Ehkki kolmandas kvartalis nägime üleilmsetel aktsiaturgudel järske langusi nii juulis, augustis kui ka septembris, taastuti nendest kiiresti uutele rekordkõrgetele tasemetele. Rahapoliitika lõdvendamine Ühendriikides ja mitmekülgne majanduse stimuleerimise pakett Hiinas on toitmas investorite riskiisu, seda eriti odavamate aktsiate järele arenevates riikides, kuhu LHV II ja III samba pensioni indeksifondid on konkureerivatest indeksifondidest rohkem investeerinud.
Kolmandas kvartalis nägime mitmel korral aktsiaturgudel tagasilööke, mis olid ühest küljest ajendatud tugevast tõusust esimesel poolaastal ja ühtäkki investoreid haaranud hirmust, et võib-olla ei kujune ettevõtete kasumite kasv nõnda tugevaks nagu oodatakse. Esmalt lõid turuosalised kõhklema tehisintellekti võidukäiguga seotud ettevõtetele seatud prognoosides ja seejärel panid muretsema USA tööturu jahtumisele viitavad märgid, tuues vestlustesse korraks isegi arutelu USA majanduse võimalikust langusest.
Kartustel USA majandusliku hoo järsu raugemise pärast polnud siiski alust ja kuna samal ajal on inflatsioon nii siin- kui ka sealpool Atlandit aeglustumas, saavad keskpangad rahapoliitika lõdvendamisega anda majandusele juurde nö lisahapnikku. See sobib hästi aktsiainvestoritele, kes saavad kindlamalt tunda ettevõtete kasumiootuste osas.
Hiina asub jõulisemalt majandust toetama
Börsidel andis lisapõhjuse riski võtta Hiina valitsus koos keskpangaga, kes pärast koroonaviiruse pandeemiat on üritanud pidurdada kinnisvarasektori langusest tingitud negatiivset efekti tarbimisele, ent siiani üsna konservatiivsete meetoditega. Septembri teises pooles teatati märksa jõulisematest sammudest, hõlmates intressimäära ja kohustusliku reservimäära langetamist, aktsiaturu toetamist läbi keskpanga pakutava likviidsuse, fiskaalsete vahendite ja regulatsioonide kasutamist kinnisvaraturu stabiliseerimiseks ning töötute ja madala sissetulekuga inimeste suuremat toetamist.
Isegi kui osade arvates ei pruugi nendes plaanides olla endiselt piisavalt detailsust või vajatakse Hiina deflatsiooniohuga majanduse narratiivi ümberlükkamiseks tõestust, tuleks siin pigem näha nüüd poliitilist valmisolekut teha mida iganes vaja, et panna majandus jätkusuutlikult üle 5% kasvama. Kui praegu välja kuulutatud vahenditest jääb väheks, siis tõenäoliselt kuuleme täiendavatest sammudest.
Hiina kinnisvaraturul mitu aastat väldanud languse tõttu olid investorid riigi väljavaate suhtes skeptiliseks muutunud, mistõttu võis Shanghai Composite indeksit veel alles septembri keskpaigas leida samast madalpunktist, kus see oli koroonaviiruse pandeemia alguses 2020. aasta kevadel. Sügiskuu teine pool puhus Hiina aktsiaturule aga elu sisse ning Shanghai Composite’i septembri tootluseks kujunes kohalikus valuutas 17,4%.
Miks arenevad riigid võivad riskiisu kasvust rohkem võita?
Olukorras, kus maailma kõige võimsam keskpank (Föderaalreserv) on asunud langetama intressimäära ja maailma teiseks kõige suurema majandusega riigis (Hiinas) hakatakse kasvu stimuleerima nii raha- kui ka fiskaalpoliitikaga, võib investorite riskiisu maailmabörsidel järele jääda kõrgeks.
Kuid kui Ühendriikide ja Euroopa aktsiad kauplevad juba uutel rekordkõrgetel tasemetel ja ettevõtete väärtuskordajad on muutunud USA-s kalliks, siis see võib panna investoreid otsima võimalusi rohkem arenevate riikide aktsiatest, kuna viimased on aastaid sörkinud sabas ning hinnatasemed püsinud odavana.
Näiteks kui MSCI USA aktsiaindeks kaupleb 24 korda ettevõtete jooksva aasta kasumit, mis on kõrgem pandeemia eelsest tasemest ja viitab sellega piiratud tõusupotentsiaalile, siis MSCI Hiina indeksi P/E näitaja on vaid 12 ja laiemalt MSCI arenevate riikide indeksisse kuuluvate ettevõtete eest tuleb maksta 16-kordset aastakasumit.
Septembrist uuenes mudelportfell
Eesti pensionimaastikul leiduvatest indeksifondidest on arenevate riikide aktsiaturgudele kõige rohkem avatud LHV omad. Kui teiste indeksite põhised pensionifondid investeerivad arenevatele aktsiaturgudele vahemikus 0…14% kogu fondist, siis LHV pensionifondis Indeks (ja samuti ka III samba fondis Indeks III) on arenevate riikide aktsiate osakaal 37,3% ja arenenud riikide aktsiaturgude oma 62,7%.
Tegemist on septembrist kehtima hakanud LHV indeksifondide mudelportfelliga, mis võrreldes eelmise mudeliga tõi kaasa arenenud turgude osakaalu tõusu ühe protsendipunkti võrra ja arenevate turgude osakaalu alanemise ühe protsendipunkti võrra.
LHV pensioni indeksifondide mudelportfelli uuendame korra aastas, et hoida vara jaotust kooskõlas maailma riikide sisemajanduse kogutoodangutega, mitte pelgalt börside suurustega, mis viimase puhul tähendaks portfellis Ühendriikide domineerivat osakaalu. Selle tulemusel investeerivad LHV indeksifondid oma pensionivara võrreldes teiste Eesti pensioniturul olevate indeksifondidega kuni kolm korda rohkem arenevatele turgudele, mis annab suurema hajutatuse.
Kolmanda kvartali lõpu seisuga on LHV pensionifondil Indeks (samuti kolmanda samba fondil Indeks III) läbi börsil kaubeldavate fondide osalus 4993 ettevõttes üle maailma. Kümme kõige suurema osakaaluga ettevõtet on LHV indeksifondides Taiwan Semiconductor Manufacturing (3,5%), Apple (2,9%), Microsoft (2,8%), Nvidia (2,7%), Tencent Holdings (1,7%), Alphabet (1,6%), Amazon (1,6%), Meta Platforms (1,1%), Samsung Electronics (1,1%), Alibaba Group (0,9%).
Tutvu lähemalt LHV pensionifondiga Indeks ja III samba fondiga Indeks III.
Erko Rebane
LHV indeksifondide portfellihaldur