Euroopa nõudlus päikeseenergia tootmise järele näis veel aasta esimeses pooles pidavat paremini vastu kui Ühendriikides, kus intressimäärade tõus kahjustas tarbijate huvi ja California osariik vähendas majapidamistele päikeseenergia eksportimise eest makstavat tasu. See pidanuks mikroinverterite ja salvestite tootja Enphase’i kõrval soosima rohkem inverterite ja võimsuse optimeerijate tootjat Solaredge’i, kes teenib üle 60% tuludest Euroopast, kuid kolmandas kvartalis tuli neilgi tõdeda, et siinne nõudlus kukkus järsult ära.
1.novembril teatatud kolmanda kvartali majandustulemustes ütles Solaredge, et kolme kuu müügitulu langes aastatagusega võrreldes 13,3% 725,3 miljonile dollarile, jäädes alla analüütikute 769 mln suurusele ootusele. Ettevõte oli 19. oktoobril andnud kasumihoiatuse, tuues prognoosi vahemiku 880-920 mln dollari pealt 720–730 mln peale, kuna Euroopa edasimüüjad hakkasid kvartali keskel toodete paigaldamise aeglustumise ja kõrgete laovarude tõttu ootamatult tellimusi tühistama.
Aktsia kohta teenis Solaredge 0,55 dollarit kahjumit (mullu samal perioodil 0,91 USD kasumit), jäädes alla analüütikute 0,83 dollari suurusele ootusele.
Kuna kolmanda kvartali tulemustega käis kaasas ka hoiatus, et neljanda kvartali müük peaks juhtkonna hinnangul jääma vaid 300–350 miljoni dollari vahemikku (2022. a neljandas kvartalis oli see 890,7 mln dollarit), mis oli tublisti alla konsensuse oodatud 715 miljoni dollari, lisas see õli tulle aktsia tänavusele langusele, mis praeguseks küündib üle 70%.
Märkimisväärselt ja üsna järsult halvenenud ärikeskkonna juured ulatuvad tegelikult juba eelmisesse aastasse. 2022 koges päikeseenergia sektor geopoliitiliste arengute ja energiahindade kallinemise tõttu pretsedenditut nõudluse kasvu. Kuna Solaredge ei suutnud tellimusi täita, suurendati oma tootmismahtusid, sest veel selle aasta alguses oodati Euroopas turu kiire kasvu jätkumist ja edasimüüjad soovisid selleks kõrgemate laovarudega olla valmis. Isegi päikeseenergia süsteemide paigaldajad, kes harilikult ei varu komponente, tegid seda.
Kuid kolmanda kvartali lõpus hakkas nõudlus aeglustuma, pannes edasimüüjad kõrgete varude tõttu finantsiliselt keerulisse olukorda ja nõnda tuli neil hakata varasemalt Solaredge’ile esitatud tellimusi tühistama. Sestap peegeldub neljanda kvartali väga madalast käibe ootusest esiteks lõppturul nõudluse aeglustumine ja teiseks edasimüüjate peatatud tellimused kuniks nende laovarud on müüdud sobivamale tasemele.
Solaredge’i sõnul võtab edasimüüjate laovarude vähendamine aega järgmised 2–3 kvartalit, mille järel peaks nende toodete müük taastuma kvartalis 600–700 miljonile dollarile. Kuna nemadki tegid investeeringuid ja suurendasid kõrge nõudluse ootuses tootmist, siis tuleb kulubaas viia kooskõlla madalama nõudlusega ja see tähendab toodangu vähendamist Hiinas ja tootmise lõpetamist Mehhikos. Ühendriikides nähakse aga tulevikus jätkuvalt suuremat kasvupotentsiaali (osalt ka IRA pikaajalise toetuse tõttu nii lõpptarbijatele kui ka kohalikule tootjale), mistõttu seal tootmist pigem suurendatakse. Need muudatused põhjustavad marginaalidele lühiajalist survet, kuid tuleva aasta teises kvartalis peaks pilt olema juba parem.
Ebatavaliselt kõrge nõudluse taandumine normaalsetele tasemetele nõuab päikeseenergia sektoris tegutsevatelt firmadelt veidi aega, et uute oludega kohanduda, kuid see ei tähenda, et kasv oleks sellega läbi. Näiteks Saksamaal, mis on katustele paigaldavate päikesepaneelide suurim turg Euroopas, lisandus mullu juurde 7,5 gigavati jagu päikeseenergia tootmise võimsust. See näitaja peaks tänavu küündima üle 10 gigavati ja valitsus teatas kevadel, et tahab 2030. aastaks riigis päikeseenergia tootmise võimsust suurendada üle kolme korra. 2024. aastaks on eesmärgiks seatud 13 gigavati jagu päikeseenergia võimsuse lisamist, 2025. aastal 18 gigavatti ja sealt edasi kuni 2030. aastani 22 gigavatti aastas. 2031. aastast kuni 2035. aastani peaks päikeseenergia tootmise võimekus kasvama aastas 22 gigavati võrra, et 2035. aastaks oleks kogu tootmisvõimekus 325 gigavatti.
Tõsi, Saksamaa valitsuse rohepöörde eesmärgid võivad olla lähiajal mõnevõrra tagasihoidlikumad pärast seda, kui põhiseaduskohus langetas novembris otsuse, mis luges 60 miljardi euro tõstmise koroonakahjude leevendamise fondist kliima ja rohelise ülemineku fondi põhiseaduse vastaseks. Rahanduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks tuli koalitsioonil kärpida jõuliselt kliimafondi, vähendades sh nii elektriautode soetamiseks kui ka päikesepaneelide paigaldamiseks mõeldud toetusi.
Hollandis, kus ligi 8 mln majapidamisest omab päikesepaneele 2,2 mln, oli eelmisel valitsusel plaan hakata tulevast aastast kuni 2031. aastani vähendama tarbijate jaoks elektrivõrku müüdavast päikeseenergiast saadavat tulu ja California eeskujul motiveerida salvestite abil taastuva energia ülejääki rohkem ise kasutama. Kuna novembris toimusid seal valimised, siis tekitas see tarbijates ebakindlust, kuid lähikuud peaksid tooma seaduse osas selgust. Sestap nähakse ka seal päikesepaneelide turu taastumist, rohkem isegi potentsiaali salvestite müügiks.
Kuna sarnaselt Enphase’ile usub ka Solaedge’i nõukogu ettevõtte pikaajalisse kasvu, siis nähakse aktsia hinna tänavust sügavat langust hea võimalusena kasutada ära bilansis olevat 1,45 mld vaba raha. Sestap andis nõukogu loa osta kuni 2024. aasta lõpuni turult tagasi kuni 300 mln dollari eest Solaredge’i aktsiat (ligi 7% praegusest turukapitalisatsioonist). Teatavat usku ettevõtte väljavaatesse võib peegeldada ka nõukogu liikme Avery More’i otsus soetada 13. novembril 1,1 mln dollari eest oma firma väärtpaberit, suurendades osalust ligi 28% võrra.
Ettevõtte aktsia kaupleb 25x selle aasta oodatavat kasumit, kuid kuna kulude allapoole korrigeerimine võtab aega ja aasta alguses tuleb ilmselt leppida lühiajaliselt kahjumiga, mis annaks kogu aasta peale aktsia kohta potentsiaalselt 0,9 dollarit kasumit (2023. a ootus 4 USD), siis kaupleb aktsia tuleva aasta kasumiootuse pealt 102x kasumit. Olukorra normaliseerudes võiks 2025. aasta prognooside kohaselt aktsia P/E tasemeks olla 18x.
Solaredge’i on läbi börsil kaubeldava fondi Invesco Solar ETF investeerinud LHV pensionifondid Roheline ja Roheline III.
Solaredge’i aktsia Ühendriikide börsil (USD)
Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.