2050.aastaks seatud eesmärk jõuda globaalselt CO2 emissioonides netonull tasemeni on erakordselt ambitsioonikas eesmärk. Selleks, et oleks lootust seda täita, on vaja aastakümneid teha iga-aastaselt mitme triljoni suuruseid investeeringuid. Need on mahud, mida ei ole võimalik jätta perioodi viimasele viiele või kümnele aastale, vaid millega on vaja tegeleda kõik järgmised 25 aastat. Seetõttu on seatud ka vahe-eesmärgid aastateks 2030 ja 2040. Aasta 2030 on tormilise kiirusega lähenemas – see on esimene suurem tähtaeg, mida ei anna tuleviku udusse enam ära peita. Vajadust tegutseda sunnib tagant teadmine, et 2023. aasta tähistas Maa mõõtmisajaloo ülekaalukalt kõige palavamat aastat.
Kliimaeesmärkide täitmiseks on investeeringutega küll algust tehtud, kuid tempo pole jõudnud vajalikule tasemele. Seatud eesmärgid ja investeeringuvajadused on eest ära jooksmas. Ainuke variant neile järgi jõudmiseks on enda tempot tõsta. Ka meie Riigikontroll ütleb, et Eesti lubadus 2030. aastaks saavutada taastuvenergia kolmekordne kasv ilma jõuliselt reageerimata on juba täna kaheldav.
Jaanuari tulemus –9,1%
Detsembris justkui paisu tagant valla pääsenud roherallile tõmmati jaanuaris sama tugevalt pidurit ja möödunud aasta viimase kuu tugev tõus anti aasta esimese kuuga tagasi. Põhjuseks eelkõige hirm, et äkki ikkagi loodetud raha hinna odavnemine jõuab turgudele hiljem ja väiksemas mahus, kui eelmise aasta lõpus arvati. S&P Global Clean Energy indeksi jaanuari tulemus oli –10,9%, MAC Global Solar Energy indeksil –20,3% ja näiteks elektriautode tootja Tesla aktsiad odavnesid kuuga lausa –24,6%. LHV rohefondide jaanuarikuu tootlus oli II samba fondil –9,1% ja III samba fondil –9,6%.
Kui II samba Rohelises fondis me jaanuaris tehinguid ei teinud, siis III samba fondis sai neid tehtud omajagu: aasta lõpus laekunud sissemaksete raha investeerisime ära ning ühtlustasime II ja III samba rohefondide portfellide sisu. Jaanuari lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 41 erinevat investeeringut. 34% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 23% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 2% oli rahas. Oleme sisuliselt täies mahus investeeritud.
Ootame intressimäärade langetusi
Kui mõnele võib tunduda, et maailma rohepööre on kestnud juba kaua, siis tegelikult on see alles alanud. 2023. aasta tähistas esimest korda, mil päikeseenergia suunalised investeeringud ületasid nafta puurimise omi. Üle maailma lisati ca 440 GW päikeseenergia võimsust ehk 1,7 korda rohkem võrreldes aasta varasemaga. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kasvab taastuvenergia maht aastaks 2030 tänaste tasemete pealt veel 2,5 korda, kuid ka see on liiga vähe – kokkulepitud eesmärkide täitmiseks on vaja vähemalt 3-kordset kasvu. Kui 2023. aastal vähenesid USA CO2 emissioonid aastaga ca 2%, siis 2030. aasta eesmärgi täitmiseks on vaja näha ca 7%-list iga-aastast langust. Ja kui taastuvenergiast toodetud elekter moodustab täna ca 30% (suurim osa sellest on hüdroenergia) kogu maailma toodetud elektrist, siis aastaks 2050 peaks see jõudma aga 80+% peale. Selleks kõigeks on roheinvesteeringute tempot vaja tõsta ja kiiresti.
Kui 2022. ja 2023. aastal šokeeris rohesektorit kiiresti kasvanud kapitalihind, mis kärpis investeerimisprojektide kasumlikkust ja pärssis uute investeeringute tegemist, siis 2024. aastal on oodata raha hinna odavnemist nii siin- kui sealpool ookeani. See tähendab, et varasemate aastate vastutuul rohesektoris on asendumas taganttuulega. Ootame seda.
Käisime Norras taastuvenergia konverentsil
Jaanuari keskel toimus Oslos Pareto poolt korraldatud taastuvenergiakonverents, kus osales 65 rohesektori ettevõtet ning keda oli kuulamas üle 900 osaleja. Viimased aastad ja kapitali hinna tõus on roheettevõtteid pannud oluliselt rohkem keskenduma oma rahavoogudele ja bilansile – kuigi saadakse aru, et turu poolt pakutav võimalus on peaaegu piiritu, ei ole see ainult ühesuunaline purjetamine siledal avamerel. Tuleb ette ka tormisemaid aegu ja ka neil päevil peab laevuke pinnale jääma. See on tervitatav mõtlemislaad, sest paneb ettevõtted rohkem keskenduma sellele, kuidas lisaks globaalsete kliimaprobleemide lahendamisele ka oma investoritele raha teenida. Rohesektorisse investeerimine peab olema aktsionärile kasumlik või isegi väga kasumlik, et nii suuremahulisi investeeringuid õigustada.
Elame täna maailmas, kus Euroopa kalleima turuväärtusega firma tiitel kuulub ca 450 € miljardiga inimeste rasvumise vastast ravimit tootvale Taani ettevõttele Novo Nordisk, mille aktsia on viimase 5 aastaga kallinenud ligi 5 korda. Võrdluseks, samal ajal on teine Taani ettevõte ja üks maailma suurimaid taastuvenergia tootjaid Orsted langenud ligi 20% ning firma väärtus on ca 20 € miljardit. Rohesektoris hinnad täna kallid pole, tulevikupotentsiaali on ja seda taustsüsteemi teades on hea pikaajaline rohepöörde investor olla.
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline III.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.01.2023-31.01.2024) tootlus on -22,57%. Pensionifondi Roheline III viimase 12-kuulise perioodi (31.01.2023-31.01.2024) tootlus on -23,23%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 kalendriaasta kohta puuduvad.