Kaablitootja Prysmian rohepöörde keskmes

Itaalia ettevõtte Prysmiani juured ulatuvad 1879. aastasse, mil mõned aastad varem asutatud Pirelli Groupi all loodi kaablidivisjon Società Cavi Pirelli. Möödunud sajandi 90ndatel alustas ettevõte teiste firmade kaabliüksuste sihitud omandamisega, ostes ära üksused Siemensilt, BICC-ilt, Metal Manufacturersilt ning NKF-lt.

Prysmian loodi ametlikult 2005. aastal, mil Pirelli müüs kaabliüksuse Goldman Sachsile, kes noteeris 46% uue firma aktsiatest 2007. aastal Itaalia börsil. 2009. aastal otsustas Goldman müüa kogu oma osaluse, jõudes tehinguga ühele poole 2010. a kevadel.

2011.aastal tegi Prysmian 840 mln euro suuruse ülevõtupakkumise Hollandi firmale Draka, mis toona oli maailmas neljandaks suurima turuosaga kaablite ja optiliste kiudude tootja. Prysmianile läks sellega ka 1968. aastal Keilas asutatud kaablitehas.

2017.a omandas Prysmian Ühendriikides konkureeriva firma General Cable ligi kolme miljardi dollari eest. Ülevõtmistega on Prysmian kasvanud turuliidriks elektri- ja telekommunikatsioonikaablite tootmisel. Ettevõte tegutseb üle 50 riigis, omades 108 tehast, 26 arenduskeskust ja hoides palgal üle 30 000 töötaja.

Äritegevus

Prysmian jagas veel mullu oma äritegevuse kolme segmenti: energia, telekom ja projektid. Energiasegmendis toodetakse energiakaableid ja muid komponente nii kommerts-, tööstus-, era- ja taristuhoonetele. Sinna sekka mahuvad ka erikaablid näiteks maa sisse, mere põhja, auto- ja kosmosetööstusele. Telekomisegmendis toodetakse fiiberoptilisi ja vaskkaableid telekomitööstusele. Projektide segmendis pakutakse täislahendusi (toomine, paigaldus, hooldus) näiteks kaablite vedamisel tuuleparkidest, milleks kasutatakse kaablite paigaldamisel oma viite laeva. Järgneva kolme aasta jooksul plaanib ettevõte soetada juurde kaks laeva.

Energia moodustas mullu suurima osa käibest, küündides 74%-ni.

Allikas: Prysmian

Mullu sügisel teati strateegiapäeval, et edaspidi saab olema neli segmenti: transmission (energia ülekanne), power grid (elektrivõrgud), electrification (elektrifitseerimine) ja digital solutions (digitaalsed lahendused). See otsus oli ajendatud soovist paremini kinni haarata neljast olulisest tuleviku makrotrendist.

1. Taastuvatele energiaallikatele üleminek – kui praegu toodetakse maailmas 30% elektrist taastuvatest allikatest, siis 2050. aastaks peaks osakaal jõudma 70%-ni. See loob vajaduse ühendada uusi energia tootmise allikaid kaablitega võrku.
2. Elektrifitseerimine – populatsiooni kasv ja elektril töötavatele seadmetele/masinatele üleminek suurendab maailmas elektritarbimist 2030. aastaks 30%.
3. Elektrivõrkude parendamine – rohelisele energiale üleminek ja elektritarbimise kasv loovad vajaduse investeerida massiivselt ka iganenud elektrivõrkudesse.
4. Digitaalne transformatsioon – tehisintellekti tulekuga suureneb vajadus andmekasutuse järele, mis omakorda tähendab suuri investeeringuid andmekestustesse ja sealgi on vaja ühendamiseks kaableid.

Kui vaadata viimaste aastate tulemusi uute segmentide baasil, siis need näevad välja nõnda:

Allikas: Prysmian

Uute segmendite järgi jaotuks 2023. a müügitulu järgmiselt:

Allikas: Prysmian

Aktsionärid

Ettevõttest ligi 83% kuulub institutsionaalsetele investoritele, kellest suurima positsiooniga on BlackRock (6,8%), T. Rowe Price Group (4%) ja Credit Agricole (3,8%). 8,1% aktsiatest kuulub jaeinvestoritele ning 3% ettevõtte töötajatele ning juhtkonnale.

Allikas: Prysmian

Tulemused

Pärast väga tugevat 2022. aastat, mil käibe kasvuks saavutati 26,2%, näitas müügitulu 2023. aastal 1,1% langust 15,35 mld euroni. Tulu muutus segmentide lõikes oli üsna erinev: projektide segment kasvas orgaaniliselt 15,3% 2,5 miljardi euroni tänu meretuuleparkide ning erinevate riikide energiasüsteemide ühendamise projektidele. Selle segmendi täitmata tellimuste maht küündib ligi 20 miljardi euroni (13 mld saadi kõigest eelmise aastaga), mis tähendab seda, kui seal sihitakse 3,5 miljardilise tuluni jõudmist aastas, siis tellimusi on neil piisavalt järgmiseks kuueks aastaks. Uues segmendijaotuses lahterdub see transmission segmendiks.

Energiasegment näitas käibe 1,3% langust ja telekomisegment 18,9% langust. Energia näitas küll väikest langust, kuid Prysmiani juhatus selle pärast ei muretse, sest nõudlus on tegelikult parem kui vaadata käesoleva aasta esimest kahte kuud. Telekomisegmendi suurema languse puhul oli põhjuseks peamiselt aasta teises pooles jahtunud USA turg, kus klientide varud olid ka liiga kõrgeks kasvanud. Prysmian on telekomituru nõudluse suure kõikumisega harjunud ja usub varasemale kogemusele tuginedes, et ühel hetkel toimub seal ka jõuline taastumine.

Allikas: Prysmian, Bloomberg

Kui mitte arvestada projektide segmenti (2023. a 2,5 mld eurot 15,4 miljardist), siis teenitakse ülejäänud käibest 47% Euroopast, Lähis-Idast ja Aafrikast ning 36% Põhja-Ameerikast.

Allikas: Prysmian

2023.aasta korrigeeritud kulumieelne ärikasum (EBITDA) suurenes aastaga 9,4% 1,628 miljardile eurole, andes 10,6% marginaali (2022. a 9,3%). Eeskätt tuli see tänu projektide segmendi EBITDA 23,5% kasvule. Energiasegmendi EBITDA marginaal paranes 8,1% pealt 10,5% peale, kuid telekomisegmendi EBITDA langes pea poole võrra 140 mln eurole.

Allikas: Prysmian, Bloomberg

2023.a puhaskasumiks kujunes 547 mln eurot, märkides 7,5% kasvu. Sellest 529 mln kuulus grupile (+5%) ja ülejäänud vähemusaktsionäridele.

Ettevõtte netovõla suuruseks oli 2023. a lõpus 1,188 mld eurot (netovõla ja korrigeeritud EBITDA suhe 0,7x), vähenedes aastaga 229 mln võrra tänu tugevale rahavoo teenimise võimele. 2023. a vaba rahavoog äritegevusest oli 724 mln eurot (arvestamata erakorralisi kulusid). Korralik rahavoog võimaldab neil suurendada ka järgnevate aastate kapitaliinvesteeringuid, mis küündivad viie aasta peale kokku 2,7 miljardi euroni.

2024–2027 väljavaade

2024.a ootab ettevõte korrigeeritud EBITDA jäämist 1,575–1,675 mld euro vahemikku, mis keskpunktis (1,625 mld) tähendaks mullusega samasugust taset. Vaba rahavoog peaks küündima 675–775 mln euro vahemikku.

Eelmise aasta oktoobris pandi strateegiapäeva raames paika ka oma 2027. a eesmärgid. Need näevad muu hulgas ette korrigeeritud EBITDA kasvatamist 1,90–2,10 mld vahemikku. See tähendaks 2,0 mld tasemeni jõudmise korral perioodil 2025–2027. a EBITDA keskmist kasvu veidi üle 7% aastas. Eestkätt tuleb see energiaülekande üksusest, kus oodatakse EBITDA kasvamist 2023.a 273 mln eurolt 2027.a 600 miljonile. Selle veendumuse taga on antud üksuse ligi 20 mld euro suurune täitmata tellimuste maht. Vaba rahavoog peaks ulatuma 2027. aastal 900–1000 mln euroni.

Juhtkond

Tegevjuht Valerio Battista on firma eesotsas olnud alates 2005. aastast, kuid annab tänavu aprillis teatepulga üle praegusele COO-le Massimo Battainile. Uus juht on lubanud keskenduda ettevõtete ühendamistele ja ülevõtmistele ning dividendi kasvatamisele (2023. aasta eest makstakse 0,70 eurot aktsia kohta ja plaan on seda 2027. aastaks suurendada 1 euroni).

Battaini alustas oma karjääri Pirelli Groupis 1987. aastal, töötades 13 aasta jooksul erinevates R&D ja operatsioonide positsioonidel. 2000–2002 juhtis ta seal firmas äriarenduse üksust, seejärel ülendati ta energia- ja telekomikaablite üksuse juhiks. 2005. aastal Prysmian Groupi loomisel sai Suurbritannia üksuse juhiks ja 2011. aastal alustas ta seal tööd juba COO-na, kus ta töötas 2014. aastani. Pärast seda, kui ta juhtis vahepeal ka Põhja-Ameerika üksust, sai tast 2021.a uuesti grupi COO.

Finantsjuht Pier Francesco Facchini on antud positsioonil töötanud alates 2007. aastast. Enne seda töötas 2003–2006 Benetton Groupis finantsjuhina, kuhu ta tuli Fiat Autost.

Kokkuvõtteks

Võimalused

Üleilmse kaablituru liidrina pakub 13,5 mld euro suuruse turukapitalisatsiooniga Prysmian investoritele head võimalust osa saada nii roheenergia tootmise, elektritarbimise ja ka andmekasutuse kasvust järgnevatel aastakümnetel, kuna firma erinevad kaablid, süsteemid ja lahendused on orienteeritud täpselt nendele valdkondadele.

Suurematest konkureerivatest kaablitootjatest võib välja tuua Prantsusmaa Nexans (4,3 mld EUR turukapitalisatsioon), Jaapani Sumitomo Electric Industries (11 mld EUR). USA Southwire (erakätes), Jaapani Furukawa (1,4 mld EUR), Lõuna-Korea LS Cable & Systems, Taani NKT (4,4 mld EUR).

Riskid

• Üheks suurimaks riskiks on toormete hinna volatiilsuse risk. Ettevõte kasutab oma toodete valmistamisel peamiselt vaske, alumiiniumi ja tina (üle 50% kõikidest toormaterjalidest). Minimeerimaks mõju firma kasumlikkusele kasutab Prysmian riskimaandust ja müügihinna automaatseid korrigeerimisi.

• Rohkem kui pool ettevõtte käibest tuleb energiaülekandest (näiteks tuuleparkide ühendamine võrguga), kus kasvu aeglustumine avaldaks suurt mõju Prysmiani tulemustele.

• Ettevõtte toodetes võivad potentsiaalselt esineda defektid, mille parandamine võib osutuda kulukaks. Teatud juhtudel on Prysmian selleks võtnud ka kindlustuse, mis neid säärase riski eest kaitseks aga mis ei pruugi olla piisav.

Valuatsioon

Prysmiani aktsia 19% tõus käesoleval aastal on muutnud ka ettevõtte kordajate poolest kallimaks, kaubeldes 17x 12 kuu oodatavat kasumit ja 9x EV/ oodatavat EBITDAd, mis jäävad viimase 10 a vahemike ülemistesse äärtesse. Kui võtta arvesse firma 2027.a EBITDA prognoos (2,0 mld EUR), annaks see selle pealt EV/EBITDA kordajaks 7,5x.

Allikas: Bloomberg