhitud fondide koondmaht kasvas kvartaliga 16 miljoni euro võrra 1,72 miljardi euroni (aastane kasv 10%). Finantsvahendajatest klientide maksete arv oli I kvartalis 26,1 miljonit makset, mida on 7% rohkem kui eelmises kvartalis.

LHV Group on hästi kapitaliseeritud ning kõik kapitali eesmärgid on täidetud piisava varuga. Grupi esimese taseme põhiomavahendite suhtarv (CET1) oli I kvartali lõpus 16,2%, esimese taseme omavahendite suhtarv (T1) 18,0% ja kapitali adekvaatsus kokku (CAD) 21,4%. Likviidsuse kattekordaja (LCR) oli 192% ja stabiilse netorahastamise määr (NSFR) 150%, mis ületavad suurelt regulatiivseid miinimumnõudeid.

Märtsis toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul otsustati maksta eelmise aasta eest aktsionäridele dividend 17 senti aktsia kohta. Dividendid maksti välja 15. aprillil. Kvartali lõpu aktsia sulgemishinna pealt tähendab see 4.8% dividendimäära.

LHV Group ületas esimese kvartali finantsplaani netotulude osas 157 tuhande euro ja puhaskasumi osas 151 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 5 miljoni euro võrra, deposiidid 92 miljoni euro võrra ja fondide maht 1 miljoni euro võrra. Finantsplaan püsib.

![Kasumiaruanne I kv '26.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kasumiaruanne_I_kv_26_16e7e7210c.png)

**LHV Pank**

LHV Panga puhaskasum ulatus 20,2 miljoni euroni. Kvartali tulemust mõjutasid peamiselt ühekordsed personalikulud ning ligikaudu 2,3 miljoni euro suurune intressiswapide ümberhindluse mõju, mis grupi tasandil elimineeritakse. Ilma selle mõjuta oleks puhaskasum olnud 22,5 miljonit eurot.

LHV Panga klientide arv kasvas kvartaliga 8 900 võrra, ulatudes 500 400-ni. Panga hoiused vähenesid kvartaliga 425 miljoni euro võrra 6,54 miljardi euroni, millest nõudmiseni hoiused kahanesid 382 miljoni euro võrra ja tähtajalised hoiused 45 miljoni euro võrra. Fookus liigub järjest enam jaeklientide hoiuste suunas ning platvormihoiuste osakaalu vähendamisele.

LHV Panga laenuportfelli maht suurenes kvartaliga 24 miljoni euro võrra 4,71 miljardi euroni. Kasv tuli peamiselt eluasemelaenude jätkuvalt tugeva kasvu toel. Ettevõtete laenuportfell vähenes ühe suure laenu lõpptähtaja saabumise tõttu ning pank keskendus laenuportfelli tootluse parandamisele, samal ajal säilis portfelli tugev kvaliteet.

Veebruaris tuli LHV Pank välja mobiiliäpi visuaalse uuendusega. Lisaks alustas veebruaris juba 24. korda Börsihai kauplemismäng, kust võttis osa üle 4 500 mängija. 

Esimese kvartali seisuga on LHV Panga netotulud finantsplaanist maas 2,7 miljoni euro võrra ning puhaskasum 1,4 miljoni euro võrra. Hoiused on plaanist ees 57 miljoni euro võrra ning laenud plaanist 16 miljoni euro võrra maas.

**LHV Bank**

Ühendkuningriigis tegutseva LHV Banki puhaskasum ulatus esimeses kvartalis 1,3 miljoni euroni. Tulud kasvasid tugevalt, kuid kulud suurenesid oodatust kiiremini seoses rahaliste boonuste maksmisega optsioonipõhiste asemel ning ühekordsete personalikuludega. Kasumlikkust mõjutas lisaks täiendava provisjoni moodustamine.

LHV Banki laenuportfell kasvas kvartaliga 93 miljoni euro võrra 876 miljoni euroni (aastane kasv 79%). Krediidikomitee poolt heaks kiidetud, kuid veel väljastamata laenude maht on 143 miljonit eurot. Esimeses kvartalis tehti 1 miljoni euro ulatuses provisjone. Portfelli üldine kvaliteet on tugev.

LHV Banki kaasatud hoiused suurenesid kvartaliga 139 miljoni euro võrra 1,43 miljardi euroni (aastane kasv 74%). Hoiused kasvasid kvartalis jõudsalt, eelkõige tänu otseste klientide hoiuste suurenemisele. Samal ajal paranes rahastamise hind veidi ning vähenes sõltuvus vahendajate kaudu kaasatud hoiustest.

Esimeses kvartalis tehti edusamme nii tehnoloogias kui tootearenduses. Edukalt viidi läbi klienditoe Agentic AI lahenduse piloot ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude pakkumiseks ja ISA teenuse osutamiseks. Nendele arengutele tuginedes jätkub uute toodete arendus.

LHV Banki esimese kvartali netotulud ületavad finantsplaani 770 tuhande euro võrra, kuid puhaskasum jäi suuremate kulude ja provisjonide tõttu finantsplaanile alla 249 tuhande euro võrra. Laenuportfell ületab finantsplaani 17 miljoni euro võrra ja hoiuste maht 137 miljoni euro võrra.

**LHV Varahaldus**

LHV Varahalduse esimese kvartali puhaskahjum oli -0,6 miljonit eurot. Tulemust mõjutas negatiivselt märtsis tehtud dividendimaksega kaasnenud tulumaks (1,1 miljonit eurot), mis I kvartalis oli oluliselt suurem kui eelnevatel perioodidel. Esimene kvartal oli finantsturgudel erinevate geopoliitiliste sündmuste tõttu äärmiselt turbulentne, kuid vaatamata sellele suutsid kõik LHV pensionifondid näidata turul ainsana positiivset tootlust ning edestada konkurente. LHV pensionifondide Julge, Ettevõtlik ja Tasakaalukas kvartaalsed tootlused kujunesid vastavalt 4,0%, 2,7% ja 2,1%. LHV pensionifond Indeks, millel on konkurentidega võrreldes suurem osakaal arenevatel turgudel, näitas esimeses kvartalis 1,3% tootlust. Konservatiivsem fond Rahulik tootluseks kujunes 0,6%. III samba fond Aktiivne III näitas 4,0% kvartaalset tootlust. Aktiivseid igakuiseid sissemakseid tegevate II samba klientide arv kvartali lõpuks oli 105 000. 

LHV Varahalduse puhaskasum ületab esimese kvartali põhjal finantsplaani 0,1 miljoni euro võrra ning fondide maht on plaanis.

**LHV Kindlustus**

LHV Kindlustuse jaoks oli esimene kvartal keerulisemate ilmastikuolude ja Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu keeruline. Puhaskahjum ulatus nende mõjul -0,7 miljoni euroni, kuid märtsis oli näha esimesi stabiliseerumise märke. Neto teenitud preemiad püsisid sarnaselt eelmise kvartaliga 10,5 miljoni euro tasemel (aastases võrdluses on kasvanud 9%). Bruto tekkinud kahjud ulatusid 8,3 miljoni euroni kasvades kvartaalses võrdluses 14% ning aastavõrdluses 27%, mis viis kindlustustegevuse tulemi esimest korda viimaste aastate jooksul negatiivseks. Neto kahjusuhe kerkis 82%-ni. Kogu kvartalit iseloomustas keskmisest suurem kahjunõuete arv ja keskmisest suurem nõude maht. Märtsi lõpu seisuga oli kehtivate kindlustuslepingute arv 314 000 ja klientide arv 237 000.

LHV Kindlustuse puhaskasum jääb esimese kvartali seisuga finantsplaanile alla 1,3 miljoni euro võrra. Sõlmitud lepingute preemiate maht ületab finantsplaani 44 tuhande euro võrra.

**LHV Groupi juhatuse esimehe Mihkel Torimi kommentaar:**

„2026. aasta esimene kvartal langes kokku olulise juhtimismuudatusega LHV Groupis. 1. aprillil asus Erki Kilu LHV Panga juhatuse esimehe ametisse ning Kris Brewster sai LHV Banki ajutiseks tegevjuhiks Ühendkuningriigis. Need muudatused toovad LHV arengusse Eestis värske vaate, asetavad Ühendkuningriigi panga juhtimise tugevamalt kohaliku meeskonna kätte ning tugevdavad kahe panga vahelist koostööd järgmises arenguetapis.

Selle taustal oli kvartal ise väga nõudlik. Konsolideeritud puhaskasumit summas 19,7 miljonit eurot pidurdasid surve finantseerimiskuludele, LHV Kindlustuse ebatavaliselt kahjurohke kvartal ning ühekordsetest kuludest tingitud kõrgemad tegevuskulud. Samal ajal aga jätkus ärimahtude kasv: konsolideeritud laenuportfell ulatus 5,59 miljardi euroni (+18% aastavõrdluses), LHV Banki laenuportfell kasvas aastavõrdluses 79% ning saadi regulatiivsed load tarbimislaenude ja ISA toodete pakkumiseks. LHV pensionifondid olid Eesti turul ainsad fondid, mis näitasid äärmiselt volatiilses kvartalis positiivset tootlust. Ületasime mõõdukalt finantsplaani, kapitali positsioon püsib tugev ning finantsplaan püsib.“

AS-i LHV Group aruanded on saadaval aadressil: [https://investor.lhv.ee/aruanded](https://investor.lhv.ee/et/aruanded/).

Kvartali tulemuste tutvustamiseks korraldab LHV Group Teamsi kaudu investorkohtumise. Virtuaalne investorkohtumine toimub enne turu avanemist 21. aprillil kell 9.00. Esitlus tehakse eesti keeles. Palume eelnevalt registreeruda [siin](https://events.teams.microsoft.com/event/300f31bd-e2d6-454a-bfcb-733cb5f54252@d7b2bdd1-6077-4f89-8708-6956b8db8f1a). 

LHV Groupi 2026. aasta I kvartali auditeerimata majandustulemused

AS-i LHV Group (edaspidi LHV Group) nõukogu on heaks kiitnud ettevõtte 2025. aasta auditeeritud aastaaruande ja saadab selle kinnitamiseks aktsionäride üldkoosolekule. Finantstulemuste osas ei ole auditeeritud aastaaruandes erinevusi võrreldes 10. veebruaril avaldatud auditeerimata vahearuandega. LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud aastaaruanne on lisatud antud teatele ja tehakse kättesaadavaks LHV Groupi investorlehel aadressil [https://investor.lhv.ee/aruanded/#aastaaruanded](https://www.globenewswire.com/Tracker?data=5gNIV5rJT6_asqJNhXTpe30QHOnY_57GG68Ou4XQc_1qQ83sG9Hh6nROC5EEXOG1NN09gi036s1MQ07vmXGBxGXENuFVY6HAcxR-rcTJ5DyRc_ma9hn-uSK-0OMjloplDmruN2u5WSMiU0EdCQsgriwefu1Hu_s_EN0XQpEOIGY=). 

LHV Group teenis 2025. aastal konsolideeritud tulusid 304,8 miljonit eurot (-10%). Tuludest moodustasid neto intressitulud 235,1 miljonit eurot (-14%) ja neto teenustasutulud 63,3 miljonit eurot (+5%). Konsolideerimisgrupi kulud ulatusid 2025. aastal kokku 159,3 miljoni euroni (+8%). LHV Groupi 2025. aasta konsolideeritud puhaskasumiks kujunes 117,0 miljonit eurot ehk 22% vähem kui 2024. aastal. LHV Groupi aastaseks kulu/tulu suhteks kujunes 52,3% ja omakapitali tootluseks 16,0%. Tavakasumiks kogunes 2025. aastal aktsia kohta 0,35 eurot ja lahustatud kasumiks aktsia kohta 0,34 eurot. 

2025\. aasta lõpu seisuga oli LHV Groupi konsolideeritud varade maht 10,23 miljardit eurot, kasvades aastaga 17% ehk 1,50 miljardi euro võrra. Grupi konsolideeritud hoiused kasvasid aastaga 18% 8,13 miljardi euroni. Grupi konsolideeritud laenuportfell kasvas 2025. aastal 5,47 miljardi euroni ehk 20%. LHV poolt juhitud fondide koondmaht suurenes 9% võrra 1,70 miljardi euroni. Finantsvahendajatest klientidega seotud töödeldud maksete arv oli 2025. aastal 85,6 miljonit makset (+15%).

LHV Panga klientide arv kasvas 2025. aastal 492 tuhande kliendini. Aastaga suurenes pangaklientide arv 36 000 võrra ehk enam kui 8%. Aasta lõpu seisuga oli LHV-l aktiivseid II samba pensionikliente 106 000 (-7%) ja 231 000 LHV Kindlustust omavat klienti (+36%).

Tütarettevõtetest teenis AS LHV Pank 2025. aastal 107,1 miljonit eurot puhaskasumit (140,5 miljonit eurot 2024. aastal), UK Bank Limited 5,5 miljonit eurot (2024. aastal 5,8 miljonit eurot), AS LHV Varahaldus 4,1 miljonit eurot (2024. aastal 1,6 miljonit eurot) ja AS LHV Kindlustus 2,5 miljonit eurot puhaskasumit (2024. aastal 1,2 miljonit eurot).

**Dividendipakkumine**

LHV Groupi juhatus teeb aktsionäride üldkoosolekule ettepaneku 2025. aasta kasumi jaotamiseks järgnevalt:

- maksta dividende 0,17 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 736 tuhat eurot; dividendidelt makstav tulumaks moodustaks 15 720 tuhat eurot;
- kanda aruandeperioodi emaettevõtte aktsionäridele kuuluv kasum summas 53 560 tuhat eurot jaotamata kasumisse.

Dividendiõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 10. aprillil 2026. aasta Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-päev) 9. aprill 2026. aastal. Alates sellest kuupäevast ei ole aktsiad omandanud isik õigustatud saama dividende 2025. majandusaasta eest. Dividendid makstakse aktsionäridele 15. aprillil 2026. aastal.

LHV Groupi 2025. aasta auditeeritud aastaaruanne ja dividendipakkumine

Mis aktsiaid ostsid ja müüsid LHV kliendid septembris?

Septembri alguses avaldas OECD mahuka raporti, milles uuritakse väiksematele ja kasvufaasis ettevõtetele mõeldud börsiturge. Raport käsitleb nende turgude ülesehitust, IPOsid, noteerimiskulusid, regulatsiooni, omandistruktuuri, likviidsust ja analüüsikajastust. Uuring põhineb 59 riigi ja piirkonna andmetel ning 30 jurisdiktsiooni järelevalveasutuste vastustel.

Kasvuturu all peab OECD silmas börsisegmenti, mis on mõeldud eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kasvufaasis firmadele. Need ettevõtted on tavaliselt idufirma etapist juba välja kasvanud, kuid ei pruugi veel vastata põhituru rangematele suuruse, kasumlikkuse või tegevusajaloo nõuetele.

Eesti investorile kõige tuttavam näide on Nasdaq First North. Mujal maailmas täidavad sarnast rolli näiteks Londoni AIM, Korea KOSDAQ, Jaapani Growth Market ning Hiina ChiNext ja STAR Market.

Raporti põhistatistika ulatub valdavalt 2023. aasta lõpuni ning IPOde võrdlus hõlmab aastaid 2019-2023. Seetõttu ei kirjelda numbrid tänast turuseisu reaalajas, kuid annavad hea ülevaate sellest, kui erinev on kasvuettevõtete börsimaailm suurte ettevõtete põhinimekirjadest.

**Kasvuturud on ettevõtete arvult suured**

2023\. aasta lõpus oli kasvuettevõtetele mõeldud turgudel noteeritud 16 247 ettevõtet. Põhiturgudel kaubeldi samal ajal 35 626 ettevõtte aktsiatega. Kasvufirmad moodustasid seega ligi kolmandiku kõigist vaadeldud börsiettevõtetest.

Turuväärtuse poolest on vahe aga tohutu. Kasvuturgude ettevõtete koguväärtus oli ligikaudu 4 triljonit dollarit ehk vaid umbes 4% põhiturgude turuväärtusest. Teisisõnu on kasvuturgudel palju ettevõtteid, kuid keskmine ettevõte on väga väike.

**Kasvuturgudel kaupleb üle 16 000 ettevõtte**
![oecd_growth_vs_main_listed_companies_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/oecd_growth_vs_main_listed_companies_brand_37ca70434a.png)
*Allikas: OECD, andmed 2023. aasta lõpu seisuga.*

Kasvuturgude raskuskese paikneb Aasias, kus on noteeritud üle poole kõigist maailma kasvuturgude ettevõtetest ning nende turuväärtus moodustab umbes 80% kogu varaklassist. Hiinas oli üle 2000 kasvufirma koguväärtusega ligikaudu 2,5 triljonit dollarit.

Euroopas oli 3414 kasvuettevõtet koguväärtusega 226 miljardit dollarit. Euroopa suuremad keskused olid Ühendkuningriik, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Rumeenia. OECD andmetel kauples First Northi seitsmel Põhjamaade ja Balti turul kokku ligikaudu 500 ettevõtet.

**Rohkem IPOsid, kuid vähem raha**

Kasvuturgude aktiivsus tuleb eriti selgelt välja IPOde arvust. Aastatel 2019-2023 toimus neil turgudel 4221 IPOt, võrreldes 3630 IPOga põhiturgudel. Kasvuturud tõid seega börsile märksa rohkem ettevõtteid kui põhinimekirjad.

Kaasatud kapitali puhul pöördub pilt vastupidiseks. Kasvuettevõtted kogusid IPOdega 313 miljardit dollarit, põhiturgude ettevõtted aga 965 miljardit dollarit.

**Rohkem IPOsid, kuid märksa vähem kapitali**
![oecd_growth_vs_main_ipos_capital_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/oecd_growth_vs_main_ipos_capital_brand_17645b3953.png)
*Allikas: OECD. Kasvuturgude ja põhiturgude IPOd aastatel 2019-2023.*

Erinevus näitab, et kasvuturgude roll ei ole korraldada maailma suurimaid börsidebüüte. Nende ülesanne on anda väiksematele ettevõtetele võimalus hankida kapitali summades, mis jääksid suuremate börside jaoks sageli liiga väikeseks.

Näiteks USA põhituru IPO mediaansuurus oli 2019.-2023. aastal 258 miljonit dollarit, kasvuturu IPO puhul aga 18 miljonit dollarit. Rootsis oli kasvuturu IPO mediaan kõigest 6,2 miljonit dollarit. Just see aitas Rootsil kujuneda Euroopa kõige aktiivsemaks kasvufirmade IPO-turuks: viie aastaga toimus seal 151 IPOt, millega kaasati 6,5 miljardit dollarit.

Kasvuturg võib seega täita lünga, mis jääb pangalaenu, erakapitali ja suure börsi vahele. Väiksem ettevõte ei pruugi saada piisavalt laenu, sest tal puuduvad pikaajaline kasumiajalugu ja tagatised. Samas võib ettevõte olla juba liiga suur, et järgmine arenguetapp ainult asutajate või seniste investorite rahaga finantseerida.

**Tehnoloogia kõrval paistavad tööstus ja tervishoid**

Kasvuturge seostatakse sageli tehnoloogiaettevõtetega ning osaliselt on see õigustatud. Tehnoloogiasektor moodustas 2023. aasta lõpus ligikaudu 31% kasvuturgude turuväärtusest.

Samas ei ole tegemist ainult tarkvara- ja internetiettevõtete maailmaga. Tööstusettevõtted moodustasid turuväärtusest 22% ja tervishoid 18%. Need kolm sektorit andsid kokku 71% kasvuturgude väärtusest.

Kasvuturgudel leiab seega ka meditsiinitehnoloogia, biotehnoloogia, elektroonika, robootika, energialahenduste ja tööstusseadmete tootjaid. Paljudel sellistel ettevõtetel on väärtus peamiselt teadmistes, patentides ja tehnoloogias, mitte kinnisvaras või muus pangalaenu tagatiseks sobivas varas.

Avalik aktsiaturg võimaldab neil kaasata pikaajalist kapitali ilma kohustuseta raha kindlal kuupäeval tagasi maksta. Börsile tulek suurendab ühtlasi ettevõtte nähtavust ning võib lihtsustada tulevikus nii laenuraha kui ka täiendava omakapitali kaasamist.

**First Northi raskuskese on Rootsis**

OECD andmed näitavad, kui suured on erinevused ka ühe ja sama börsibrändi sees. Nasdaq First North tegutseb Rootsis, Soomes, Taanis, Eestis, Lätis, Leedus ja Islandil, kuid enamik ettevõtetest paiknes 2023. aasta lõpus Rootsis.

**First Northi raskuskese on Rootsis**
![oecd_first_north_listed_companies_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/oecd_first_north_listed_companies_brand_e0db0586a6.png)
*Allikas: OECD. Nasdaq First Northi ettevõtete arv 2023. aasta lõpu seisuga.*

Rootsi First Northil oli 405 ettevõtet, Soomes 48 ja Taanis 41. Eestis oli OECD andmestikus 11 First Northi ettevõtet, Lätis viis ja Leedus kolm.

Balti turgude võrdlus näitab, et ettevõtete arv ei kirjelda kogu pilti.

|      First Northi turg     |      Ettevõtteid     |      Mediaanväärtus     |      Koguväärtus     |
|----------------------------|----------------------|-------------------------|----------------------|
|     Eesti                  |     11               |     4 mln USD           |     85 mln USD       |
|     Läti                   |     5                |     48 mln USD          |     176 mln USD      |
|     Leedu                  |     3                |     11 mln USD          |     38 mln USD       |

Lätil oli ettevõtteid vähem kui Eestil, kuid nende koguväärtus oli üle kahe korra suurem. Eesti First North koosnes OECD andmete kogumise ajal suuremast arvust, kuid keskmiselt väiksematest ettevõtetest. Tegemist on 2023. aasta lõpu hetkepildiga, mitte tänase nimekirjaga.

Rootsi kogemus näitab, et kasvuturg võib muutuda arvestatavaks kapitali kaasamise kohaks, kuid selleks peab tekkima piisavalt suur ettevõtete, investorite, nõustajate ja analüütikute võrgustik. Üksikud noteeringud veel toimivat turgu ei loo.

**Börsile pääsemine on lihtsam, kuid mitte tasuta**

Kasvuturgude noteerimisnõuded on põhiturgudest tavaliselt paindlikumad. Prospekt, auditeeritud aruanded ja börsi või järelevalveasutuse heakskiit on enamasti endiselt vajalikud, kuid nõuded ettevõtte miinimumkapitalile, kasumlikkusele ja vabalt kaubeldavate aktsiate osakaalule võivad olla leebemad.

OECD küsitluse järgi võimaldas 22 jurisdiktsiooni kasutada lihtsustatud prospekti või loobuda sellest teatud tingimustel. Enamik börse rakendas kasvuturgudel ka madalamaid noteerimistasusid. Väikese IPO jaoks võivad püsikulud siiski moodustada kaasatud rahast väga suure osa.

Leebemad on sageli ka ühingujuhtimise nõuded. 22 jurisdiktsioonis rakendati kasvuettevõtetele paindlikumaid reegleid, näiteks sõltumatute nõukogu liikmete ja auditikomitee puhul. Lihtsustatud finantsaruandlus oli lubatud 19 jurisdiktsioonis.

Paindlikkuse tasakaalustamiseks nõutakse paljudel turgudel ettevõttelt heakskiidetud nõustajat. Nõustaja aitab koostada börsile tulekut, kontrollib ettevõtte vastavust nõuetele ning jääb mõnel juhul ettevõtte kõrvale kogu noteeringuperioodiks. OECD andmetel oli nõustaja kasutamine kohustuslik 19 jurisdiktsioonis ning neist 13 nõudsid nõustaja jätkuvat osalemist pärast börsile jõudmist.

**Asutajad säilitavad suurema kontrolli**

Kasvuturgude ettevõtete omand erineb märgatavalt suurte börsifirmade omast. Strateegilised eraisikud, kelle hulka kuuluvad asutajad, juhtkonna liikmed, kontrollivad omanikud ja perefirmad, hoidsid 27% kasvuettevõtete aktsiatest. Põhiturgudel oli nende osakaal vaid 7%.

Institutsionaalsete investorite puhul oli olukord vastupidine. Fondid ja muud suured investorid omasid kasvuturgude ettevõtetest 18%, kuid põhiturgudel 46%.

**Kasvuettevõtetes säilitavad asutajad suurema kontrolli**
![oecd_growth_vs_main_ownership_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/oecd_growth_vs_main_ownership_brand_c437561a75.png)
*Allikas: OECD. Omandistruktuur 2023. aasta seisuga.*

Asutajate suur osalus võib anda juhtkonnale võimaluse keskenduda pikaajalisele kasvule ilma kvartalitulemuste liigse surveta. Teisalt tähendab see, et vähem aktsiaid liigub vabalt turul ning väikeinvestori mõju ettevõtte otsustele võib jääda piiratud.

Institutsionaalsete investorite vähesust selgitab osaliselt ettevõtete suurus. Paljud kasvuettevõtted ei kuulu suurematesse indeksitesse, mille järgi juhitakse järjest suuremat osa maailma investeerimisrahast. Väiksem turuväärtus ja tagasihoidlik kauplemismaht võivad muuta positsiooni ostmise või müümise suure fondi jaoks keeruliseks.

**Suurim probleem algab pärast IPOt**

Börsile tulek on nähtav sündmus, kuid kasvuturu tegelik proovikivi algab pärast noteerimist. Ettevõttel peab tekkima toimiv järelturg, kus investor saab aktsiaid mõistliku ostu- ja müügihinna vahega kaubelda.

Üle poole OECD küsitlusele vastanud jurisdiktsioonidest nimetas madalat likviidsust üheks kasvuturgude peamiseks arengut takistavaks teguriks. Väike vabalt kaubeldavate aktsiate arv võib muuta üksikud tehingud väga mõjukaks ning aktsia hind ei pruugi alati peegeldada ettevõtte värskeimat majandusinfot.

Likviidsuse toetamiseks olid 13 jurisdiktsioonis loodud turutegijate süsteemid. Turutegija hoiab aktsia ostu- ja müügikorraldusi pidevalt turul, aidates vähendada hinnavahet ning muuta kauplemist sujuvamaks.

Teine probleem on vähene analüüsikajastus. OECD küsitluses märkis 54% vastanud jurisdiktsioonidest, et kasvuettevõtete kohta on analüüse vähe. Veel 8% ütles, et analüüs on investorile kallis. Ainult 38% vastanutest leidis, et analüüs on üldiselt tasuta või mõistliku hinnaga kättesaadav.

**Analüüsikajastus on kasvuettevõtete kitsaskoht**
![oecd_growth_market_research_coverage_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/oecd_growth_market_research_coverage_brand_b8539924ed.png)
*Allikas: OECD. 24 jurisdiktsiooni.*

Vähene analüüs loob nõiaringi. Kui ettevõtte kohta ei avaldata regulaarset infot ega sõltumatuid hinnanguid, teavad investorid sellest vähem. Väiksem tähelepanu vähendab kauplemist, tagasihoidlik käive omakorda muudab ettevõtte vähem huvitavaks nii analüütikutele kui ka suurematele investoritele.

Mitmes riigis toetatakse seetõttu väiksemate ettevõtete analüüsimist börsi või avaliku sektori abil. OECD toob näidetena välja Austraalia, Hispaania, Rumeenia, Malaisia ja Singapuri programmid, kus rahastatakse sõltumatute analüüside koostamist või tehakse need investoritele tasuta kättesaadavaks.

**Kasvuturg peaks olema vahejaam, mitte lõpp-punkt**

Kasvuturu üks eesmärk on aidata ettevõttel liikuda aja jooksul põhinimekirja. Avalikul turul tegutsemine võimaldab ettevõttel kujundada aruandlusajalugu, parandada juhtimist, kasvatada turuväärtust ja jõuda suurema investorite ringini.

OECD järgi olid 18 jurisdiktsiooni loonud ametliku süsteemi, mis lihtsustas ettevõtete liikumist kasvuturult põhiturule. Lahendustena kasutati lihtsamat prospekti, madalamaid noteerimistasusid ja vähem täiendavaid heakskiite. Indias liikus aastatel 2015-2023 väiksemate ettevõtete turult põhinimekirja 138 ettevõtet.

Kõik kasvufirmad ei pea tingimata põhiturule jõudma. Mõnele ettevõttele võib väiksem ja paindlikum turg jääda sobivaks ka pikaajaliselt. Samas näitab edukas üleminek, et kasvuturg on täitnud ühe oma põhieesmärkidest: aidanud ettevõttel saada piisavalt suureks ja läbipaistvaks, et konkureerida suurema kapitali pärast.

**Noteeringutest üksi ei piisa**

OECD raporti keskne mõte ei ole see, et kasvuturgudel peaks olema võimalikult palju ettevõtteid. Arvukad noteeringud on alles esimene samm.

Toimiv kasvuturg vajab ettevõtteid, kes soovivad avalikult kapitali kaasata, investoreid, kes on valmis väiksemate ettevõtete riski kandma, nõustajaid, kes aitavad aruandluse ja juhtimise korda teha, ning analüütikuid ja turutegijaid, kes hoiavad ettevõtte nähtava ja aktsia kaubeldavana.

Maailmas oli 2023. aasta lõpus kasvuturgudel peaaegu kolmandik kõigist börsifirmadest, kuid ainult murdosa turuväärtusest. Aastatel 2019-2023 korraldati neil rohkem IPOsid kui põhiturgudel, ent kaasatud raha jäi kolm korda väiksemaks.

Kasvubörside tugevus seisnebki selles, et need ei pea olema põhiturgude väiksemad koopiad. Nende ülesanne on anda väiksematele ettevõtetele esimene võimalus kasutada avalikku kapitali. Kõige raskem osa ei ole aga ettevõtte börsile toomine, vaid sellise turu loomine, kus ettevõte saab pärast IPOt edasi kasvada ja investor saab tema aktsiaga tegelikult kaubelda.

Kasvuturud - kolmandik börsifirmadest, vaid 4% väärtusest

Munich Re teenib raha riskidest, mida teised kindlustajad üksi kanda ei taha. Orkaanid, maavärinad ja küberkahjud muudavad tulemused paratamatult kõikuvaks, kuid ettevõtte dividend on liikunud märksa ühtlasemas suunas. Dividend aktsia kohta kasvas 2009. aasta 5,75 eurolt 2025. aasta 24 euroni ning analüütikute konsensus ootab kasvu jätkumist ka järgmisel kolmel aastal.

**Kindlustusettevõte kindlustusettevõtetele**

Saksamaa Munich Re on üks maailma suuremaid edasikindlustajaid. Lihtsustatult tähendab edasikindlustus seda, et tavaline kindlustusfirma annab osa enda võetud riskist edasi suuremale ettevõttele. Kui näiteks orkaan kahjustab korraga kümneid tuhandeid kindlustatud hooneid, ei pea kogu kahju kandma üks kohalik kindlustaja.

Munich Re võtab osa riskist enda bilanssi ja saab selle eest kindlustusmakseid. Kontserni kuuluvad lisaks edasikindlustusele tavakindlustusega tegelev ERGO ja varahaldusettevõte MEAG. Ettevõte kindlustab ka uusi ja keerulisemaid riske, sealhulgas raketistarte, taastuvenergia projekte, küberrünnakuid ning tehisintellekti kasutamisega seotud vastutust.

Ärimudel erineb seega tavalisest tööstus- või tarbimisettevõttest. Hea aasta ei sõltu ainult müügimahu kasvust, vaid sellest, kas saadud kindlustusmaksed ületavad kahjunõudeid ja tegevuskulusid ning kui palju teenib ettevõtte enam kui 200 miljardi euro suurune investeerimisportfell.

**24 euro suurune dividend**

Munich Re aktsionärid kinnitasid 2026. aasta aprillis 2025. majandusaasta eest 24 euro suuruse dividendi aktsia kohta. Väljamakse suurenes aastaga 20% ning vastas 2025. aasta lõpu aktsiahinna suhtes 4,3% dividenditootlusele. Dividend maksti välja alates 5. maist 2026.

Artiklis kasutatud 510,40-eurose võrdlushinna suhtes vastas 24-eurone dividend ligikaudu 4,7% brutotootlusele.

**Analüütikud ootavad kasvu jätkumist**

MarketScreeneri konsensuse järgi võiks Munich Re dividend kasvada 2026. majandusaastal 25,68 euroni, 2027. aastal 27,50 euroni ja 2028. aastal 29,52 euroni aktsia kohta. Prognoos tähendaks järgmise kolme aasta jooksul ligikaudu 7% aastast dividendikasvu.

|      Majandusaasta     |      Dividend aktsia kohta     |      Muutus aastaga     |      Tootlus 510,40 € hinnalt     |      Osakaal kasumist aktsia kohta     |
|------------------------|--------------------------------|-------------------------|-----------------------------------|----------------------------------------|
|     2025               |     24,00 €                    |     +20,0%              |     4,70%                         |     51,0%                              |
|     2026E              |     25,68 €                    |     +7,0%               |     5,03%                         |     49,9%                              |
|     2027E              |     27,50 €                    |     +7,1%               |     5,39%                         |     53,7%                              |
|     2028E              |     29,52 €                    |     +7,3%               |     5,78%                         |     54,0%                              |

**Dividend pole 2009. aastast vähenenud**

Munich Re maksis 2009. aasta eest 5,75 eurot dividendi aktsia kohta. 2025. aasta eest ulatus väljamakse juba 24 euroni. Dividend suurenes selle ajaga rohkem kui neljakordseks, mis teeb keskmiseks aastaseks kasvuks ligikaudu 9,3%.

Kasv ei ole toimunud igal aastal. Dividend püsis näiteks 2010.-2011., 2016.-2017. ja 2019.-2020. aastal muutumatuna. Ajavahemikul 2009-2025 ei ole ettevõte aga väljamakset kordagi vähendanud. Ka pandeemia ajal säilis dividend 9,80 euro juures.

Kõige kiirem kasv on tulnud viimastel aastatel. Dividend tõusis 2022. aasta 11,60 eurolt 2023. aastal 15 eurole, 2024. aastal 20 eurole ja 2025. aastal 24 eurole. Analüütikute ootused viitavad sellele, et kasv võiks jätkuda, kuid varasemast mõõdukamas tempos.

**Munich Re dividend aktsia kohta 2009-2028E**
![munich_re_dividend_yield_2009_2028e_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/munich_re_dividend_yield_2009_2028e_brand_4bb1f83070.png)
_Allikas: Munich Re ajaloolised andmed, MarketScreeneri analüütikute konsensusprognoosid._

**Dividenditootlus on püsinud enamasti 4-5% lähedal**

Munich Re ajalooline dividenditootlus on kõikunud valdavalt 4-5% ümbruses. Kõige kõrgem oli näitaja vaadeldud perioodil 2011. aastal, mil tootlus ulatus 6,6%ni. Madalaim oli see 2019. aastal 3,7%. MarketScreeneri konsensuse järgi tõuseks 2026.-2028. aasta oodatav dividend sama 510,40-eurose võrdlushinna juures 5,0-5,8% vahemikku.

**Munich Re ajalooline ja oodatav dividenditootlus**
![munich_re_dividend_yield_2009_2028e_brand (1).png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/munich_re_dividend_yield_2009_2028e_brand_1_f130eade7b.png)
_Allikas: Munich Re ajaloolised andmed, MarketScreeneri analüütikute konsensusprognoosid. Ajaloolised tootlused põhinevad vastava aasta aktsiahinnal. 2026E-2028E tootlused põhinevad 510,40-eurosel aktsiahinnal._

**Aktsiate tagasiost aitab dividendi kasvatada**

Dividendide kõrval tagastab Munich Re kapitali aktsionäridele aktsiate tagasiostmise kaudu. Ettevõte ostab börsilt enda aktsiaid, tühistab need ning jaotab tulevase kasumi ja dividendid väiksema arvu aktsiate vahel.

Dividendile õigustatud aktsiate arv vähenes 2009. aasta 186,5 miljonilt 2025. aastaks 127,0 miljonile ehk ligikaudu kolmandiku võrra. Samal ajal kasvas dividendide kogusumma 1,07 miljardilt eurolt 3,05 miljardi euroni.

Ühe aktsia dividend saab sellises olukorras kasvada kiiremini kui ettevõtte makstav kogusumma. Väiksem aktsiate arv toetab ka kasumit aktsia kohta, sest sama puhaskasum jaguneb vähemate osakute vahel.

2026\. aastal käivitatud tagasiostuprogrammi maht ulatub kuni 2,25 miljardi euroni ning ostetud aktsiad plaanitakse tühistada. Koos dividendiga ulatub 2025. aasta tulemuste põhjal kapitali tagastamine aktsionäridele ligikaudu 5,3 miljardi euroni.

**Kogudividend ja dividendiõiguslike aktsiate arv**
![munich_re_total_dividend_and_share_count_2009_2025_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/munich_re_total_dividend_and_share_count_2009_2025_brand_275a84dc39.png)
_Allikas: Munich Re._

**Dividend võtab umbes poole kasumist**

2025\. aastal teenis Munich Re rekordilise 6,12 miljardi euro suuruse puhaskasumi. Kasum aktsia kohta oli 47,15 eurot ning dividend 24 eurot, mistõttu moodustas väljamakse ligikaudu 51% kasumist aktsia kohta.

Analüütikute prognoosid eeldavad, et väljamakse suhe püsib ka aastatel 2026-2028 ligikaudu poole kasumi juures. Konsensuse järgi oleks suhtarv vastavalt 49,9%, 53,7% ja 54,0%. Seega ei põhine oodatav dividendikasv ainult väljamakse suhte suuremaks muutmisel, vaid ka ettevõtte kasumivõimel.

**Munich Re kasum ja dividend aktsia kohta 2023-2028E**
![munich_re_eps_dividend_payout_2023_2028e_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/munich_re_eps_dividend_payout_2023_2028e_brand_c2d185a0ba.png)
_Allikas: Munich Re ajaloolised andmed, MarketScreeneri analüütikute konsensusprognoosid._

Munich Re uus strateegia näeb aastatel 2026-2030 ette, et dividendide ja tagasiostude kogumaht ületaks igal aastal 80% kontserni kasumist. Samal ajal soovitakse kasvatada kasumit aktsia kohta keskmiselt üle 8% aastas, hoida omakapitali tootlus üle 18% ja Solvency II kapitalisuhe üle 200%.

**2026\. aasta algus oli rekordiline**

2026\. aasta esimese kuue kuuga teenis Munich Re 3,93 miljardit eurot puhaskasumit, võrreldes 3,18 miljardi euroga aasta varem. Teise kvartali kasum ulatus 2,21 miljardi euroni ning kogu aasta kasumieesmärk jäi 6,3 miljardi euro juurde.

Tulemust toetasid väga väikesed suurkahjud ja tugev investeerimistulemus. Vara- ja õnnetusjuhtumite edasikindlustuse kombineeritud kulumäär oli 68,9%. Alla 100% näitaja tähendab, et kindlustusmaksed ületasid kahjunõudeid ja nendega seotud kulusid juba enne investeerimistulu arvestamist. Investeeringute tootlus ulatus teises kvartalis 5,5%ni.

Poolaasta lõpus oli Munich Re Solvency II kapitalisuhe 304%, võrreldes 298%ga 2025. aasta lõpus. Näitaja ületas selgelt ettevõtte pikaajalist vähemalt 200% eesmärki ning kirjeldab Munich Re kapitalipuhvrit võimalike suurkahjude katmiseks.

**Esimese poolaasta kasum ja 2026. aasta eesmärk**
![munich_re_h1_profit_2025_2026_guidance_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/munich_re_h1_profit_2025_2026_guidance_brand_3261483def.png)
_Allikas: Munich Re._

**Katastroofid on ühtaegu äri ja risk**

Munich Re teenib raha riskide võtmisest, mistõttu ei saa kasum liikuda täiesti ühtlaselt. Üks tugev orkaan, maavärin, üleujutus või tööstusõnnetus võib kvartalitulemust märgatavalt muuta. Samuti mõjutavad kasumit reservide täpsus, kapitaliturgude liikumine, intressimäärad ja valuutakursid.

2026\. aasta teise kvartali tugevat tulemust toetas just ebatavaliselt väike suurkahjude maht. Suurkahjud moodustasid 4,9% vara- ja õnnetusjuhtumite edasikindlustuse netotulust, võrreldes ettevõtte 18% oodatava tasemega.

Teine muutuv tegur on edasikindlustuse hinnatsükkel. 2026. aasta juuli lepingute uuendamisel langes Munich Re portfelli riskiga korrigeeritud hinnatase 5,5% ja sõlmitud lepingute maht 9,1%. Ettevõte loobus teadlikult lepingutest, mille hind või tingimused ei vastanud tema kasumlikkuse nõuetele.

Pehmem hinnakeskkond sundis kontserni vähendama 2026. aasta kindlustustulu prognoosi 64 miljardilt 62 miljardile eurole, kuid 6,3 miljardi euro suurune kasumieesmärk jäi muutmata. Munich Re loodab väiksema mahu korvata portfelli kvaliteedi, investeerimistulu ning ERGO ja teiste stabiilsemate tegevusaladega.

**Dividendi taga on riskide hinnastamise masin**

Munich Re dividend ei põhine kiiresti kasvaval tootmismahul ega ühel tarbijatrendil. Kontserni tugevus tuleb oskusest hinnata suuri ja harva esinevaid riske, hajutada neid üle maailma ning hoida piisavalt kapitali ka kõige raskemate kahjuaastate jaoks.

Alates 2009. aastast on dividend aktsia kohta kasvanud rohkem kui neljakordseks. Kasvu on toetanud suurem kasum, väiksem aktsiate arv ja järjest mahukam kapitali tagastamine. Analüütikute prognooside järgi võiks dividend jõuda 2028. majandusaastal ligi 30 euroni aktsia kohta, kuid see eeldab, et kasumlikkus, kapitalipuhver ja kahjunõuete areng võimaldavad senist väljamaksete poliitikat jätkata.

Munich Re ühendab kaks omadust, mis harva samas ettevõttes kokku saavad. Tegevuskeskkond võib olla väga ettearvamatu, kuid aktsionäridele makstav dividend on seni liikunud üsna stabiilses kasvutrendis.

Munich Re kasvatab dividendi ka tormisel ajal

Pensionifondi Indeks portfellihaldurina on üks minu eesmärke leida võimalusi, kuidas muuta see toode raha pikaajalisel kogumisel ning kasvatamisel veelgi paremaks ja efektiivsemaks. 8. septembril kiitis Finantsinspektsiooni juhatus heaks LHV Pensionifondi Indeks tingimuste muudatused ([link](https://fp.lhv.ee/uudised/teade-lhv-pensionifond-indeks-tingimuste-ja-prospekti-muutmise-kohta)), mida avan järgnevalt veidi põhjalikumalt. Muudatused jõustuvad 4. jaanuaril 2027. a.

Ühe olulisima muudatusena loobume investeeringute jaotamisest riikide sisemajanduse koguprodukti alusel. Varasemalt nägid fondi tingimused ja prospekt ette, et igal aastal tuleb maailma riikide värskeimate SKP-andmete põhjal arvutada, kui suure osakaalu peaksid fondis moodustama investeeringud arenenud ja arenevatele turgudele. 

Näiteks on alates 2023. aastast mudelportfellis arenenud turgude osakaal kõikunud vahemikus 61,7%–63,9% ja arenevate turgude oma 36,1%–38,3%. Edaspidi loobume iga-aastastest korrigeerimistest ning fikseerime arenenud ja arenevate riikidega seotud investeeringute osakaalud ligikaudu vastavalt 70% ja 30% peale. 

Kuigi osakaalud ei pruugi pikemal ajaperioodil tegelikult palju muutuda, võib iga-aastane kõikumine sellegipoolest tähendada vajadust teha pensionifondis müügi- ja ostutehinguid, mis on osakuomanike jaoks täiendav lisakulu.

Osakaalude määramisel üritasime leida pensionifondis head tasakaalu mitut aspekti silmas pidades. Ühest küljest oli soov, et LHV Pensionifond Indeks jääks ka edaspidi turul teistest pensioni indeksifondidest selgelt eristuma oma palju suurema arenevate turgude osakaalu poolest, kuna usume pikas perspektiivis nende riikide ja ettevõtete suuremasse kasvupotentsiaali. Teisalt tuli arvestada ka sellega, et arenevate turgude aktsiad võivad arenenud riikide aktsiatega võrreldes olla teatud riskide suhtes tundlikumad. Seda ilmestas näiteks nende varade järsem langus 2025. aasta kevadel tariifisõja alguses ning tänavu märtsis Iraani konflikti puhkedes.  

Arenevate riikide osa vähendamine 36,1%-lt 30%-le ja arenenud riikide osa tõstmine 63,9%-lt 70%-le annab fondile jätkuvalt teiste pensioni indeksifondidega võrreldes palju suurema avatuse arenevate riikide majanduste kasvupotentsiaalile, ent võib aidata mõnevõrra vähenda ka portfelli kõikumise riski negatiivsetes turuolukordades, kus arenenud riikide varad on ajalooliselt üldjuhul paremini toime tulnud. 

Nagu allolevast tabelist näha, siis jääb ka muudatuste järel arenevate turgude 30% osakaal rohkem kui kaks korda kõrgemaks kui teistes 100% aktsiariskiga II samba pensioni indeksifondides. Lisaks on tabelis välja toodud ka vastavate fondide jooksvate tasude määrad ning valitsemistasud. Viimased annavad aimu sellest, kui suurt mõju omavad alusfondide kulud kogukulude näitajale ning kuidas see mõju sõltuvalt konkreetse fondi turuliikide jaotusest erineb.

![tabeel.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/tabeel_4401ae04d3.png)
_*Alates 04.01.2027_\
_**31.08.2026 seisuga_\
_Arvutused põhinevad pensionifondide 31.08.2026 investeeringute aruannetel. Osakaalud on arvutatud aktsiainvesteeringute suhtes, jättes raha ja muud varad välja. Mitut turuliiki hõlmavate alusfondide puhul on arvestatud alusindeksi jaotust. Swedbanki fondide puhul lähtutakse fondi dokumentides sätestatust. Valitsemistasude ja jooksvate tasude allikas on Pensionikeskus, andmed on esitatud 31.08.2026 seisuga._

Teise olulise muudatusena on LHV Pensionifondi Indeks investeerimispoliitikast eemaldatud viide füüsilise replikeerimise meetodit kasutavate fondide eelistamisele. Kuigi see eelistus ei keelanud ka varem sünteetilist replikatsiooni kasutavatesse fondidesse investeerimist, võis selle eraldi väljatoomine jätta investorile mulje, et fond sünteetilisi lahendusi praktikas ei kasuta. Eemaldame selle eelistuse, sest soovime valida igal turul lahenduse, mis on kulude, likviidsuse, indeksi järgimise täpsuse ja kaasnevate riskide koondvaates osakuomanike huvides. Teatud turgudel võib selliseks lahenduseks olla sünteetilist replikatsiooni kasutav fond.

Indeksit järgiv börsil kaubeldav fond ehk ETF võib indeksi tootlust saavutada füüsilise või sünteetilise replikatsiooni abil. Sünteetiline ETF on fond, kus järgitava alusindeksi tootluse saavutamiseks kasutatakse tuletisinstrumente (näiteks vahetuslepinguid ehk swap’e). Nii füüsilised kui ka sünteetilised ETF-id on Euroopa turul olnud kasutusel juba 2000. aastate algusest.  

Klassikaline füüsilist replikeerimist kasutav börsil kaubeldav fond, mis järgib näiteks MSCI Emerging Markets indeksit, investeerib otse kõigisse indeksi aktsiatesse või esinduslikku valimisse neist ja püüab nende osakaalusid pidevalt korrigeerides saavutada alusindeksiga võimalikult sarnase tootluse.

Sünteetiline ETF, mis järgib samuti näiteks MSCI Emerging Markets indeksit, võib ühe lähenemisena kasutada asendusportfelli meetodit, mille puhul fond omab füüsiliselt likviidset väärtpaberiportfelli, mille koosseis võib järgitavast indeksist oluliselt erineda. MSCI Emerging Markets indeksi tootluse saavutamiseks sõlmib ETF erinevate vastaspooltega vahetuslepingu (swap), mille kaudu vahetatakse fondi füüsiliselt omatava väärtpaberiportfelli tootlus indeksi tootluse vastu. Nii saab fond järgida MSCI Emerging Markets indeksit väga täpselt ka ilma indeksis sisalduvaid aktsiaid otse omamata.

Sünteetilise ETFi kasutamine võib olla mõistlikum juhul, kui sama alusindeksit järgiv füüsiline ETF seisab tehingute tegemisel silmitsi kõrgemate kuludega. Näiteks kui arenevate turgude ETF omab otse India aktsiaid ning peab indeksi muutudes tegema rebalanseerimistehinguid, tuleb reeglina iga tehingu pealt maksta tehingumaksu (mis on kõikide osakuomanike kanda) ja lisaks maksta ka teenitud kasumi pealt tulumaksu. Maksud on kuluallikaks ka mitmetel teistel arenevatel turgudel ning lisaks võivad vähem likviidsed turud suurendada tehingukulusid ja muuta indeksi täpset järgimist keerulisemaks. 

Kõik need aspektid võivad suurendada ETFi sees kulusid, seeläbi vähendada tootlust ning põhjustada mahajäämust järgitavast indeksist. Samuti võib sellise struktuuri puhul vältida mõningaid riigipõhiseid tehingu- ja kapitalikasumi makse või vähendada nende mõju. Seetõttu võivad sama indeksit järgiva sünteetilise ETF-i indeksijärgimise kulud olla madalamad kui füüsilisel ETF-il.

Sünteetilise ETF-i puhul tuleb arvestada küll tootluse vahetuslepingu hinnas sisalduva võimaliku kuluga, kuid ka seda arvesse võttes võib fondi tegelik tootlus olla alusindeksile lähedasem kui füüsilisel ETF-il. Kui LHV Pensionifond Indeks investeeriks sünteetilise ETF-i kaudu, siis peab kasutatav fond olema eurofond ehk vastama Euroopa Liidu rangetele regulatiivsetele UCITS-i nõuetele.

Sünteetilise ETFi puhul tuleb arvestada vastaspoole riskiga: vahetuslepingu vastaspoole maksejõuetuse korral võib fond saada kahju, kui tagatis seda täielikult või õigel ajal ei kata. UCITS-i nõuded piiravad vastaspoole riski ning sätestavad nõuded tagatistele, riskijuhtimisele ja avalikustamisele, kuid ei kõrvalda riski täielikult.

Lisaks nendele jõustuvad ka mõned tehnilisemat laadi muudatused. Kui varasemalt tuli LHV Pensionifondis Indeks vaba raha kasvamisel üle 2% fondi varadest lävendit ületav osa viie pangapäeva jooksul investeerida, siis nüüd võib teatud olukordades kasutada 10-pangapäevast perioodi. Eeskätt võib see kasulik olla osakute tagasivõtmise ja vahetamise hetkedel, kui pensionifondil tekib vajadus luua üle 2% likviidust. Kuna Euroopa börsidel tuleb arvestada T+2 arveldustsükliga, tehingu tegemise vajadust võivad mõjutada teiste riikide pühad ja hooajaline börsiaktiivsus, siis aitab kuni 10-pangapäevane aken lisada juurde paindlikkust ja vältida olukorda, kus tehingute tegemine on surutud ebasoodsasse hetke, tuues potentsiaalselt kaasa ebavajalikke lisakulusid. 

Prospektis tehakse veel kolm fondi kulude kandmist puudutavat muudatust. Fondi arvelt kantavate kulude loetellu lisatakse tulumaksu kinnipidamise vältimise või enammakstud tulumaksu tagasitaotlemisega seotud kulud, näiteks vastava avalduse esitamise teenustasu; eemaldatakse tehingukulude kirjeldusest maaklertasude erand, et vajaduse korral saaks fondi arvelt katta fondi tehinguga otseselt seotud maakleritasu; eemaldatakse fondivalitseja kohustus hüvitada fondile sihtfondi jooksvate tasude või kogukulude näitaja osa, mis ületab 0,20%. 

Selliseid maksu- ega maaklerikulusid ega ka eelnimetatud hüvitamiskohustust ei ole lähiminevikus tekkinud. Kõik fondi portfelli kuuluvad sihtfondid on olnud madalamate tasudega ning indeksifondide turul on üldiselt näha tasude langemise tendentsi. Kui fond omandaks tulevikus kõrgemate tasudega (üle 0,2%) sihtfondi, ei kuuluks piirmäära ületav osa pärast muudatust enam fondivalitseja poolt fondile hüvitamisele. Kõigi kolme muudatuse teatav mõju on siiski võimalik ja sõltub fondi tulevastest investeeringutest ning tehingutest; olulist mõju fondi jooksvate tasude näitajale ei eeldata.

Oleme LHV Pensionifondi Indeks III osas esitanud Finantsinspektsioonile taotluse sarnaste muudatuste tegemiseks ja nõusoleku saamisel on kavas ka Indeks III puhul need sisse viia.

Nii nagu LHV Pensionifond Indeks on seni pakkunud teiste pensioni indeksifondidega võrreldes laiemat hajutatust ja suuremat avatust arenevate riikide aktsiaturgude potentsiaalile, jääb see ka edaspidi fondi üheks oluliseks eripäraks. Samal ajal usun, et tingimuste muudatused võimaldavad meil LHV Pensionifondi Indeks kogutud iga eurot edaspidi veelgi tõhusamalt kasvatada.

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/)._

LHV Pensionifond Indeksi tingimuste ja prospekti muudatustest

USA ja Iisraeli sõjaline rünnak Iraani vastu tõi kaasa aktsiaturgude languse, mis piirdus aga vaid esimese kvartaliga. Aasta teine veerand kulges juba taastumise tähe all, kuna turuosaliste fookus nihkus konflikti eskalatsioonilt potentsiaalsetele lahendustele. Ühtlasi võimaldas see investoritel keskenduda taas tehisintellekti arengule ning USA tehnoloogiaettevõtete ulatuslikele kapitaliinvesteeringutele, mis on käivitanud maailmamajanduses uue investeerimistsükli. 

Nii nagu mullu ja käesoleva aasta alguses, jätkus ka teises kvartalis arenevate riikide aktsiaturgude positiivsem liikumine. Kui arenenud riike esindav MSCI World Index kerkis teises kvartalis eurodes mõõdetuna 14,6%, siis arenevate riikide aktsiaturud (MSCI Emerging Markets Index) tõusid samal ajal 25,0%. 

LHV Pensionifondi Indeks teise kvartali tootluseks kujunes selle tulemusel 19,38% ja Pensionifondi Indeks III tootlus oli 19,35%. LHV pensioni indeksifondid investeerivad veidi üle 37% portfellist arenevate riikide aktsiaturgudele, mis on märksa suurem osakaal võrreldes teiste fondivalitsejate indeksifondidega, kus see jääb 0–12% vahemikku. Sestap on arenevate riikide tähelend avaldanud LHV indeksifondide tootlusele tugevamat mõju.  

**Mis saab aktsiaturgudel edasi?**

Isegi kui Iraani konflikt ei saa lähiajal lõplikku lahendust või puhutakse uuesti lõkkele, näitavad viimased kuud, et maailmamajandus suudab edasi toimida ilma suuremate tagasilöökideta. Seega jääb aktsiaturgude peamiseks fookuspunktiks ja kasvu veduriks tehisintellekti areng, selle kasutuse laienemine ning andmekeskuste rajamisse ning toodete arendamisse investeeritavad sajad miljardid dollarid aastas. See kapital jõuab üle maailma väga paljude ettevõteteni, toites nende müügitulu ning kasumeid – trend, mis tõenäoliselt jääb kestma veel mõnda aega.  

Kuulates tehisintellekti arengutega tugevamalt seotud USA ettevõtete esimese kvartali majandustulemuste järgseid konverentsikõnesid, ilmnes paljude puhul üks sarnane sõnum: keelemudelite tohutult kiire areng selle aasta alguses on kõigest mõne kuuga loonud vajaduse suurendada investeeringuid antud valdkonda veelgi. Mida võimekamaks muutuvad mudelid, seda laiemaks kujunevad nende kasutusvõimalused. See omakorda tingib vajaduse rajada juurde andmekeskuseid ning arendada tõhusamaks kiipe, mis neid protsesse veavad.  

Kui eelmisel aastal olid Amazoni, Alphabeti, Meta, Microsofti ja Oracle’i kapitalikulutused kokku ligikaudu 450 miljardit dollarit ja aasta alguses hinnati tänavu antud mahuks 765 miljardit, siis esimese kvartali tulemuste järel on see hinnang kasvanud ligi 800 miljardi dollarini. Veelgi enam – mitmed suuremad tehnoloogiafirmad on andnud juba mõista, et 2027. aastal saavad investeeringud olema veelgi mahukamad. Nõnda prognoosib näiteks Morgan Stanley, et 2027. aastal küündib nende firmade kapitalikulutus kokku 1,1 triljoni dollarini. Tegemist on üksnes viie ettevõtte investeeringutega – kogu tehisintellekti ökosüsteemis kujuneb investeeringute maht veelgi suuremaks.

Teisisõnu annab juba ainuüksi USA suurimate tehnoloogiaettevõtete investeerimistsükkel tehisintellekti arengule tugeva taganttuule vähemalt järgmiseks 18 kuuks, kuid suure tõenäosusega märksa pikemaks ajaks, sest AI areng on alles varases etapis.

Maailma kõige väärtuslikuma ettevõttena on Nvidia oma graafikaprotsessoritega (GPU) olnud tehisintellekti arengu keskmes algusest peale ning lõikab edaspidi kasu ka tänu tootevalikusse lisandunud keskprotsessoritele (CPU). Firma asutaja ja juht Jensen Huang on kasvatanud ettevõtte turuväärtuse 5 triljoni dollarini, kuna ta on suutnud ette näha tehisintellekti arengut ning loonud selle ülesehitamiseks vajalikke kiipe. 

Huang tõdes ühes maikuu intervjuus, et me oleme alles iseseisvalt tegutseva tehisintellekti (agentic AI) ehitamise alguses, mis vältab järgmised kümme ja võib-olla isegi enam aastat. Kõigepealt tuleb nende digitaalne kasutus, seejärel juba füüsiline rakendus näiteks robotites ning isesõitvates autodes. Tehisintellekt pole enam vahend, mida lihtsalt aeg-ajalt kasutada, vaid selle rakendamine muutub erinevates tööstusharudes produktiivsuse ja mugavuse suurendamisel möödapääsmatuks.  

**Aasia ettevõtted kui ühed suurimad kasusaajad**

Tehisintellekti võimekuse ülesehitamine ning selle kasutuse kasv üha rohkemates toodetes ja teenustes loob AI ökosüsteemis enneolematu rahavoolu väga paljudesse seotud valdkondadesse üle terve maailma. Näiteks Ühendriikides oodati aasta alguses, et S&P 500 ettevõtete esimese kvartali aktsiakasum kasvab mullusega võrreldes keskmiselt 13%, kuid tegelik kasv oli koguni 29%. Infotehnoloogia firmad andsid suure panuse, kuid tugevalt positiivseid üllatusi pakkusid ka teised sektorid. 

Kuna üle 50% Ameerika Ühendriikide imporditud kõrgtehnoloogilistest toodetest pärineb Aasiast, lõikavad USA tehnoloogiafirmade kapitalikulutustest kasu eeskätt Taiwan, Lõuna-Korea ja Jaapan. Selle aluseks on aastakümnete jooksul tehtud investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning kogunenud oskusteave, mis annab sealsetele ettevõtetele selge konkurentsieelise. 

Näiteks maailma suurim kõrgtehnoloogiliste kiipide tootja Taiwan Semiconductor Manufacturing (TSMC) vastutab sisuliselt üksinda kõikide Nvidia juhtivate graafikaprotsessorite valmistamise eest. Samuti toodetakse kiipe Apple’ile, AMD-le, Qualcommile, Amazonile, Alphabetile, Metale, Teslale jt. Nõudlus TSMC kiipide järele on nõnda suur, et firma tegevjuhi sõnul ei suuda nad seda järgnevad mitu aastat täielikult rahuldada. Vaatamata aktsia 44% tõusule eelmisel aastal ja 55% rallile tänavu esimese kuue kuuga, kaupleb aktsia jätkuvalt alla 20-kordset järgmise aasta oodatavat kasumit, mis tehnoloogiasektoris pole kõrge näitaja. Nvidia tegevjuhi Huangi sõnul on Taiwan tehisintellekti revolutsiooni epitsenter ja et see jääks nii ka edaspidi, kavatseb Nvidia suurendada investeeringuid sinna 150 miljardi dollarini aastas. Kõigest 4–5 aastat tagasi kulutas Nvidia Taiwanis aastas 10–15 miljardit dollarit.  

Lõuna-Koreast tuleb kaks väga olulist ettevõtet tehisintellekti jooksutamise seisukohast: Samsung Electronics ja SK Hynix. Nemad toodavad mälukiipe, tänu millele saavad keelemudelid andmeid töödelda. Mida suuremaks läheb andmete käsitlemise vajadus, seda rohkem läheb tarvis erinevaid mälukiipe. Ka Samsung ja SK Hynix tõdevad, et ei suuda järgnevatel aastatel isegi vaatamata tootmismahtude suurendamisele nõudlust rahuldada. See võimaldab neil küsida oma toodete eest kõrgemat hinda ning olles õppinud selle äri varasemast tugevast tsüklilisusest, sõlmitakse nüüd ostjatega pikaajalisi lepinguid, mis tagavad edaspidi stabiilsema tulu ja kasumi. Samsung Electronicsi aktsia on tänavu tõusnud 177% ja SK Hynix 305%, ent mõlemad aktsiad kauplevad jätkuvalt 7–8-kordsel selle aasta oodataval kasumil. 

Kõigi nende kolme ettevõtte turuväärtused küündivad üle triljoni dollari, mistõttu on nad ühed vähesed firmad väljaspool Ühendriike, kes sellise verstapostini on jõudnud. Arenevate riikide börsidelt leiab väga palju teisigi ettevõtteid, kes tehisintellekti kasvava nõudlusega on otse või kaudselt seotud, kuid need kolm Aasia firmat on ühed peamised, tänu kellele on arenevate riikide aktsiaturud nii eelmisel kui ka käesoleval aastal arenenud riikide omadest paremat tootlust näidanud. Nende firmade juhtide kommentaaride põhjal võib järeldada, et nad saavad olema võtmetähtsusega ettevõtted tehisintellekti arengus ka järgnevatel aastatel. 

Kuigi arenevate riikide aktsiaturud on tänavu aasta esimese kuue kuuga tõusnud 27%, on paralleelselt tõstetud ka sealsete firmade kasumiootusi, mistõttu ei ole ettevõtete väärtuskordajad väga liikunud võrreldes aasta algusega. Arenevate riikide ettevõtted kauplesid juuni lõpu seisuga keskmiselt 12,6-kordsel käesoleva aasta oodataval kasumil, samas kui arenenud riikide puhul oli see kordaja 20. Teisisõnu peegeldab see jätkuvalt arenevate riikide aktsiaturgude suhtelist odavust ja atraktiivset kasvupotentsiaali.  

Kuna LHV pensionifondid Indeks ja Indeks III on teistest indeksifondidest enam investeeritud arenevate riikide aktsiaturgudele, saavad nende investorid laiemalt osa tehisintellekti investeeringutest kantud üleilmsest kasvulainest.

**Muudatused investeeringutes**

Kvartali lõpus toimus pensionifondide Indeks ja Indeks III investeeringutes muudatus. Varasemalt kasutuses olnud üleilmse haardega Amundi Prime All Country World börsil kaubeldava fondi investeering sai ümber jaotatud portfellis juba olemasolevate piirkondlike ETF-ide (USA, euroala, Jaapan ja arenevad riigid) vahel. Selline lahendus võimaldab saavutada sarnase tootluse märksa väiksema halduskuluga. 

Ühtlasi lisandus mudelportfelli uus ETF iShares MSCI USA, esindades arenenud riikide aktsiaturu piirkondlikust jaotusest Ühendriikide turgu. Fondi aastane haldustasu on vaid 0,03%, mis teeb sellest ühe madalaima kuluga USA aktsiaturgu järgiva ETFi.

Tutvu lähemalt LHV Pensionifondiga [Indeks](https://www.lhv.ee/et/indeks) ja III samba fondiga [Indeks III](https://www.lhv.ee/et/pension/iii/fond/indeks).

Erko Rebane\
LHV indeksifondide portfellihaldur

_Kvartaalses ülevaates esitatu on informatiivse eesmärgiga. Tegemist ei ole investeerimissoovituse ega muu investeerimis- või investeerimiskõrvalteenusega. Enne mistahes investeerimisotsuse tegemist kaaluge põhjalikult investeeringu asjakohasust ja sobivust ning tutvuge fondide prospektides toodud riskidega._

_Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste [tootlustega](https://www.pensionikeskus.ee/statistika/ii-sammas/ii-samba-fondide-annualiseeritud-tootlused/). Kvartalikirjas esitatud 3 kuu tootluste periood on 31.03.2026-30.06.2026. Pensionifondi Indeks viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,85%. Pensionifondi Indeks III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2025-30.06.2026) tootlus on +32,88%. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga._

Tehisintellekti areng on alles algusfaasis

2026\. aasta teine kvartal on läbi saanud ja aeg on teha ülevaade, kuidas muutusid meie Kasvukonto eksperimendis osalenud Eesti tuntud väikeinvestorite portfellid. Ülesandeks oli koostada [LHV Kasvukonto](https://www.lhv.ee/kasvukonto) portfell, mille kaudu nad investeeriksid igakuiselt 10-aastases perspektiivis keskmisest kuupalgast 10%. Portfellide seisu uuendame kord kvartalis.

Ülesanne oli sellevõrra raskem, et vahepeal fondivalikut muuta ei saa. Seega tuli portfelli koosseis hoolikalt valida ja proovida ette ennustada parimat tootlust toovad regioonid või sektorid kümne aastases perspektiivis. Sissemaksete summasid korrigeerime vastavalt keskmise palga muutusele. 10% suurus on valitud selle järgi, mis võiks olla sellist palka teenivale töötajale jõukohane igakuiselt kõrvale panna, ilma et elustandard oluliselt kannataks. 2026. aasta teises kvartalis lisasid osalejad oma portfelli igakuiselt 176 eurot ja kvartali lõpu seisuga on iga investor oma virtuaalportfelli investeerinud kokku 10 834 eurot.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_be16361484.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Pärast fondide jaoks valdavalt nõrka esimest kvartalit tõi teine kvartal tugeva ja laiapõhjalise taastumise. Neljateistkümnest eksperimendis jälgitavast fondist lõpetas kvartali tõusuga kaksteist. Üks fond jäi muutumatuks ning ainsana langes Bitcoini hinda järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE).

Kõige tugevama tulemuse tegi küberturvalisuse ettevõtteid koondav [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY), mis tõusis kvartaliga 52%. Sellele järgnes automaatika- ja robootikafond [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 48% kasvuga. Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kallines 27%, Aasia arenevate turgude fond [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26% ning USA väikese turukapitalisatsiooniga ettevõtteid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) 25%.

Tugeva kvartali tegid ka laiapõhjalised aktsiafondid. USA suurettevõtteid koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) tõusis 16%, globaalne aktsiafond [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL)  14% ning Hiina suurettevõtteid jälgiv [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA) 16%. Temaatilistest fondidest lisas taastuvenergiafond [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) 16% ja tervishoiuinnovatsiooni fond [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) 13%.

Tagasihoidlikumalt liikusid veekäitlusega seotud ettevõtteid koondav [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O), mis tõusis 3%, ning dividendifond [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA), mis lisas 5%. E-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) lõpetas kvartali muutuseta. Ainsaks langejaks jäi [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE), mis kaotas kvartaliga 15%.

Eksperimendi algusest arvestades on just [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) olnud fondidest kõige suurema tõusuga, kerkides 442%, mis näitab hästi krüptovara suurt kõikumist: pikaajaline tootlus võib olla väga tugev, kuid üksikute kvartalite liikumised järsud. Tehnoloogiafond [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) on eksperimendi algusest tõusnud 220%, [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 154% ja [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) 149%. [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) ja [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) on mõlemad kallinenud 142%.

Fondide kumulatiivseid tootlusi ei saa osalejate portfellide kasvuga siiski üks ühele võrrelda. Investorid on raha lisanud järk-järgult ning seetõttu on fondiosakuid ostetud väga erinevatel hinnatasemetel.

Teise kvartali tugevad fonditootlused kandusid selgelt üle ka osalejate portfellidesse. Kõigi üheksa portfelli väärtus suurenes kvartaliga ning kasv jäi vahemikku 16-33%. Need muutused sisaldavad lisaks fondide hinnaliikumisele ka kvartali jooksul tehtud sissemakseid.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_cf8b460d24.png)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Kvartali lõpu seisuga on portfellide väärtused järgmised:

![kk3.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_7594b6f78f.jpg)
_Allikas: LHV, Bloomberg_

Eksperimendi liidrina jätkab Marko Oolo, kelle portfelli väärtus jõudis teise kvartali lõpuks 20 579 euroni. Võrreldes esimese kvartali lõpu 15 506 euroga suurenes portfelli väärtus 5073 euro ehk ligikaudu 33% võrra. Investeeritud 10 834 euroga võrreldes on portfell kasvanud 9745 eurot ehk 90%.

Marko Oolo hoiab kogu portfelli tehnoloogiafondis [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT). Fondi 27% kvartalitõus andis tema kontsentreeritud portfellile tugeva hoo ning kasvatas ka vahet ülejäänud osalejatega. Eksperimendi algusest on [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) tõusnud 220%, mis on fondidest [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) järel paremuselt teine tulemus.

Teisele kohale tõusis Tauri Alas, kelle portfelli väärtus kasvas kvartaliga ligikaudu 22%, jõudes 17 564 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on tema portfell kasvanud 6730 eurot ehk 62%. Tauri portfelli põhiosa moodustavad [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) ja [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT), mis tõusid kvartaliga vastavalt 14% ja 27%. Väikese Bitcoini-positsiooni väärtust mõjutas [COINXBE](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=COINXBE) 15% langus, kuid selle mõju kogu portfellile jäi piiratud osakaalu tõttu tagasihoidlikuks.

Suurima tõusu edetabelis tegi Jekaterina Tint, kes kerkis esimese kvartali lõpu kuuendalt kohalt kolmandaks. Tema portfelli väärtus suurenes 13 708 eurolt 17 359 euroni ehk ligikaudu 27%. Investeeritud summaga võrreldes on portfell kasvanud 6525 eurot ehk 60%.

Jekaterina portfell sai tuge kõigist kolmest fondist. [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) tõusis kvartaliga 48%, [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26% ja [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) 14%. Eriti suure panuse andsid seega robootika- ja Aasia-suunalised investeeringud, millele Jekaterina otsustas eksperimendi alguses oma globaalse aktsiaportfelli kõrval suurema rõhu asetada.

Kristi Saare portfelli väärtus jõudis kvartali lõpuks 17 232 euroni, mis tähendab 6398 euro ehk 59% suurust kasvu võrreldes investeeritud rahaga. Kvartaliga suurenes portfelli väärtus ligikaudu 16%. Kristi portfelli toetas eelkõige USA suurettevõtteid koondava [SXR8](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=SXR8) 16% tõus. [ISPA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPA) lisas 5%, samal ajal kui e-spordi fond [ESP0](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ESP0) jäi kvartali kokkuvõttes muutumatuks.

Jaak Roosaare hoiab kogu portfelli globaalses aktsiafondis [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL). Fond tõusis kvartaliga 14% ning koos regulaarsete sissemaksetega suurenes Jaagu portfelli väärtus ligikaudu 20%, jõudes 16 900 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 6066 eurot ehk 56%. Jaagu tulemus näitab, et ka võimalikult lihtsa, ainult ühel laiapõhjalisel fondil põhineva strateegiaga on olnud võimalik saavutada tugev pikaajaline tulemus.

Taavi Pertmani portfelli väärtus kasvas kvartaliga ligikaudu 22% ja jõudis 16 801 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 5967 eurot ehk 55%. Taavi hajutatud portfelli vedasid kvartalis eelkõige [ISPY](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=ISPY) 52% ja [RBOT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=RBOT) 48% tõus. [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) lisas 14% ning [IH2O](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=IH2O) 3%, mistõttu lõpetasid kõik tema portfelli kuuluvad fondid kvartali plussis.

Märten Kressi portfelli väärtus suurenes kvartaliga ligikaudu 23%, jõudes 16 636 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on kasv 5802 eurot ehk 54%. Märteni portfellis täiendasid teineteist globaalne [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) ja USA väikeettevõtteid koondav [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2). Kui [VWRL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=VWRL) tõusis kvartaliga 14%, siis [XRS2](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XRS2) lisas 25%, andes portfellile laiapõhjalisest maailmaturust tugevama tõuke.

Rahakrati portfell oli teises kvartalis Marko Oolo järel üks kiiremini kasvanud portfelle. Selle väärtus suurenes ligikaudu 28%, jõudes 16 034 euroni. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 5200 eurot ehk 48%.

Rahakrati kõik neli fondi lõpetasid kvartali tugeva tõusuga. [EXXT](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=EXXT) kallines 27%, [AASI](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=AASI) 26%, [INRG](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=INRG) 16% ja [HEAL](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=HEAL) 13%. Kui esimeses kvartalis tasakaalustasid taastuvenergia head tulemust mitme teise fondi langused, siis teises kvartalis liikusid kõik tema valitud teemad samas positiivses suunas.

Investor Toomase portfelli väärtus jõudis 14 881 euroni, kasvades kvartaliga ligikaudu 22%. Investeeritud rahaga võrreldes on portfell kasvanud 4047 eurot ehk 37%. Investor Toomase portfell koosneb täielikult Hiina suurettevõtteid koondavast [XCHA](https://www.lhv.ee/portfolio/trade1.cfm?vi=0&i_shortname=XCHA)  fondist, mis tõusis kvartaliga 16%. Eksperimendi algusest on fondi väärtus kasvanud 91%.

2026\. aasta teine kvartal oli Kasvukonto eksperimendi jaoks väga tugev. Investeeritud summa suurenes kvartaliga ligikaudu 5%, kuid osalejate portfellide väärtused kasvasid 16-33%, mis tähendab, et suurema osa kasvust andis seekord fondide hinnatõus.

Kõige rohkem võitsid tehnoloogiale, robootikale, küberturvalisusele ja Aasia turgudele panustanud portfellid. Samal ajal näitasid ka lihtsamad ja laiapõhjalisemad strateegiad tugevat tulemust. Kvartali lõpuks on kõik osalejad investeeritud rahaga võrreldes vähemalt 37% plussis ning eksperimendi liider Marko Oolo on kasvatanud portfelli investeeritud summast juba 90% suuremaks.

Esimese kvartali tulemusi saad vaadata [siin](https://fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-eksperimendi-i-kvartali-tulemused-3).

Kasvukonto eksperimendi II kvartali tulemused

2026\. aasta teine kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks taastumiskvartaliks. Kui aasta alguses survestasid portfelle tehnoloogiasektori nõrkus ja krüptovarade järsk langus, siis teises kvartalis pöördus turupilt taas kasvuaktsiate, tehisintellekti, kiibitootjate ja laiapõhjaliste aktsiaindeksite kasuks. Samal ajal taandus huvi väärismetallide vastu ning surve alla jäid ka krüptovarad ja osa energiaettevõtetest.

Kvartali lõpu seisuga püsis varade mahtude osakaalult Kasvukonto populaarseima fondina USA 500 suurimat ettevõtet koondav [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8), mille osakaal kasvas kvartaliga 0,5 protsendipunkti 25,3%ni. Aastataguse ajaga võrreldes on [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) osakaal siiski 0,8 protsendipunkti madalam. Teisel kohal oleva USA 100 tehnoloogiaettevõtet koondava [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) osatähtsus suurenes kvartaliga 1,0 protsendipunkti 13,1%ni, jõudes tagasi 2025. aasta teise kvartali tasemele. Kolmandal kohal püsis maailma ettevõtetesse investeeriv [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL), mille osakaal kasvas 10,5%ni.

Esiviisikus jätkasid ka dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) ja Euroopa suurettevõtteid koondav [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA). [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) osakaal vähenes kvartaliga 3,9%lt 3,6%ni, kuid jäi aastases võrdluses endiselt kõrgemale tasemele. [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) osakaal langes 3,7%lt 3,5%ni. Kokku moodustasid viis suurimat fondi kvartali lõpus ligikaudu 56% kõikidest Kasvukonto varadest.

![kk1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk1_078ab2b693.png)

Uut raha paigutasid Kasvukonto investorid ka teises kvartalis peamiselt samadesse instrumentidesse, mis domineerivad varade kogumahus. Kõikidest uutest investeeringutest 22% suundus [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) fondi, millele järgnesid [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 10% ja [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 9% osakaaluga. Kolm populaarseimat instrumenti kaasasid seega kokku 41% uutest investeeringutest. Kui arvestada juurde ka USA 500 ettevõtet jälgiv [SPYL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYL) (madalama tasuga alternatiiv), suunati USA suurfirmadesse ligikaudu veerand uutest investeeringutest.

Esikümnesse jõudsid lisaks dividendimaksjad ([ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA), 4%), Euroopa suurettevõtted ([EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), 3%), maailma ettevõtteid koondav ja madalama tasuga [WEBN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DWEBN) (3%), kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) (2%), Nvidia aktsia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA), 2%) ning LHV Maailma Aktsiad (2%). Võrreldes esimese kvartaliga taandus kulla osakaal uutes ostudes märgatavalt, samal ajal kui tehnoloogia ja laiapõhjalised aktsiafondid tõusid taas tugevamalt esile.

![kk2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk2_2714ffcee8.png)
_*Madalama tasuga alternatiiv._

Ka tehinguaktiivsuse vaates paranes ostuhuvi. Teises kvartalis moodustasid ostud 63,7% ning müügid 36,3% kõikidest tehingutest. Võrreldes esimese kvartali 58,3% tasemega suurenes ostude osakaal 5,4 protsendipunkti, kuid jäi endiselt alla alates 2019. aastast mõõdetud ligikaudu 71% keskmisele tasemele. Kuigi mõned investorid kasutasid turu taastumist ostmiseks, püsis osa investoritest jätkuvalt ettevaatlikuna.

![kk3.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk3_428a429b95.png)

Kasvukonto valikus olevate ETFide hinnaliikumised olid teises kvartalis valdavalt positiivsed. Graafikul toodud 51 ETFist lõpetas kvartali tõusuga 41 ning langusega 10. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes ligikaudu 13% ja mediaantootluseks 10%, mis näitab, et tõus ei piirdunud vaid üksikute fondidega.

Suurima tõusu tegi kiibitootjaid koondav [SEC0](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSEC0), mille hind kahekordistus kvartaliga. Väga tugevat tootlust näitasid ka küberturvalisuse fond [ISPY](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPY) (52%), elektriautodele keskenduv [ECAR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DECAR) (49%), robootika fond [RBOT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DRBOT) (48%) ning tehisintellekti ja suurandmete fond [XAIX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAIX) (47%). Kasvuaktsiate taastumist peegeldas ka [EXXT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXXT) 32% tõus, samal ajal kui laiapõhjalised indeksifondid liikusid samuti tugevalt: [SXR8](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSXR8) kallines 19%, [VWRL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVWRL) 16% ja [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA) 12%.

Kvartali nõrgimateks osutusid taas krüptovaradega seotud instrumendid ja väärismetallid. Ethereumit järgiv [COINETHE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINETHE) langes 30% ning Bitcoini järgiv [COINXBE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCOINXBE) 16%. Hõbeda hinda järgiv [XAD6](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD6) kaotas samuti 16%, mitme väärismetalli fond [VZLE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DVZLE) 13% ja kulla hinda järgiv [XAD5](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXAD5) 11%. See erines selgelt esimesest kvartalist, mil kulla ja mitme teise reaalse vara hinnaliikumine oli olnud üks tugevamaid.

Kvartali lõpus laienes Kasvukonto valik [seitsme uue temaatilise ETFiga](https://news.fp.lhv.ee/uudised/kasvukonto-valik-laienes-ai-kaitsetoeoestuse-ja-kosmose-suunas), mis lisasid investoritele võimalusi investeerida muu hulgas tehisintellekti, kiibitootjatesse, Euroopa pankadesse, kosmosesektorisse, kaitsetööstusesse ning uraani ja tuumaenergiasse. Uute lisanduste ajastuse osas tuleb märkida, et just tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid kuulusid kvartali tugevaimate hinnaliikujate hulka.

![kk4.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk4_a61494e0c5.png)

Üksikaktsiate seas oli teine kvartal veelgi kontrastsem: 34 aktsiast lõpetas tõusuga 21 ning langusega 13. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes 24,3%, kuid mediaantootlus jäi 8,0% juurde, sest keskmist tõstsid tugevalt mõned erakordselt suure tootlusega aktsiad.

Suurimad tõusjad olid pooljuhtidega seotud ettevõtted. [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) kallines kvartaliga 258%, [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU) 242% ja [INTC](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINTC) 216%. Neile järgnesid Moderna ([MRNA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMRNA), 38%), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB) (36%) ja General Electric ([GE](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGE), 32%). Suured USA tehnoloogiaettevõtted näitasid samuti taastumist: Alphabet ([GOOGL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DGOOGL)) tõusis 24%, Nvidia ([NVDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNVDA)) 15% ning Amazon ([AMZN](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSMZN)) ja Apple ([AAPL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DAAPL)) kumbki 14%. Microsofti ([MSFT](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMSFT)) tõus jäi tagasihoidlikuks 1% juurde ning Meta Platforms ([META](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMETA)) lõpetas kvartali 2% langusega.

Kvartali nõrgimateks üksikaktsiateks osutusid AT&T ([T](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DT), -29%), Netflix ([NFLX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNFLX), -26%) ja Equinor ([EQNR](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEQNR), -25%). Surve all olid ka mitmed energiaettevõtted, sealhulgas Exxon Mobil ([XOM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DXOM), -19%), Shell ([SHEL](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSHEL), -18%) ja Fortum ([FORTUM](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DFORTUM), -7%). See tähistas selget pööret võrreldes esimese kvartaliga, mil energiaaktsiad olid veel üks tugevamaid valdkondi. Kvartali jooksul täienes üksikaktsiate valik ka uute instrumentidega, sh [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX), [NOVO-B](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DNOVOB), [MU](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DMU), [SNDK](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSNDK) ja [ASTS](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DASTS); [SPCX](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPCX) tootlus on arvestatud alates IPO-st.

![kk5.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk5_5940cc5da0.png)
_Alates IPO-st_.

Kasvukonto valikus olevatest ETFidest teeb regulaarseid väljamakseid 14 fondi. Kvartali lõpu seisuga pakkus kõrgeimat dividenditootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv [LQDA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DLQDA), mille dividenditootlus ulatus 5,0%ni. Sellele järgnes eurodes maandatud globaalseid ettevõtete võlakirju hoidev [CRPH](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DCRPH) 4,1% dividenditootlusega. Aktsiafondidest olid kõrgema tootlusega dividendimaksjatesse investeeriv [ISPA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DISPA) (3,7%) ja eurotsooni dividendiaristokraate koondav [SPYW](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DSPYW) (3,5%).

Dividenditootluste mediaan jäi kvartali lõpus 2,2% juurde ning keskmine dividenditootlus oli 2,4%. Kiireimat üheaastast dividendikasvu näitas veekäitlusega seotud ettevõtetesse investeeriv [IH2O](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DIH20), mille dividendid kasvasid aastaga 19,5%. Tugevat kasvu näitas ka [EXSA](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DEXSA), mille väljamaksed suurenesid aastaga 11,8%. Kolme aasta vaates paistis enim silma puhta energia fond [INRG](https://www.lhv.ee/ibank/login?goto=%2Fcf%3Fpath%3D%252Fportfolio%252Ftrade1.cfm%253Fvi%253D0%2526i_shortname%253DINRG), mille dividendide kasv ulatus 21,6%ni. Regulaarseid väljamakseid tegevatest fondidest viis maksavad dividende kaks korda aastas ning üheksa kord kvartalis.

![kk6.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/kk6_d733271564.png)

Kokkuvõttes kujunes 2026. aasta teine kvartal Kasvukonto investoritele tugevaks taastumise perioodiks. Tehnoloogia, tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid tõusid taas esiplaanile, samal ajal kui krüptovarad ja väärismetallid liikusid vastuvoolu. Investorite ostuhuvi paranes võrreldes aasta algusega, kuid jäi ajaloolisest keskmisest siiski madalamaks. Portfellide keskmes püsisid endiselt USA suurfirmad, tehnoloogiasektor ja globaalsed aktsiafondid, samas kui valiku laienemine andis investoritele juurde võimalusi ka spetsiifilisemates kasvuteemades.

LHV Kasvukonto on üks populaarsemaid LHV Panga investeerimistooteid. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab [siit](https://www.lhv.ee/kasvukonto).

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga II kvartalis 2026?

Dogecoin ([DOGE](https://www.lhv.ee/ibank/investment/trading-view/crypto)) on maailma esimene ja kõige tuntum meemikrüptovara. See loodi 2013. aastal internetimeemi põhjal, mille keskmes oli Shiba Inu koer. Algne idee oli luua lõbus ja kergesti ligipääsetav alternatiiv suurematele krüptorahadele nagu Bitcoin. Aja jooksul kasvas Dogecoin aga naljast üheks tuntumaks digitaalseks varaks kogu krüptoturul.

Tänaseks on Dogecoin üks suurima turuväärtusega meemikrüptovaluutasid ning seda kasutatakse nii maksevahendina kui ka aktiivselt kauplemiseks.

**Kuidas Dogecoin töötab?**

Dogecoin töötab plokiahela tehnoloogial. Plokiahel on avalik ja detsentraliseeritud andmebaas, kuhu salvestatakse kõik tehingud. See tähendab, et puudub üks keskne asutus, kes võrku kontrollib. Selle asemel haldavad võrku tuhanded arvutid üle maailma.

Dogecoin kasutab konsensusmehhanismi nimega Proof-of-Work. See tähendab, et võrgu turvalisuse tagavad kaevandajad, kes kasutavad arvutusvõimsust keeruliste matemaatiliste ülesannete lahendamiseks. Kui kaevandaja leiab lahenduse, lisatakse uus plokk plokiahelasse ning ta saab tasuks uued DOGE mündid.

Proof-of-Work põhineb krüptograafilistel hash-funktsioonidel, mis tagavad tehingute turvalisuse ja muutmatuse. See tehniline mehhanism võib tunduda keeruline, kuid lihtsustatult tähendab see seda, et tehinguid ei saa hiljem muuta ega võltsida.

Dogecoin kasutab Scrypt algoritmi, mis erineb Bitcoini SHA-256 algoritmist. Scrypt loodi eesmärgiga muuta kaevandamine laiemale ringile kättesaadavamaks ning see võimaldab kiiremat plokitootmist.

![Kaevandaja saab tasuks 10 000 DOGE.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/Kaevandaja_saab_tasuks_10_000_DOGE_600fbfbb0e.png)

**Dogecoini kiirus võrreldes Bitcoiniga**

Üks olulisemaid erinevusi Dogecoini ja Bitcoini vahel on plokiaeg. Kui Bitcoinis lisatakse uus plokk keskmiselt iga kümne minuti järel, siis Dogecoinis toimub see umbes iga ühe minuti järel. See tähendab, et Dogecoini tehingud saavad kinnituse märgatavalt kiiremini.

Kiirem plokiaeg muudab Dogecoini sobivaks väiksemateks makseteks ja igapäevasteks ülekanneteks. Samal ajal tähendab see ka seda, et uusi DOGE münte tekib võrku pidevalt juurde.

**Kui palju Dogecoine on olemas?**

Erinevalt Bitcoinist ei ole Dogecoinil maksimaalset pakkumise piiri. Iga ploki loomisel tekib 10 000 uut DOGE münti ning kuna plokk luuakse umbes iga minut, lisandub aastas ligikaudu viis miljardit uut münti.

Praeguseks on ringluses üle 140 miljardi DOGE. Kuna kogumaht on juba väga suur, on aastane inflatsioon protsentuaalselt mõõdukas, kuid sellegipoolest jääb Dogecoin jääb inflatsioonilise pakkumisega krüptorahaks.

**Dogecoini ajalugu ja hinnaliikumine**

Dogecoini esimene plokk kaevandati 6. detsembril 2013. Erinevalt paljudest teistest krüptoprojektidest toimus Dogecoini käivitamine nn *fair launch* põhimõttel, mis tähendab, et arendajad ei reserveerinud endale eelnevalt münte.

Aastal 2018 jõudis Dogecoin esmakordselt laiemasse meediakajastusse ning selle turuväärtus ületas lühiajaliselt kahe miljardi dollari piiri. Suurim hinnatõus toimus 2021. aasta kevadel, mil Dogecoini hind tõusis umbes 0,05 euro tasemelt ligi 0,60 euroni vaid mõne nädalaga (+1100%!). Tõusule aitasid kaasa krüptoturu üldine kasv ning Elon Muski avalikud kommentaarid sotsiaalmeedias.

Samas on Dogecoini ajalugu näidanud ka tugevat volatiilsust. Kiiretele tõusudele on järgnenud märkimisväärsed langused, mistõttu on tegemist hinnalt väga kõikuva varaga.

![doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/doge_usd_ytd_2026_daily_return_brand_d55cabc72e.png)
_Allikas: CoinGecko_

**Milleks Dogecoini kasutatakse?**

Kuigi Dogecoin loodi algselt internetinaljana, kasutatakse seda täna mitmel eesmärgil: 1) väiksemate maksete tegemiseks, 2) internetis jootraha andmiseks ning 3) kiireteks ja soodsateks ülekanneteks. Tänu kiirele plokiajele ja madalatele tehingutasudele sobib see hästi mikroülekanneteks.

Lisaks on Dogecoin aktiivselt kaubeldav krüptoturul.

**Kas Dogecoin sobib investeerimiseks?**

Dogecoini väärtus sõltub suuresti turu üldisest sentimentist, aktiivsusest ja krüptoturu tsüklitest. Ajalooliselt on selle hind olnud volatiilne, mis tähendab, et väärtus võib lühikese aja jooksul märkimisväärselt muutuda.

Dogecoin võib sobida investorile, kes mõistab krüptoturu riske ja on valmis suuremateks hinnakõikumisteks. Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning investeerida vastutustundlikult.

**Kokkuvõtteks** on Dogecoin maailma esimene meemikrüptoraha, mis kasutab Proof-of-Work mehhanismi ja Scrypt algoritmi. Selle plokiaeg on umbes üks minut, mis võimaldab kiiremaid tehinguid võrreldes Bitcoiniga. Dogecoinil puudub maksimaalne pakkumise piir ning igal aastal lisandub ringlusesse uusi münte.

Tänaseks on sellest kujunenud üks tuntumaid ja enimkaubeldud krüptorahasid maailmas. Dogecoini edu taga on suur ja aktiivne kasutajaskond ning hinnaliikumised, mis on hoidnud selle krüptoraha turul tähelepanu keskmes juba aastaid.

Dogecoin: meem, mis kasvas miljardeid väärt krüptovaraks

LHV klientidele ostmiseks-müümiseks saadaolevate krüptovarade nimistu täienes hiljuti, millest üks kannab Hyperliquid. See on spetsiaalselt detsentraliseeritud finantsrakenduste jaoks loodud Layer 1 plokiahel, mille fookus on kiirusel, läbipaistvusel ja madalatel kuludel. Projekti keskmes on detsentraliseeritud tuletisinstrumentide kauplemisplatvorm, mis töötab täielikult plokiahelas.

Erinevalt paljudest teistest DeFi-platvormidest ei kasuta Hyperliquid Ethereumi või mõne muu võrgu infrastruktuuri, vaid omab oma Layer 1 plokiahelat, mis on optimeeritud suure tehingumahu jaoks.

Lihtsustatult öeldes on HYPE Hyperliquidi plokiahela „kütus" ning annab selle omanikele õiguse osaleda platvormi puudutavates otsustes.

Kui Ethereum on justkui suur ja rahvarohke linn, siis Hyperliquid on spetsiaalselt kiireks kauplemiseks ehitatud eraldi kiirtee. HYPE token on selle kiirtee toimimiseks vajalik ressurss.

Tasub märkida, et HYPE ei ole meemikoin ega spekulatiivne internetiprojekt, vaid osa konkreetse tehnilise infrastruktuuri toimimisest.

**Kuidas Hyperliquid töötab?**

Hyperliquid on omaenda Layer 1 plokiahel, mis kasutab konsensusmehhanismi nimega HyperBFT. See on spetsiaalselt loodud kiireks tehingu kinnitamiseks ning võimaldab peaaegu kohest tehingu lõpule viimist, sageli vähem kui ühe sekundiga.

Platvormi eripära on täielikult plokiahelas toimiv order book ehk tellimusraamat. Enamik detsentraliseeritud börse kasutab automaatset turutegijate süsteemi või osaliselt ahelavälist order book'i. Hyperliquidis on kõik tellimused, tehingud ja hinnad nähtavad plokiahelas.

Teine oluline erinevus on see, et tähtajatute futuurilepingute kauplemisel ei rakendata tavapäraseid võrgutasusid. See muudab kauplemise soodsamaks ning kasutajakogemuse sarnasemaks tsentraliseeritud börsidele.

**Mille poolest erineb Hyperliquid teistest detsentraliseeritud börsidest?**

Paljud detsentraliseeritud börsid kasutavad AMM-mudelit, kus hinnad kujunevad ühise varade kogumi (liquidity pool) põhjal. Hyperliquid kasutab traditsioonilisele börsile sarnast tellimusraamatu mudelit, kus ostu- ja müügikorraldused on selgelt nähtavad.

Platvorm suudab töödelda väga suurt arvu tellimusi sekundis ning võimaldab alla ühe sekundi kestvat kinnitusaega. Eriti oluline on see tuletisinstrumentidega kauplemisel, kus kiirus mõjutab otseselt tulemust.

**HYPE tokeni roll ökosüsteemis**

HYPE token täidab mitut funktsiooni. Esiteks kasutatakse seda võrgu turvamiseks staking'u kaudu. Valideerijad panustavad HYPE tokeneid, et tagada võrgu korrektne toimimine. Teiseks võimaldab HYPE osaleda juhtimises. Tokeni omanikud saavad hääletada teatud protokolli puudutavates küsimustes. Kolmandaks kasutatakse HYPE-i ökosüsteemi stiimulite loomiseks, näiteks likviidsuse või arendustegevuse toetamiseks.

Erinevalt meemikointidest ei põhine HYPE väärtus ainult turu tähelepanul, vaid sellel, kui aktiivselt kasutatakse Hyperliquidi infrastruktuuri.

**HYPE tokeni jaotus**

HYPE tokeni kogupakkumine on 1 miljard tokenit. Platvormi käivitamisel jagati 31% kogu pakkumisest ligikaudu 94 000 kasutajale nn airdrop'i kaudu, et tuua token kiiresti ringlusse ja laiendada kasutajabaasi. Ülejäänud osa on suunatud ökosüsteemi arendusse ja pikaajalisse kasvu. Ligikaudu 38,9% on reserveeritud tulevasteks emissioonideks, 23,8% on eraldatud põhimeeskonnale järkjärgulise vabastamisega kuni aastani 2027-2028 ning 6% on ette nähtud Hyper Foundationi tegevusteks. Väiksem osa on suunatud kogukonna toetuseks ja arendusalgatusteks.

HYPE-l on ökosüsteemis selge kasutusotstarve: seda saab kasutada võrgu turvamiseks panustamise kaudu, juhtimisotsustes osalemiseks ning teatud juhtudel tehingutasude tasumiseks. Lisaks rakendatakse piiratud ulatuses tokenite põletamist, mis vähendab ringluses olevat kogust.

**HYPE tokenite jagunemine**
![hype1.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype1_c2e908068d.png)
Allikas: Hyperliquid

**HYPE hinnaliikumine ja turuareng**

HYPE on suhteliselt uus token ning selle hinnaliikumine on olnud seotud Hyperliquidi kasutajate arvu, kauplemismahu ja DeFi sektori üldise kasvuga.

Nagu paljude krüptovarade puhul, võib ka HYPE hind olla volatiilne. Eriti tugevalt mõjutavad hinda turu üldine riskivalmidus ning platvormi tehnilised uuendused.

**HYPE tootlus alates 2026. aasta algusest**
![hype2.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/hype2_a7531c74a7.png)
Allikas: CoinGecko

**Riskid ja eripärad**

Kuigi Hyperliquid on tehniliselt ambitsioonikas projekt, kaasnevad sellega riskid.

Nutilepingud ja plokiahela infrastruktuur võivad sisaldada tehnilisi kitsaskohti. Lisaks võib tuletisinstrumentidega kauplemine olla väga volatiilne ning suure finantsvõimendusega seotud riskid on märkimisväärsed.

Samuti tuleb arvestada, et Layer 1 plokiahelate konkurents on äärmiselt tihe ning pikaajaline edu sõltub kasutajate ja arendajate huvist.

HYPE võib sobida investorile, kes usub detsentraliseeritud kauplemisplatvormide arengusse ning mõistab DeFi-sektori riske.

Selle väärtus on seotud Hyperliquidi kasutusaktiivsuse ja võrgu turvalisusega. Kui platvorm suudab säilitada kõrge kauplemismahu ja tehnilise eelise, võib see toetada ka tokeni nõudlust.

Enne investeerimisotsuse tegemist on oluline hinnata oma riskitaluvust ning mõista, et ka tehnoloogiapõhised projektid võivad näidata tugevaid hinnakõikumisi.

**Kokkuvõtteks** on HYPE Hyperliquidi Layer 1 plokiahela token, mis toetab võrgu turvalisust ja juhtimist. Hyperliquid keskendub kiirele, läbipaistvale ja tehingutasudeta tuletisinstrumentide kauplemisele ning kasutab täielikult plokiahelas toimivat tellimusraamatut.

Erinevalt meemikointidest on HYPE seotud konkreetse tehnilise infrastruktuuriga. Selle tulevik sõltub sellest, kui edukalt suudab Hyperliquid konkureerida teiste detsentraliseeritud ja tsentraliseeritud kauplemisplatvormidega.

HYPE - kiire ja tehingutasudeta DeFi-plokiahela token

Krüptoturg on alustanud aastat nõrgalt ning jäänud tootluselt alla aktsiaturgudele, mis on liikunud uutele rekordtasemetele. Sellest hoolimata on LHV kliendid püsinud aktiivsed ning välja on kujunenud krüptovarad, mida sel aastal kõige enam ostetakse.

LHV klientide enimostetumad krüptovarad alates aasta algusest:

![KRÜPTO.jpg](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/KR_Ue_PTO_dd90dc8045.jpg)

**Bitcoin (BTC)**
Aasta alguses kauples Bitcoin ligikaudu 88 000 dollari juures ning aprilliks on hind langenud umbes 11%, liikudes 78 000 dollari ümbruses. Samal ajal on selle korrelatsioon Nasdaqiga märkimisväärselt vähenenud: kui varem liikusid need varad sageli samas suunas, siis viimastel kuudel on see seos nõrgenenud. Aprillis on tehnoloogiaaktsiaid esindav Nasdaq teinud tugeva tõusu, samal ajal kui Bitcoin on jäänud külgsuunalisemaks, viidates nende omavahelise korrelatsiooni madalale tasemele.

**Ethereum (ETH)**\
Ethereumit on 2026. aastal iseloomustanud teisigi krüptovarasid tabanud volatiilsus. Aprilli seisuga kaupleb ETH ligikaudu 2200-3100 dollari vahemikus, kusjuures pärast nõrka jaanuarit on hind stabiliseerunud umbes 2300 dollari ümbruses. Ethereum säilitab siiski oma positsiooni juhtiva nutilepingute platvormina, mida toetab tugev institutsionaalne huvi ja kasvav reaalmaailma varade tokeniseerimine.

**Uniswap (UNI)**\
Uniswap on detsentraliseeritud börside turu üks liidreid ning selle UNI tokeni väärtust mõjutavad eelkõige platvormi kasutus ja regulatiivne keskkond. 2026. aastal on Uniswap jätkuvalt oluline DeFi infrastruktuuri osa, kuid sektor tervikuna seisab silmitsi konkurentsi ja regulatiivsete väljakutsetega. Samas võib platvormi tulumudeli areng (nt protokollitasude jaotus tokeniomanikele) tugevdada selle pikaajalist väärtuspakkumist.

**Solana (SOL)**\
Solana on 2026. aastal näidanud vastuolulist pilti. Ühelt poolt on võrgu tehnoloogiline areng, näiteks Firedancer kliendi kasutuselevõtt, parandanud oluliselt töökindlust ja läbilaskevõimet. Teisalt on võrgu aktiivsus võrreldes 2025. tipptasemetega vähenenud, mis peegeldab jahedamat turusentimenti. Hoolimata sellest on Solana jätkuvalt üks olulisemaid platvorme DeFi, NFT-de ja teiste plokiahela rakenduste jaoks.

**Cardano (ADA)**\
Cardano on pärast jaanuari järsku langust olnud pigem külgsuunalises liikumises, kaubeldes umbes 0,25-0,30 dollari vahemikus. Projekti fookus on jätkuvalt tehnoloogilisel arengul ja skaleeritavuse parandamisel, sealhulgas uutel uuendustel, mis peaksid suurendama tehingukiirust ja võrgu efektiivsust. Cardano tugevuseks on selle teaduspõhine lähenemine ja energiatõhusus, kuigi konkurents teiste plokiahelatega on tihenenud.

**Fantom (FTM)**\
Fantom on 2026. aastal teinud läbi olulise tehnoloogilise muutuse, liikudes uuele Sonic võrgule, mis parandab oluliselt jõudlust ja tehingukiirust. Üleminekuga kaasneb siiski ka ebakindlus ning turu hinnaliikumine on olnud kõikuv. Fantom püüab eristuda kiire ja odava DeFi platvormina, kuid selle edu sõltub suuresti uue infrastruktuuri kasutuselevõtust ja investorite usaldusest.

**Aave (AAVE)**\
Aave on üks suurimaid detsentraliseeritud laenuprotokolle ning selle fundamentaalnäitajad on püsinud tugevad ka keerulisemas turukeskkonnas. Kuigi 2026. aasta alguses on hind olnud surve all ja esinenud ka üksikuid riskiintsidente, on protokolli kasutus, näiteks lukustatud varade maht, jätkanud kasvu. Aave positsioon DeFi turul püsib tugev, toetudes nii institutsionaalsele huvile kui ka pidevale arendustegevusele.

Kokkuvõttes iseloomustab 2026. aastat krüptoturgudel suur volatiilsus ja ebakindlus, kus isegi suurimad varad ei ole suutnud vältida langust. Samas jätkub arendustegevus ja innovatsioon, mis hoiab turuosaliste huvi kõrgel ka keerulisemates turutingimustes.

_Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta._

Milliseid krüptovarasid LHV kliendid enim ostavad?

Professionaalsete turuosaliste käitumise juures on üks oluline tehingute tegemise põhjus riskimaandamine. Olgu selleks siis välisvaluutas arveldav kuid eurodes kulutusi tegev ettevõtja või vilja kasvatav põllumees – mõlemad soovivad end kaitsta ootamatu hinnakõikumise eest. [LHV Trader](https://www.lhv.ee/trader) pakub nii mõnegi võimaluse, kuidas seda läbi tuletisinstrumentide teha saab.


Mõnevõrra üllatuslikult võivad ka tuletisinstrumendid, mida üldjuhul seostatakse kõrgema riskitasemega, olla tegelikkuses abiks riskide maandamisel. Selline strateegia kannab ingliskeelset nime *hedging*. Enamasti kasutatakse selle strateegia rakendamiseks optsioone ja futuure:


**Riskide maandamine futuuridega**


Futuuride puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille väärtus sõltub alusvara liikumisest. Erinevus optsioonist on aga see, et futuurides pika positsiooni võtjal pole mitte võimalust, vaid on kohustus lepingu lõppedes alusvaraga seotud tehing teha. LHV Traderi kaudu kaubeldavate futuuride puhul toimub tehing läbi rahalise tasaarvelduse, mis tähendab, et füüsilisel kujul olevaid alusvarasid, näiteks tonnide viisi nisu või maisi, investor lepingu lõppedes endale soetama ei pea.


Erinevalt optsioonidest toimub futuuridega ka igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. See tähendab, et futuurilepingu osapooltele kantakse kontole päeva jooksul positsioonis tekkinud kasum või võetakse maha tekkinud kahjum. Viimasel juhul on eriti oluline jälgida, et konto omavahendite osakaal vastaks positsiooni hoidmise nõuetele (*maintenance margin*).


Kuna futuuridega kaubeldakse finantsvõimendusel, on need spekuleerida soovivatele kauplejatele meelsaks varaklassiks. Samas on ka võimalik futuuridega kaitsta oma portfelli ootamatute hinnaliikumiste eest.


Heaks näiteks võiks olla kuivainete tootmisele spetsialiseeruv ettevõte, kes toodab ka nisujahu. Kuna peamiseks tooraineks on nisu, on ettevõtte kasum teravilja turuhinna liikumiste suhtes äärmiselt tundlik. Soovides vältida olukorda, kus nisu hinna tõustes väheneb kasumimarginaal, võtab jahutootja nisufutuurides pika positsiooni, mis kohustab teda tulevikus kindlaks määratud ajal alusvara ostma. Kui nisu turuhind näitab kasvu, ei saa küll ettevõte rahalise tasaarvelduse tõttu endale füüsiliselt madalama hinnaga toorainet osta, kuid kompenseerib kõrgemaid toorainekulusid tänu kasumit toonud futuurile.


LHV Traderis toimib futuuridega kauplemine sarnaselt optsioonidele. Vaatame näidet eelmainitud nisufuuturide ostmisel. Selleks tuleb sisestada sobiv sümbol (näiteks EBM), valida õige väärtpaber ja varaklass (*Futures*) ning seejärel sobiva aegumiskuupäevaga leping (näiteks SEPT). Tehingu tegemiseks avaneb sarnane aken nagu optsioonide puhul. Konkreetse futuuri puhul on hind 208 kuvatud eurodes ühe tonni nisu kohta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_b3df05e855.jpeg)

![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_84904ad5df.jpeg)
Täites vajalikud väljad ning klikkides „*SUBMIT*“, avaneb tehingu kinnitamiseks uus aken, kus on kuvatud „*Amount*“ all tehingu kogusumma. Kuna antud futuuri puhul hõlmab üks leping 50 tonni nisu, kujuneb lõplikuks hinnaks 10 400 eurot, millele lisandub teenustasu. Tänu finantsvõimendusele ei pea aga investor kogu summat lepingu eest välja käima, vaid peab omama piisavalt tagatist tehingu alustamiseks ning hoidmiseks. Vajalike tagatiste suurusi näeb ridadelt „alustamise tagatis“ (*Initial Margin)* (714 eurot) ja „hoidmise tagatis“ (*Maintenance Margin)* (571 eurot) Tehingu saab kinnitada klikkides nupule „*Transmit*“.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_e24b2a4cdf.jpeg)
Vastupidise tehingu saab teha põllumees, kes nisu kasvatab. Tema võib riskide maandamiseks müüa kevadel futuure, et kaitsta end hinnalanguse eest. Kui hind peaks aga tõusma, saab ta põllult tuleva nisu kõrgema hinnaga maha müüa ja osta müüdud futuurilepingud tagasi.


Riskide maandamine futuuride abil on aga populaarne ka valuutaturul, kus on võimalik välismaiste väärtpaberite omajana end kaitsta valuutakursi kõikumiste eest. Kui Eesti investor on soetanud USA dollarites kauplevaid väärtpabereid, ohustab tema portfelli väärtust välisvaluuta nõrgenemine. Võttes näiteks pika positsiooni EUR/USD (sümbol EUR) kursiliikumist järgivates futuurides, on võimalik dollari nõrgenemise mõju portfellile vähendada.


Kasulik on teada, et valuutafutuuride erinevus teistest futuuridest seisneb selles, et lepingu lõpukuupäeval toimub reaalne vahetustehing, mis tähendab, et lõpuks jääb investori kontole raha uues valuutas. Enne tehingu tegemist tasub investoril alati välja selgitada ka tehingu tegemiseks vajaliku tagatisvara suurus ning ühes futuurilepingus sisalduva aluvara hulk ehk lepingu suurus.


*Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.*   
  
 *Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.*   
  
 *Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.*




Riskimaandusinstrumendid LHV Traderis (futuurid)

Kes elus esimest korda soovib osta aktsiaid, siis võib kogu protseduur esialgu üsna segane tunduda. Millist orderitüüpi kasutada? Mis vahe on turuorderil ja limiitorderil? Kaua need kehtivad? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiame alljärgnevalt ka vastused.


Erinevaid orderitüüpe on olemas tegelikult väga palju - ligi sada ja juba see teadmine võib algajal investoril jalad nõrgaks võtta. Mil moel sellest pikast nimekirjast siis see õige ja kõige parem orderitüüp üles leida? Hea uudis on see, et reaalselt on investori jaoks vaja teada ja tunda ainult kolme orderitüüpi, nendeks on turuorder, limiitorder ja stopp-order.


**Turuorder (MKT) ehk market order -** turuorderi valikul teostatakse aktsiaorder turul kohe parima saadaoleva hinnaga. See on küll kõige kiirem viis aktsiaid turult osta, aga arvestada tuleks ka paari eripäraga. Esiteks ebalikviidsete aktsiate puhul võib ostu- ja müügihinna vahe olla tihtipeale päris suur ja seetõttu võib investor oma üllatuseks avastada, et võrreldes viimase tehingu hinnaga on tema kontole laekunud aktsiate hind oluliselt kõrgem. Teiseks sõltub orderi turule jõudmise kiirus väga palju ka keskkonnast, kust order teele saadeti. Kui teha tehing läbi internetipanga, siis on orderi teekond turule aeganõudvam, sest see liigub sinna maakleri vahendusel ja võib olenevalt sissetulevate orderite mahust aega võtta 1-5 minutit. Kui aga kaubeldakse näiteks LHV Trader platvormil, siis seal maakleri näol vaheetappi pole ja orderi turule jõudmise kiirus sõltub saatja näpuosavusest ning turule jõudes teostatakse order millisekundiga. Esimese variandi puhul võib sõltuvalt aktsia volatiilsusest paar minutit olla üsna pikk aeg ja täitmise hind oluliselt erineda sellest, mis see oli orderi saatmise hetkel.


**Turuorderi puhul tuleb eristada ka erinevaid turge.** Kui edastada turuorder USA börsile, siis saab üldjuhul olla täiesti kindel, et order täidetakse täies mahus, sest Ameerika turg on väga likviidne. Sama ei saa öelda aga näiteks Balti börsi kohta ja lisaks erineb ka turuorderi täitmise loogika. Kui USA ja Euroopa turgudel alustatakse orderi täitmist parimast pakutavast hinnatasemest ja liigutakse järgmiste kõrgemate hinnatasemeteni seni kuniks order täidetud on, siis Skandinaavias ja sealhulgas ka **Baltikumis täidetakse order, tõepoolest, ainult parima hinnaga pakutava koguse ulatuses ning kui müügikogus on väiksem kui ostukogus, siis ostja ülejäänud order tühistatakse.** Näiteks: ostja soovib osta turuhinnaga 1000 x aktsiat, müügipoolel on parimal hinnatasemel aga saadaval ainult 100 aktsiat. Seega ostja kontole jõuab 100 aktsiat ja ülejäänud 900 aktsia ostuorder tühistatakse.


**Limiitorder (LMT) ehk limit order** - limiitorder on parim valik neile, kelle jaoks pole oluline orderi täitmise kiirus vaid pigem selle hind. Limiitorderi puhul määrab ostja kõrgeima hinna, millega ta on valmis aktsiaid soetama ja order täidetakse ainult juhul, kui aktsiahind tõesti ka selle tasemeni kukub. Kui seda ei juhtu, siis jääb order täitmata, sest kõrgema hinnaga aktsiad limiitorderi puhul mitte kunagi ei osteta. Kuid ka siin on paar asjaolu, millega antud orderi puhul arvestada tuleks. Limiitorderi puhul on üsna suur võimalus, et order täidetakse osaliselt ja seda eriti ebalikviidsemate aktsiate puhul. Teine küsimus, mis alati päevakorda kerkib, on olukord, kus aktsia kaupleb madalamal hinnatasemel, kui on orderi limiit. Sel juhul täidetakse order alati turuhinnaga ehk **limiitorder täidetakse alati kas ette antud limiidiga või parema hinnaga.** 


**Stopp-order (STP) ehk stop loss order -** olgu alustuseks öeldud, et kõnealust orderit saab läbi internetipanga kaubeldes **kasutada ainult USA börsil,** aga Traderis laieneb kasutusala ka teistele turgudele. Üldiselt kasutatakse seda orderit siis, kui positsioon on juba soetatud ja nagu nimigi ütleb on see mõeldud kahjumi piiramiseks. Kuigi investorid ostavad aktsiad alati eeldusega, et nende hind ajas tõuseb, siis paraku juhtub ka nii, et ettevõtte fundamentaalsed näitajad võivad ühel või teisel põhjusel halveneda ja aktsiahind hoopis langeda. Just seetõttu peab iga investor enda jaoks valmis mõtlema, mis on tema nö valulävi selle investeeringu hoidmisel. Riskihalduse esimene reegel on, et iga investor peab enda jaoks ära fikseerima taseme, kust tasemelt ta ei soovi seda aktsiat enam edasi hoida. Seda on lihtne määrata, kuid raske sellest kinni pidada, sest kui hind tõepoolest hakkab stop-limiidi hinnale lähedale kukkuma, liigutatakse seda stoppi aina allapoole, sest kahjumite realiseerimine on iga investori elus üks kõige raskemaid otsuseid.


Nagu eelnevalt öeldud, siis STP order on kasutusel ka LHV internetipangas ja tehniliselt näeb orderi aktiveerumine välja järgmine: näiteks on investor otsustanud osta endale 100 aktsiat hinnaga 10 eurot. Ta on otsustanud, et kui aktsiahind kukub 9 euro peale, siis ta ei soovi seda positsiooni enam hoida ja seega paneb ta stopp-orderi 9 euro peale. Kui hind kukub sinna tasemeni, siis aktiveerub stopp-order ja aktsiad lähevad müüki. Oluline on siinkohal meeles pidada, et niipea kui hind stopp-limiiti puudutab muutub see order turuhinnaga orderiks ja tihtipeale võib juhtuda nii, et aktsiad müüakse oluliselt madalamalt tasemelt, seda just juhul, kui mingi uudise mõjul on aktsiahinna liikumine väga kiire. Stopp-orderi puhul rõhutaks eraldi, et **stopp limiit peab olema alati turuhinnast madalamal**, sest vastasel juhul aktiveerub order kohe.


Kõikide orderite puhul **tuleb ka arvestada USA börsi eripäradega,** sest ei eel- ega järelkauplemisel  turuorderit ega stopp-orderit kasutada ei saa ja seda peamiselt seetõttu, et väljaspool regulaarset kauplemisaega on turg üsna õhuke.  Võimalus on ka stopp-orderit kombineerida limiitorderiga ning valida nii kahjumi piiramise tase kui ka soovitud müügihind ühes orderi kombinatsioonis. Kui üks orderitest täidetakse, siis teine tühistub automaatselt.


Kõigi eelpool kirjeldatud orderitüüpide puhul tuleb **nendega koos valida ka orderi kehtivusaeg**. On olemas **päevaorder (day order),** mis on kehtiv kuni turupäeva lõpuni ja **tühistamiseni order (GTC)** ehk good til cancelled. Turuorderi puhul on lugu lihtne, sest seal saab tegu olla ainult päevaorderiga, kuna order täidetakse üldjuhul kohe parima saadaoleva hinnaga. Limiitorderi korral saab investor aga kehtivusaega valida - päevaorderi puhul order tühistub päeva lõpus automaatselt ja GTC order jääb üles kvartaliks, kui seda vahepeal ei tühistata või täideta.


Nagu eelnevalt öeldud, siis aktsiate ostu- ja müügitehingud saab edukalt läbi viia ainult paari orderitüübi spetsiifikat tundes. Seega, kellel esimene aktsiatehing veel väikeste tehniliste takistuste taha on jäänud, saab nüüd oma esimese orderi julgelt teele saata.




Edukas tehing algab õigest orderist

Kes on vähemalt ühe aktsiatehingu oma elus börsil teinud, teab juba, et aktsiahind on selles protsessis väga oluline. Kust hinnainfot saab, palju see maksab ja kas seda vajab iga investor – neile küsimustele leiame alljärgnevalt erinevate platvormide ja börside lõikes ka vastused.


Turuinfo või hinnainfo kätkeb endas aktsiahinna ja tehingutega seotud teavet ja konkreetse instrumendi puhul sümbolit, börsi koodi ja viimase tehingu taset. Turuinfo kiirus on turuosaliste jaoks äärmiselt oluline ja sestap kasutatakse info kogumiseks ja edastamiseks spetsiaalset tehnoloogiat, et seda tohutut andmevoogu kiiresti edastada.


Kuna turuinfo on väga komplitseeritud teenus, siis on reaalajas hinnainfo ka üldjuhul tasuline ja teenuse hind erineb nii turgude kui ka instrumentide lõikes. Küll aga pakuvad mõningase hilinemisega turuinfot  väga paljud finantsportaalid nagu näiteks [Yahoo Finance](https://finance.yahoo.com), [Google Finance](https://finance.google.com), [Bloomberg](https://www.bloomberg.com) või [Investing.com](https://www.investing.com) jt.


Börsil tegutsevad turuosalised jagunevad laias laastus kahte gruppi: investorid ja kauplejad. Sellest tulenevalt ei pea investorid reaalajas hinnainfot väga kriitiliseks vajaduseks ning on valmis kulude kokkuhoiu nimel leppima ka viitega hinnainfoga. Kauplejate jaoks aga on hinnainfo kättesaadavuse kiirus lausa eluliselt oluline, sest see võib anda märkimisväärse eelise teiste turuosaliste ees. Seetõttu kasutavad kauplejad turul tegutsemiseks spetsiaalseid kauplemisplatvorme.


LHV Trader on mõeldud eelkõige aktiivsematele turuosalistele ja läbi kauplemisplatvormi on võimalik Traderi kasutajal tellida endale ka huvipakkuva börsi hinnainfo. Tellimiseks tuleb Traderis valida päises asuvast menüüribalt Account-> Market Data Subcribtion Manager. Alternatiivina võib sisse logida kasutades LHV Trader kontohalduse [lehekülge](https://www.clientam.com/sso/Login?partnerID=LHV123). Mõlemal juhul avaneb kontohalduse aken, kust tuleks valida Manage Account -> Trade Configuration-> Market Data. Sealt edasi avaneb valik juba erinevate regioonide lõikes. Näiteks, kui on huvi USA börside hinnainfo vastu, siis tuleks valida North-America.


USA turu puhul tuleks valida jaotusest Quote Bundles (US Equity and Optsions Add-On Streaming Bundle), mis sisaldab endas kõigi USA börside ja ka optsioonide reaalajas hinnainfot. Futuuride jaoks peaks valima lisaks selle börsi hinnainfo, kus kaupleb huvipakkuv futuur. Euroopa puhul tuleb hinnainfo valida iga riigi börsi jaoks eraldi. Lisainfot konkreetse turuinfopaketi kohta saab, kui asetada hiir turu nimetuse peale. Samuti on võimalik kasutada virtuaalset turuinfo assistenti, kus sümboli sisestamisel näeb, millisel börsil antud aktsia kaupleb.


Kui aga on huvi väga konkreetse sektori või aktsia vastu, siis on võimalik tellida turuinfo ühele USA turule eraldi. Näiteks, kui kaubeldakse peamiselt tehnoloogiaaktsiatega, siis piisab täiesti Nasdaqi hinnainfost ja saab kulusid piirata. Kui aga fookus on peamiselt ETF-l (Exchange Traded  Funds ehk turul kaubeldavad fondid), siis saab enamusel juhtudest hakkama ainult AMEX hinnainfoga, sest enamus ETF-e kauplevad AMEX-il. Kui on soov näha tellitud turgudele ka eelturu hinnainfot, tuleks lisaks konkreetse turu paketile tellida juurde eraisikul „US Securities Snapshot and Futures Value Bundle“ ja ettevõttel Professional US Securities Snapshot Bundle“ paketid, mille hind on 10 USD kuus, juhul kui teiste pakettide eest makstav teenustasu ei ületa 30 USD kuus. Viimasel juhul on pakett tasuta.



![69928.png](https://fp-live-strapi-bucket.s3.eu-north-1.amazonaws.com/69928_png_9f7cd1461e.jpeg)
Nagu eelnevalt öeldud, on reaalajas hinnainfo tasuline teenus ja sestap tuleks tähelepanu pöörata ka kuludele ning hinnainfo otstarbekusele. Kes on Trader konto avanud ettevõtte nimele, neil tuleb arvestada suurema kuluga (USA Quote Bundles 125 USA dollarit kuu). Samas eraisikutele on sama teenus oluliselt odavam ja piirdub ainult 4.50 dollarilise tasuga kuus. Peale valiku tegemist tuleb see veel üle kinnitada ja ongi reaalajas hinnainfo tellitud. Teenus aktiveerub üldjuhul kohe (maksimaalselt 1 ööpäeva jooksul) ja tasu võetakse Trader kontol 15 kuupäeva paiku.  LHV Trader hinnainfo paketid leiab <https://www.lhv.ee/et/traderi-infotasud> lehelt.


Kes aga reaalajas hinnainfot enda jaoks ebaotstarbekaks peab, siis võib sellest teenusest ka loobuda. Kui hinnainfot tellitud ei ole, kuvatakse Traderis 15 minutilise viitega hinnad, mis iseenesest tehingu tegemist ei takista, sest aktsiate ost või müük toimub ikka reaalajas hinnainfo põhjal.


Kuna erinevatel börsidel saab kaubelda ka läbi LHV internetipanga, siis olgu öeldud, et internetipangas kuvatakse aktsiahinnad alati 15 minutilise viitega ja sellega tasuks oma orderi sisestamisel kindlasti  arvestada. On ka aktsiaid, mille hindu uuendatakse ainult 1 kord kuus manuaalselt (näiteks Jaapan, Hong-Kong, Kanada Venture ).  Sellest tulenevalt ei pruugi orderi eelvaade või väärtpaberikonto koondväljavõtte peegeldada väga täpset ja ajakohast infot, aga taas rõhutaksin, et tehingud toimuvad alati reaalajas hinnainfo põhjal.


Balti börside hinnainfo on 15 minutilise viitega kättesaadav börsi enda kodulehelt <http://www.nasdaqbaltic.com/> ja investeerimisteenuste lepingu omanikule LHV Finantsportaali lehelt "[Turud ja hinnad"](https://fp.lhv.ee/market) -> "[Balti väärtpaberid](https://fp.lhv.ee/market/baltic)" või [Powertraderis](https://fp.lhv.ee/news/5185737).


Hinnainfo tellimisel tuleks enda jaoks läbi mõelda, kas selle teenuse järgi on otsene vajadus ja kas kaasnev kulu ennast ka õigustab. Kui aga reaalajas hinnainfo on börsil tegutsemiseks väga vajalik, siis on see vaid mõne hiirekliki kaugusel.




Kuidas orienteeruda turuinfo maailmas?

Seekordses episoodis võtame luubi alla võlakirjaturgude suured hüpped ja süsteemidesse murdva tehisaru. Lisaks vaatame, kes on Euroopa autotööstust kimbutav ootamatu konkurent ja milliste toetustega püüab Hiina oma majandusele hoogu anda.

Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://on.soundcloud.com/h65ESi07RPrM4wMpbp)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/4M5a6CSjy61Hp85VsO37hH?si=2808452253374a28)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/30-09-2026-n%C3%A4dal-turgudel-h%C3%A4kkiv-tehisaru-ja-euroopa/id1338711071?i=1000792393122)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/4M5a6CSjy61Hp85VsO37hH?utm_source=generator&si=1ad8a80f99714870" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: häkkiv tehisaru ja Euroopa autotööstuse uus rivaal

Meta uus AI-agent lennutas tehnoloogiaaktsiad uutesse kõrgustesse, samal ajal näitavad Taiwan ja Lõuna-Korea väga erinevalt, kuidas tehisaru vedav kasv jõuab ülejäänud majandusse ning inimeste rahakotti. Räägime ka USA intressitõusust, Warren Buffetti ajastu lõpust ja Eesti Panga värskest prognoosist, mille järgi vajab Eesti majandus uueks kasvuks rohkem investeeringuid.

Saate tegid LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.

Kuula saadet järgnevatest kanalitest:

[SoundCloud](https://on.soundcloud.com/BkzVPo7YmiWxrMdwGq)

[Spotify](https://open.spotify.com/episode/21voY5S6WVjmIJDAIGMmaA?si=55fa3ae4f5cd4122)

[Apple Podcasts](https://podcasts.apple.com/us/podcast/n%C3%A4dal-turgudel-23-09-2026-ai-kergitab-turge-aga-kelleni/id1338711071?i=1000791285254)

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/episode/21voY5S6WVjmIJDAIGMmaA?utm_source=generator&si=7e13b072ef714388" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nädal turgudel: AI kergitab turge, aga kelleni kasv jõuab?

LHV Finantsportaal
Loe täna, millest homsed ajalehed kirjutavad.
Investeerimine, uudised, analüüsid, foorum, Kasvukonto, podcastid, investeerimiskool

LHV Finantsportaal

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Julge	8.48%	11.43%	8.68%
LHV Pensionifond Ettevõtlik	5.60%	9.68%	7.60%
LHV Pensionifond Tasakaalukas	3.09%	7.32%	5.75%
LHV Pensionifond Rahulik	1.47%	5.63%	3.15%
LHV Pensionifond Indeks	22.61%	20.54%	11.69%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV Pensionifond Aktiivne III	8.20%	11.65%	7.79%
LHV Pensionifond Indeks III	22.67%	20.43%	11.66%

FONDID	YTD	3A*	5A*
LHV World Equities Fund	5.06%	9.15%	3.99%
LHV Euro Bond Fund	0.22%

Uudised

Nädal turgudel: halvad uudised on head

Kuhu investeeriti LHV Kasvukontoga III kvartalis 2026?

Sügis võib tuua aktsiaturgudele taganttuule

Foorum

Investeerimine

Foorum

Vaba teema

RSS

Börsiteated

RSS

Uudised

Balti ühisturg

Podcastid

Õppevideod

Investeerimistulu deklareerimine eraisikuna

Raamatukogu