Kohaliku börsi mitu nägu
Alustades positiivsest – rahul saavad ilmselt olla kohalikud võlakirjainvestorid, kes sel aastal toimunud emissioonidest osa võtsid. Suure huvi tõttu ülemärgitud pakkumised andsid kärsitumatele investoritele võimaluse teenida saadud võlakirja müügiga ühe aasta tootluse juba esimesel kauplemispäeval. Investeerimisteemalistes sotsiaalmeediakogukondades kaasnenud melu näitab selgelt, et Eestis on nüüd täiesti arvestatav kogus investoreid, kelle jaoks ei pea rääkima võlakirjast kui alternatiivist aktsiatele, vaid et võlakirjadest on saanud ka paljude jaeinvestorite portfelli lahutamatu osa. Võrdluseks, et LHV septembris toimunud võlakirjapakkumisel oli rohkem märkijaid kui Tallinna Sadama IPO-l.
Kui IPO teemal jätkata, siis jääb 2023. aastast meelde ka järjekordne põhinimekirja uus tulija Infortar, kes kasvatas börsi kogukapitalisatsiooni rohkem kui poole miljardi euro võrra. Infortari lisandumisega on nüüd Tallinna börside põhinimekirjas kaubeldavate ettevõtete väärtus üle 5 miljardi euro. Nii IPO ise kui ka esimesed kauplemisnädalad on jätnud investorid veidi äraootavale seisukohale. Ilmselt tuleb aktiivsuse kasvuks ära oodata 2023. aasta majandustulemused.
Riskikartliku investori jaoks tekkis võimalus oma raha uuesti turvaliselt teenima panna ka tähtajalisel hoiusel. Nii pakuti aasta jooksul kampaania korras isegi 5% intressi, millesarnaseid nähti viimati krooniajal. See tase pakub juba edukalt konkurentsi ka inflatsioonile, kuid ilmselt pikaks ajaks nii siiski ei jää, sest finantsturud ootavad järgmisel aastal Euroopas baasintressimäärade langust.
Negatiivse poole pealt jäime aasta jooksul ilma kolmest kaubeldavast ettevõttest. Pea 26 aastat Tallinna börsi põhinimekirjas kaubelnud ja pikalt täiendavaid rahasüste vajanud Baltika aktsiaga tehti viimased tehingud augusti lõpus, mil suuromanik ettevõtte väikeinvestoritelt välja ostis. Ipodroomi ajal alternatiivturule First North tulnud ettevõtted avastasid, et suurest aktsionäride arvust pole eriti kasu, kui nad vajalikul ajal pole nõus oma rahakotiraudu avama. Näiteks oleks Hagen Bikesil piisanud rahalistest raskustest ülesaamiseks sellest, kui iga olemasolev investor oleks andnud kas või 50–100 eurot. Pakkumine jättis investorid aga külmaks ning ettevõte esitas seejärel pankrotiavalduse. Huvitav saab olema ka näha, milliseks kujuneb Clevoni edasine saatus ning kas ettevõttel õnnestub loodetud rahasüst leida väljaspool First Northi.
USA börsil jätkus nihe tehnoloogiasektori poole
Kui eelmise aasta lõpus rääkisime S&P 500 indeksi jõudmisest karuturu lähedale, siis lõppeval aastal on väikeste tagasilöökidega sisuliselt ainult ülespoole liigutud. Aasta lõpeb indeksile üle 26% tootlusega ehk oleme jälle pulliturul, kusjuures indeks on tegemas oma kõigi aegade tippu. Sama on ka Euroopa 600 suurimat ettevõtet koondava STOXX Europe 600 indeksiga, mis on oma ca 12% tõusuga samuti kõigi aegade tipu lähedal.
Aastaga on toimunud muudatus USA turu vedurite osas. Kui varem andsid tooni viis FAANG aktsiat, siis aastaga on välja vahetatud Netflix ja lisandunud kolm ettevõtet annavad kokku maagilise seitsmiku. Nende hulka kuuluvad Meta (varasem Facebook), Amazon, Apple, Alphabet (Google emafirma), Microsoft, Tesla ja kiibitootja Nvidia. Masside teadvusse ja edumeelsemate kasutusse jõudnud tehisintellekti (AI) lahenduste buumil on siin oma osa, tõstes just eriti Nvidia aktsiate väärtust ja tulevikuootusi kasuminumbrite osas. Maagilise seitsme rolli ilmestab fakt, et ilma nende ettevõteteta oleks S&P 500 aastane tootlus alla 10%.
Isegi kui investeerida MSCI World indeksisse, on see väga tugevalt kaldu USA tehnoloogiasektori poole. Need seitse ettevõtet moodustavad ca 17% kogu maailma indeksist. See on rohkem kui Jaapani, Suurbritannia, Hiina, Prantsusmaa ja Kanada osakaal kokku. Ka S&P 500 enda indeksist moodustavad need seitse ettevõtet üle veerandi. Selline kontsentreeritus on ühe rohkemad kommentaatorid hurjutanud investoreid vaatama indeksite asemel aktiivse juhtimise poole tagasi, et leida peidetud pärle väiksemate ettevõtete seast.
Uute tulijate osas oli tagasihoidlik aasta. Kui 2022. aastal tehti USA-s 181 IPO-t, mis oli eelnevatest märgatavalt vähem, siis sel aastal vähenes see hulk veelgi ja kokku tuli turule ainult 154 uut ettevõtet. Võrdluseks, et enne hüppelise huvi kasvu aktsiaturgude vastu tehti viiel koroonaeelsel aastal keskmiselt üle 200 IPO aastas.
Kindlasti ei saa mööda vaadata kolme USA regionaalse väikepanga kokkukukkumisest. Silicon Valley Bankile sai saatuslikuks intressimäärade tõstmisele vastu minek, hoides vara liiga pika tähtajaga võlakirjades, mille hind keskkonna muutudes langes. Silvergate Bank ja Signature Bank kannatasid krüptobörsi FTX-i pankroti mõjude käes, kus mõlemad pangad teenindasid suurelt krüptovaradega seotud kliente. Kui FTX-i mured avalikuks said, algas neist ka hoogne hoiuste väljajooks. Uudised USA pankade raskustest levisid Euroopasse, kus ka Credit Suisse’i raskused ootamatult süvenesid, kui Saudi riikliku panga juht ütles Bloombergi televisiooni otse-eetris, et nemad panka rohkem raha juurde investeerida ei plaani. See tipnes sama nädala pühapäeva Šveitsi riigi käsul UBS-i poolse ülevõtmisega.
Krüptovarad regulaatorite tuules
Kui ma eelmise aasta kokkuvõttes tõin välja, et ühtegi tõusjat suurema väärtusega krüptovarade hulgast ei leidnud, siis sel aastal on täpselt vastupidi. Aasta algusest alates vaadates enamlevinud ja suurema väärtusega krüptovarade hulgast ühtegi langejat ei leia. Küll aga on lisandunud FTX-i järel ainult üksikuid uusi pankrotijuhtumeid. Samas on USA väärtpaberituru järelevalve SEC alustanud ainuüksi 2023. aastal 25 kohtuasja erinevate krüptovahendajate vastu. Samal ajal Euroopa Liidus juba liigutakse juunis Euroopa Liidu Teatajas avaldatud MiCA regulatsiooniga krüptovarade pakkumisele kehtestatavate reeglite suunas. Regulatsiooni fookus on tagada investoritele samaväärne kaitse nagu on seda väärtpaberiturgudele investeerides. Selleks kehtestatakse erinevad nõuded eelkõige teenusepakkujatele, mis on kokkuvõttes üsna sarnased MiFID II reeglitele.
Mida oodata 2024. aastalt?
Tõenäoliselt võib öelda, et igav algav aasta ei tule. Venemaa agressioonile Ukrainas lisandus Iisraeli ja Palestiina konflikti eskaleerumine. Samuti on tunda USA ja Hiina kaubandussuhete pingestumist. USA Föderaalreservilt oodatakse mitte ainult intressimäärade tõusu peatamist, vaid juba ka nende langetamist suvel. Seda muidugi eeldusel, et saadakse inflatsioon kontrolli alla. Samuti on USA-s oodata nii keskvalitsuse kui ka tarbijate kulutuste vähenemist.
Poliitikahuvilisi hoiavad põnevil mitmed valimised. Kõige põnevamad neist on kindlasti novembris toimuvad USA presidendivalimised, kus tõenäoliselt lähevad vastakuti praegune president Joe Biden ja endine president Donald Trump. Viimase kahjuks võivad mängida erinevate osariikide kohtuotsused, mis keelavad tal kandideerida seoses tema tegevusega 2021. aastal toimunud Kapitooliumi rünnakuga. Suvistel Europarlamendi valmistel on küsitluste järgi oodata paremradikaalide ja euroskeptikute senisest suuremat edu. Samuti vahetatakse valimiste järgselt välja ilmselt rida Euroopa Liidu tippametnikke eesotsas Ursula von der Leyeniga. Lähimatest naabritest saab Soome jaanuaris uue presidendi ja Leedu mais uue parlamendi. Ukrainas peaksid presidendivalimised tulema, kuid sõjaolukorras neid seadus pidada ei luba. Märtsis on ka Venemaa presidendivalimised, kuid sealt teatavasti üllatusi oodata pole.