Väärtpaberiturud panid detsembris möödunud aastale väga jõulise rohelise punkti. USA suurettevõtete väärtust kajastav S&P 500 indeks tõusis kuu jooksul eurodes mõõdetuna 2,8% ja Euroopa 50 suurima ettevõtte väärtust peegeldava Euro STOXX 50 väärtus 3,2%. Eelmise aasta viimases kvartalis kasvas nende indeksite väärtus vastavalt 6,4% ja 8,3%.
Investorite optimism põhineb peamiselt lootusel, et inflatsioonitont on saadud kontrolli alla ning seetõttu oodatakse, et alates 2022. aasta kevadest hoogsalt tõusnud intressimäärad pöörduvad tänavu kiiresse langusse. Teine tegur, mis seletab investorite optimismi, on tõsiasi, et maailma suurriigid tulid mullu kõrgete intressimääradega ja ka geopoliitiliste pingete põhjustatud ebastabiilsusega üle ootuste hästi toime.
Maailma suurimad keskpangad on manitsenud investoreid ettevaatlikkusele ning osutanud, et nende peamine eesmärk on saada inflatsioon kontrolli alla ning enne selle eesmärgi saavutamist ei tasu intressimäärade kiirele alanemisele panustada. On nimelt olemas tegurid, mis hoiavad inflatsioonilõket põlemas ning keskpankade tööd ei tee lihtsamaks ka investorite endi liigne hulljulgus ja riskiisu, mis tekitab varahindade inflatsiooni ning see kandub ka reaalmajandusse.
Ootused on tõusnud, kuna eelmisel aastal läks oodatust paremini
Kui aasta tagasi kardeti, et 2023. aastal võib maailma suurima majandusega riike tabada niinimetatud raske maandumine (ingl hard landing), siis tegelikkus osutus palju positiivsemaks. Esialgsete hinnangute põhjal kasvas USA sisemajanduse koguprodukt tubli 2,8% ja euroala majanduskasv oli hinnanguliselt 0,6%.
See on küll hea uudis, kuid juubeldamisega tasuks veidi oodata. Kasvu taga on tõenäoliselt varem kogutud säästude ammendumine ja USA valitsuse ulatuslik, 7%-ni küündiv eelarvedefitsiit: laenurahaga on võimalik osta enne valimisi lühiajalist majanduskasvu.
Seejuures tuleb tõdeda, et Eesti majandus on olnud languses alates 2022. aasta algusest ja läinud aasta majanduslangus on praegu veel hinnanguliselt 2,6%. Kahtlustan, et Eesti majandus on intressimäärade taseme suhtes keskmisest märksa tundlikum, kuna erinevalt arenenud riikidest on siinne laenuturg seotud ujuvate intressimääradega.
Minu arvates on absurdne, et aastakümnete pikkuste laenukohustuste intressimäär on seotud 6 kuu euriboriga. Üle kümne aasta võitsid peaaegu kõik intressimäärade langusest ja tõsiasjast, et lühiajalised intressimäärad on üldjuhul (tänu nn ajapreemiale) madalamad kui pikaajalised. Viimased 18 kuud on seevastu olnud tasumise aeg, mis paneb loodetavasti rohkem mõtlema ka intressiriski peale.
See, et intressimäärade alandamine toetab tarbimist ja investeeringuid, on iseenesest mõistetav. Seega tundub loogiline järeldada, et madalamad intressimäärad peaksid tähendama ka tugevamat majandust ja varade hinnakasvu. Ometi näitab ajalugu, et intressimäärad on alanenud siis, kui majanduskasv on pidurdunud, ettevõtete kasum kahanenud ja tööpuudus kasvanud.
Intressimäärade alandamine aitab tõepoolest majandust hoogustada, aga see ei tähenda mitte tugevat majandust ja kasvavaid kasumeid, vaid pigem vastupidist: seda, et majandus vajab toetamist, kuna kasumid vähenevad ja tööpuudus kasvab või on kõrgel tasemel.
Praegu tundub, et investorid on seisukohal, et tänavu
- aeglustub inflatsioon keskpankade seatud 2% eesmärgini
- ka majanduskasv veidi aeglustub, kuid jääb ikkagi plusspoolele
- keskpangad alandavad agressiivselt intressimäärasid
- ettevõtete kasumite kasv kiireneb
Kõik need neli ootust võivad teostuda eraldiseisvalt, ent on raske uskuda, et nad teostuvad korraga. Keskpangad alandavad intressimäärasid siis, kui inflatsioon on saadud kontrolli alla ning majanduskasv peaks aeglustuma, mis aga tähendab kasumite vähenemist. Kui aga kasumid peaksid kõigele vaatamata suurenema, siis on raske ette kujutada, et inflatsioon aeglustub ja intressimäärad alanevad.
Inflatsioon ei pruugi kergelt taanduda
2024 on valimiste aasta: umbes pool planeedi täisealistest elanikest hääletab. See tähendab tõenäoliselt suuri katteta lubadusi, mida plaanitakse valituks saamise korral katta suuresti laenurahaga. Meie kodumaine kogemus näitab, kui keeruline on isegi ükskõik kui mõistlikku maksutõusu läbi viia siis, kui võlakirjaturud või Rahvusvaheline Valuutafond just ei sunni. Seega võib suurte ja oluliste valimiste aasta tähendada ühtlasi oodatust kiiremat inflatsiooni.
Kuna intressimäärad on langenud ja võlakirjahinnad tõusnud, oleme viimasel ajal kasutanud võimalust ja müünud LHV pensionifondides arvestatava kasumiga mitu võlakirjapositsiooni. Me kardame, et inflatsioonimäär võib püsida kangekaelselt kõrgel või pärast ajutist taandumist peatselt naasta soovitust kõrgemale tasemele.
Me usume, et innovatsioon võib anda majanduskasvule tugeva tõuke, kuid tahame näha, et see väljendub ka ettevõtete kasumi kasvus, mitte ainult suurenevates kasumikordajates. Me oleme LHV-s siiski eelkõige investorid, mitte spekulandid.