Esmakordselt pakub Eesti riik oma kodanikele võlakirju ehk teisisõnu võimalust laenata riigile raha ja teenida selle eest intressi. Mida arvavad sellest LHV juhid ning kas Eesti riigi võlakirjad leiavad tee nende portfelli?
Augusti lõpus teatas riik, et väljastab 200 miljoni euro ulatuses Eesti inimestele ja ettevõtetele suunatud võlakirju. Kui harjumuspäraselt on ettevõtete pakutavate võlakirjade nimiväärtus ehk ühe võlakirja hind olnud 1000 eurot, siis Eesti riigi võlakirjade nimiväärtuseks sai 100 eurot. See annab selge signaali, et võlakirjad on suunatud kõigile. Enim kõneainet on mõistagi pakkunud võlakirjade intressimäär, milleks kujunes 3,3% aastas. Tootluse mõttes üsna üks-ühele võrreldav tänaste pankade pakutavate tähtajaliste hoiustega, ent nii oma olemuselt kui ka eesmärgi poolest ikkagi täiesti uuelaadne võimalus.
Mida arvavad sellest võimalusest LHV võtmeisikud?
Madis Toomsalu, LHV Groupi juhatuse esimees: Eesti inimestele suunatud riigivõlakirju on turule oodatud ca 20 aastat, kuna see on sisuline ja järjepidev võimalus riigi rahastamiseks, annab aimu kohaliku kapitalituru toimimisest ning määrab kohaliku riskivaba raha hinna. Selle sammu suurust ei ole võimalik üle hinnata. Kuivõrd ma maja ei ehita ja muid suuremaid investeeringuid plaanis pole, siis osalen. Investeeringute osas on tootluse ootus küll suurem, seega osalen likviidsete vahendite arvelt. See on alternatiiv hoiustele, mida on võimalik iga kell realiseerida, ehkki võimalike hinnaliikumistega arvestades.
Kadri Kiisel, LHV Panga juhatuse esimees: Minu jaoks ei olnud võlakirjapakkumises osalemine keeruline otsus. Märkisin Eesti riigi võlakirju juba ainuüksi põhimõtte pärast. Selge see, et tegemist on pigem säästmis- kui investeerimisvõimalusega, ent vaba raha paigutamiseks ja riigi toetamiseks hea võimalus. Ja oluline argument on ka see, et laekuv intressitulu jääb Eestisse ja aitab kohalikku majandust elavdada.
Indrek Nuume, LHV Panga juhatuse liige, ettevõtete panganduse juht: Mina olen oma osa märkinud. Tegemist on likviidse rahapaigutusega, sest võlakirjad on noteeritud ning arvestades, et turu intressimäärad on kiires languses, siis nimetatud võlakirjade atraktiivsus kasvab lähimatel kuudel oluliselt.
Annika Goroško, LHV juhatuse liige, jaepanganduse juht: Riigi võlakirjade pakkumises osalemisega ma näen, et võtan aktiivse kodanikuna ka vastutuse kaasa rääkida ning pöörata tähelepanu, kui midagi liigub vales suunas. Teha ettepanekuid ja aidata tervikuna riigi arengule kaasa. See annab rahvale signaali, et neid kaasatakse ning tugevdab seeläbi riiki.
Juhan Peet, LHV Treasury juht: Riigi pakutavad võlakirjad toovad säästmisharjumusega Eesti inimese jaoks turule kaua oodatud kombinatsiooni paindlikust, kuid madala riskiga instrumendist, mille tootlus on fikseeritud ja mis kaitseb säästjat nii inflatsiooni kui langevate intressimäärade eest. 3.3% tootlust aastas on aus nii riigi kui säästja suhtes ja võlakirjaga kaasnev vabadus seda igal hetkel rahaks pöörata ilma teenitud intressi kaotamata on minu jaoks suurema kaaluga, kui täna lühiajaliste pangahoiuste kõrgem intress. Kuigi selle tsükli intressilagi on ilmselt möödas, on võlakirjade pakutav tootlus konkurentsivõimeline ja kavatsen järgmise pangahoiuse asemel soetada riigi pakutavaid võlakirju.
Nelli Janson, LHV investorkogukonna juht: Riigi pakutud võlakirjad on väga tervitatav alternatiiv tähtajalisele hoiusele. Hoiuse puhul pead kindlalt teadma, et fikseeritud perioodi jooksul seda raha vaja pole, sest muidu lihtsalt kaotad kõik kogutud intressid. Kuna minu põhimõte on see, et osa oma säästudest tahan hoida võimalikult turvaliselt, siis loomulikult märkisin ka riigi võlakirju, see jätab mulle võimaluse ka vajadusel raha kasutusse võtta. Teiseks on Eesti riigi võlakirjadel minu jaoks laiem tähendus. Esiteks on Eesti mu kodu ja mulle meeldib siin elada ning see on minu tagasihoidlik panus sellesse, et see nii ka jääks. Ning teiseks on oluline, et väljamakstavad intressid jäävad Eesti majandusse, mitte ei rända välismaale.
Vahur Vallistu, LHV Varahalduse juhatuse esimees: Plaanin märkida täpselt ühe võlakirja 100 euro eest. Tahan põhimõtte pärast juba osaleda, et oleks osaletud, sest idee Eesti riigi võlakirjast oma kodanikele mulle kodanikuna meeldib. Aga kuna ma ei hoia üldiselt niisama vaba raha deposiidina, siis hetkel ei pea ma seda oma investeerimispõhimõtteid silmas pidades muul moel huvitavaks instrumendiks. Aga osalen, et oleks osaletud.