Koos 2024. aasta algusega avaneb inimestel võimalus esitada avaldus oma isiklikule pensionikontole raha kogumiseks senise 2%(enda brutopalgast)+4%(riigilt sotsiaalmaksu arvelt) skeemi asemel ka 4+4 või 6+4 skeemi alusel. Suuremad pensionimaksed ise hakkavad liikuma avalduse esitamisele järgnevast aastast, st 2025. aastast. Kas, miks ja kes peaks oma II samba makseid suurendama?
Kõigepealt veidi taustast. II samba kogumispensioni süsteem loodi aastal 2002 eesmärgiga panna inimesed endale pensionieaks koos riigiga raha koguma, et tööelu lõppedes ei oleks üleminek pensionäri sissetulekule nii valulik. Brutopalgast kanti 2% isiklikule pensionikontole ning riik liigutas sinna 4% töötasu sotsiaalmaksu rahast juurde. Iseenesest väga õige samm. Eriti arvestades Eesti demograafilisi trende, väikesi riigipensione ja kõrget pensionäride vaesusmäära. Ainuke halb asi selle juures oli, et 40-45 tööaasta jooksul kogutud täiendav 2% palgast ei saa kuidagi omada elukvaliteeti liiga palju parandavat mõju 20 aasta pikkuse pensioni kasutamise perioodi jooksul. See 2% on lihtsalt liiga väike summa. Ja see sai tegelikult selgeks suhteliselt ruttu.
2+4 kõrval nüüd ka 4+4 ja 6+4
2014.aastal kirjutasin arvamusloos „Kuidas pensionile jäädes hästi hakkama saada?“, et 2%+4% süsteemist Eestile ei piisa. 2015. aasta loos „Moody’s hoiatab: Balti rahvastik vananeb ja pensionisüsteem on haavatav“ kordasin koos Moody’se reitinguagentuuriga sama sõnumit. 2016. aastal ütlesin otse, et „Pensioniks kogutakse liiga vähe“ ja 2014-2017 aastatel ajutiselt kehtinud 3%+6% pensionimaksete süsteem tuleks muuta alaliseks lahenduseks. Paraku polnud riigil siis rahalisi võimalusi enda sissemaksete tõstmiseks ega nähtud ka vajadust inimeste endi kogumismäära tõstmiseks, kuna vabatahtlikult saab III sambas ju niigi koguda. Saabki. Aga oluline on siinkohal signaliseerimine - kõik ei oska oma tuleviku rahaasjade peale nii detailselt ise mõelda ja igaühele lihtsa valikuvõimaluse andmine oma pensioni suuruse osas kaasa rääkimisel parandab väga paljude eestimaalaste hakkamasaamise võimet vanemas eas. II sambasse teeb täna sissemakseid ikkagi ligi 450 tuhat inimest, III sambasse veidi üle 100 tuhande.
Neile järgnenud aastate jooksul on olnud mul kümneid kohtumisi eri ministrite, riigikogulaste, ametnike, huvigruppide, teadurite ja pensionisüsteemi osapooltega. Üha enam inimesi on olukorra muutmise vajadusest aru saanud. Ka iga 5 aasta tagant Sotsiaal- ja Rahandusministeeriumi poolt koostatav Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse analüüs tõi 2022. aasta detsembris oma 140 leheküljelises dokumendis positiivsete muudatuste kiire juurutamise vajaduse teravalt välja.
Sellesama viidatud analüüsi leheküljelt 14 leiab lause: „Vajalik on laialdane kommunikatsioon: praegune I ja II sammas tagavad pensionieas vaid hädavajaliku toimetuleku, parema rahalise heaolu jaoks tuleb inimesel ise või tööandja abiga juurde koguda“, leheküljelt 22 omakorda lause „Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eestil suurimad raskused pensioni asendusmäära tagamisel ja sellest tulenevalt on vanemaealiste eestimaalaste suhtelise vaesuse määr EL-i suurimaid“ ning leheküljelt 140 lihtsa kokkuvõtte: „On oluline, et inimesed mõistaks, mida pakub vanaduspõlves neile riik ja mis on inimese enda vastutus.“
Mõelge korraks - kui riigil ei jätku täna raha õpetajatele palkade maksmiseks, siis ei saa ju loota, et ühel hetkel ise pensionile minnes on tillukesed pensionid justkui võluvitsaga vahepeal suuremaks muutunud.
Millist pensioni soovid?
Inimesed, kes on II sambast tänaseks raha välja võtnud, peaks arvestama, et nende pension saab olema vaid ca 30% nende tänasest palgast, sest välja on võetud nii enda panustatud 2% kui ka riigi panustatud 4% pensioniraha ja seetõttu saab nende pension olema ka väiksem kui neil, kes kunagi II sambaga ei liitunudki. Need, kes on elu jooksul panustanud 2%+4% maksemääraga II sambasse, neil on oodata ca 40% suurust pensioni. Hakates 2% asemel panustama oma palgast igakuiselt 6%, tõuseb tuleviku pension juba ca 45%-50% vahemikku sõltuvalt koguda jäänud aastate arvust.
Selleks, et 50% piirist ülespoole liikuda, on vaja inimesel veel täiendavalt panustada oma III sambasse või saada pensionikogumisse panustama ka tööandjad. Tegelikult „Eesti ei peaks leppima vaeste pensionäridega“ nagu kirjutasin 2023. aasta kevadel Äripäevas. Alanud aastal on Eesti valitsus vastavalt koalitsioonilepingule analüüsimas ka tööandjapensioni juurutamise võimalusi. Kui ühel hetkel tööandjate panus siduda töötajate sissemaksete suurusega ja tekitada n-ö 6+4+6 kogumispensioni süsteem, siis selle sammuga liiguks meie tuleviku eakate sissetulekud juba päriselt läänemaailma standardi ehk 60%-70% juurde viimasest palgast.
Oma II samba sissemaksete tõstmiseks pead tegema avalduse vahemikus 01.01.2024-30.11.2024. Avaldus jõustub järgmisest kalendriaastast ehk alates 2025. aasta jaanuarist ja kehtib senikaua, kuni esitad uue avalduse oma maksemäära muutmiseks. Avaldusi saad oma fondivalitseja veebikeskkonnas esitada tasuta – LHVs saab seda teha siin. Kuna II samba suuremad sissemaksed toimuvad brutopalga pealt nagu tänagi, siis tähendab see koheselt Sulle 22% tulumaksu võitu, muutes selle üheks parimaks pikaajaliseks rahaotsuseks, mida igaüks enda jaoks teha saab. Mina olen oma maksemäära tõstmise avalduse kohe jaanuari alguses 2% pealt 6% peale ära teinud, tee Sina ka.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.