LHV makroanalüütik Triinu Tapver on kokku pannud ülevaate Eesti majanduskeskkonna hetkeseisust. Liigume aeglaselt majandustsükli taastumise faasi kuid see saab olema väga aeglane ja väliskeskkonnale tuginev. Langust veavad endiselt energeetika, töötlev tööstus ning veondus ja laondus.
Liigume aeglaselt majandustsükli taastumise faasi
- 2024 III kvartalis langes majandus 0,6%
- Langust veab endiselt energeetika, töötlev tööstus ning veondus ja laondus. Ühtlasi annab trendile jätkuvalt tooni vähene sisenõudlus
- Ehkki üldine kindlustunne püsib madal, on mõnes sektoris põhi ületatud (eelkõige teenindus ja töötlev tööstus)
- Taastumine saab olema väga aeglane ja väliskeskkonnale tuginev
Ekspordi põhi on ületatud
Eksport on alates septembrist kasvanud
- novembris kasv 3,3%
- enim eksporditi Eesti päritolu elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid
- enim imporditi transpordivahendeid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu USA ekspordi osakaal kasvas 4%ni koguekspordist, mis peegeldab 65% kasvu Kindlustunne on kasvanud Balti riikides ja Skandinaavias, kuid kahanenud Saksamaal (eelkõige töötlev tööstus)
Töötleva tööstuse mahukasv on pöördunud positiivseks
Toodetava lisandväärtuse langus on pidurdunud (III kv -1,7%)
- erandina on langus suurenenud ehituses (-18,3%) ja teenindavates tegevusetes (-22,7%)
Tootmismahud on kasvule pöördunud (enamasti metall, toit, elektroonika)
- viimased 3 kuud 0,1%
Tööstustoodangu tootjahinnad on hakanud mõnes sektoris taas kasvama (3k aastakasv -0,1%)
- mäetööstus 0,1%
- energia -14,9%
- töötlev tööstus 0,9%
- toiduained 0%
- puit 5,4%
- metalltooted 1,9%
Maksutõusud kiirendavad järgmistel aastatel hinnakasvu
Eelmise aasta maksutõusud on hoidnud Eesti hinnakasvu (3,5%) euroala keskmisest (2,4%) kõrgemal tasemel. Koalitsioonilepe lisab hinnakasvule ligikaudselt 2025a +0,85pp ning 2026 +1pp. Alusinflatsioon, mis jätab kõrvale toidu ja energiahinnad püsib teenuste kallinemise tõttu endiselt kiire Tööjõuturg on püsinud stabiilne, kuid töötus jääb paariks aastaks stabiilsele tasemele. 2024. aasta III kv kasvas reaalpalk ~4,9%, kuid 2020.a ostujõud taastub 2026 lõpp-2027.a
Korterite hinnad püsivad tervikuna paigal
Brutopalga kasv on hakanud järele jõudma korterite hinnakasvule, kuid üldine ostujõud on siiski madalam. Kinnisvarahinnaindeks on langenud peamiselt hoonestamata maa hinnalanguse tõttu Korterite tehingud on liikunud järelturule ja hinnad langenud nt Tallinna "mägedel".
Ehitushindade kasv on aeglustunud
Ehitusmahud on langevas trendis, nüüd ka rajatiste ehitus. Alates 2020.a on ehitushindade keskmine aastakasv ~10% ületanud tavapärast aastakasvu pea 6 kordselt.
- eelnevalt on keskmine aastane hinnakasv jäänud 1,7% juurde.
Ehitushinnad on kasvanud alates 2020. aastast 37,7%, kuid ehitushindade kasv on III kv seisuga alanenud 1,8% juurde sh:
- tööjõukulud 6,4%
- ehitusmasinad 1,9%
- ehitusmaterjal -1,0%
Kallim laenuraha on aeglustanud ehitustegevust
Ehitust alustatud hoonete suletud netopind on jõudnud väljastatud ehituslubade mahule järgi
- eluruumide ajalooline keskmine 60%
- mitteeluhoonetel 70%
I-III kv 2024
- eluhoonete ehituslubade väljastamine -5,1%
- mitteeluhoonetel 2,4%, kuid viimastel kvartalitel on näha langust
Investeeringud on kahanenud
Neto-otseinvesteeringud on 2024 I-III kv sisuliselt paigal seismas (2023a I-III kv +971,7 mln). Samas on välisinvesteeringud Eesti ehitus- ja energeetikasektorisse kasvanud. Suuremad netoliikumised I-III kv 2024:
- Eestisse tulid investeeringud Saksamaalt (2,79 mld), Hollandist (201 mln), Iirimaalt (154 mln), Hispaaniast (145 mln)
- Eestist väljusid Luksemburgi (-2,45 mld), Norra (-286 mln), Läti (-287 mln), Šveitsi (-179 mln), Rootsi (-123 mln), offshore riikide (-123 mln) investeeringud
- Eestist tehti investeeringuid Hollandisse (121 mln), Leetu (III kv 90 mln) ja Hispaaniasse (57 mln)
Kohalike ettevõtete investeeringute kasv on endiselt madalal tasemel:
- erandiks on investeeringud ehitistesse ja maasse (I-III kv +4% ja +51%)
Laenukäive on kinnisvaras suurenema hakanud
Kallim laenuraha on aeglustanud laenuturgu, kuid 2024 8 kuuga on kinnisvaraga seotud laenude maht kasvama hakanud. Töötleva tööstuse ja ehituse laenumahud on endiselt languses . Finantsturud ootavad 6k euribori väärtuseks 2025.a lõpus 1,88%
Viivislaenud
Viivislaenud (>60 päeva):
- osakaal on kasvanud ettevõtete seas 0,40%, 2024.a aasta alguses 0,23%
- kodumajapidamised 0,35%, eluasemelaenud 0,17%
Ettevõtted:
- hoiuseid 10,1mld,
- laene 10,7mld
- hoiuste laenude suhe langenud alla 1 (nov 0,94)
Kodumajapidamised:
- tähtajalisi hoiuseid 6,6mld,
- nõudmiseni hoiuseid 8,4mld
- laene 13,2mld
- hoiuste laenude suhe stabiilne (nov 1,7)
Eesti ja naaberriikide majandusprognoos
All tabelites välja toodud nii Eesti Panga kui ka LHV prognoos Eesti kohta. Saksamaa majanduskasvu prognoosi korrigeeriti detsembris 0,8pp allapoole ehk 2025.a prognoos on 0,2%. Töötleva tööstuse kindlustunne vähenes detsembris märgatavalt. Rootsi ja Soome korrigeerisid kasvuprognoosi detsembris samuti allapoole, kuid paari protsendipunkti võrra.
