Oktoobrikuu kaotused aktsiaturgudel olid tõenäoliselt seotud ennekõike ootustega selle suhtes, mida otsustavad Euroopa Keskpank ja USA Föderaalreserv oma rahapoliitika koosolekutel kuu lõpus. Eksisteeris siiski väike risk, et need kaks keskpanka võivad intressimäärasid tõsta.
7.oktoobril panid Hamasi terroristid Iisraelis korda koletu veretöö, mis läitis Lähis-Idas uue konflikti. Tõenäoliselt on sellel ulatuslik negatiivne mõju kogu piirkonna stabiilsusele. Ehkki olukord on tõsine, reageerisid USA investorid sellele stoilise rahuga: sealne aktsiaturg avanes 9. oktoobril kõigest 0,5%-ga miinuses ja lõpetas päeva 0,6%-ga plussis.
Sarnane ignorantsus ilmnes turgudel ka siis, kui Venemaa väed tungisid eelmise aasta 24. veebruaril Ukrainasse. Esialgu odavnes S&P 500 indeks 2,5%, kuid lõpetas päeva 1,5%-ga plussis ja kallines järgmisel päeval 2,2%.
Aktsiainvestorid on seega juba mõnda aega geopoliitilisi riske alahinnanud. Aga mitte kõik investorid pole nii ükskõiksed. Näiteks pärast Hamasi veretööd ja sellele järgnenud Iisraeli armee sissetungi Gaza piirkonda kerkis kulla hind tänavu oktoobrikuu lõpuks 8,2% võrra.
Geopoliitilised pinged on viimastel aastatel järjest kasvanud ning ka mitme suurriigi raha- ja fiskaalpoliitika on olnud mõnda aega suhteliselt äärmuslik. Seetõttu on LHV pensionifondide juhid olnud keskendunud pigem kapitali kaitsmisele ja positsioneerinud fondid valdavalt konservatiivselt. Näiteks eelmisel kuul suurendasime veidi kullakaevandusettevõtete osakaalu oma pensionifondide portfellides.
Kas varad on ikka piisavalt hajutatud?
Ajal, mil võlakoormus on kõikjal maailmas kõrge ja intressimäärad on viimase 18 kuu jooksul kiiresti tõusnud, on ühtlasi kasvanud risk, et majanduskasv võib nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas pöörata negatiivseks.
Ma kahtlustan, et sellises keskkonnas on liiga riskantne panna kõik panused aktsiaturgude peale. Globaliseerunud maailmas on naiivne loota, et kui ühe riigi aktsiaturg langeb, siis mõne teise riigi aktsiaturg tõuseb. Minevik on hoopis õpetanud, et üldjuhul langevad suurriikide aktsiaturud koos ja ka tõusevad koos.
Lisaks ei pruugi üleilmsed aktsiaindeksid olla nii hajutatud, kui võiks arvata. Näiteks MSCI World indeksist moodustab USA aktsiaturg tervelt 70%. Suuruselt teise aktsiaturu Jaapani osakaal on kõigest 6,1%, millele järgneb Suurbritannia 4%-ga.
Joonis 1. Indeksi MSCI World geograafiline jaotus
Seejuures on USA aktsiaturg praegu kontsentreeritum kui kunagi varem: kümne suurima ettevõtte osakaal S&P 500 indeksis on 32%. Ajalooliselt on kümne suurima ettevõtte osakaal olnud keskmiselt 20% ja 2000. aasta niinimetatud dotcom-buumi tipus kasvas näitaja 25%-ni.
Põhimõtteliselt tuleb S&P 500 indeksi kogu 2023. aasta tõus seitsme suurima indeksisse kuuluva tehnoloogiaettevõtte väärtuse kasvust, samal ajal kui kogu ülejäänud turg on tammunud paigal.
Ehkki paljud investorid ootavad aasta lõpus jõuluvanarallit, ei ole taevas meie kohal sugugi pilvitu. Ma oletan, et isegi kui keskpangad peaksid majanduskeskkonna halvenedes intressimäärasid alandama, ei pruugi see väljenduda aktsiahindade jätkusuutlikus tõusus. See võib olla hoopis märk sellest, et keskkond on halvenenud ja ees ootavad raskemad ajad.
Elu on näidanud, et parim kaitse riskide eest on investeeringute hajutamine erinevate varaklasside vahel. See on teoorias lihtsam kui praktikas ning eeldab suhteliselt suurt varade mahtu ja aktiivset tööd kontaktide loomisel investoritega, kes on oma sektoris parimad.
Joonis 2. LHV pensionifondi L portfelli jaotus varaklasside vahel 21.11.2023 seisuga
Nagu on näha üleval olevalt graafikult, moodustavad üksikaktsiad LHV pensionifondi L portfellist praegu 12,4%. Aktsiate valimine on aktiivne juhtimine ainult väga kitsas mõttes.
Meie meeskonna jaoks tähendab aktiivne juhtimine palju enamat – näiteks uute võlainstrumentide loomist vastavalt emitendi vajadustele ning LHV pensionifondide tootluse ootustele ja riskitaluvusele, mitte lihtsalt turul erinevate võlakirjade vahel valimist.
Kinnisvara puhul LHV mitte ainult ei osta juba väljaüüritud kontorihooneid, vaid investeerib ka oma portfellis oleva vara parendusse, tegeledes kõigega alates projekteerimisest ja ehitusloa taotlemisest kuni rendilepingute sõlmimiseni. Elukondliku kinnisvara turul olid meie pensionifondid sisuliselt esimesed, kes võtsid suuremas mahus ette üürikortermajade arenduse, alustades projekteerimisest ja lõpetades väljaüürimisega.
Loomulikult ei ürita me kõike seda ise teha. Kulud on tähtsad. Kui on võimalik osta professionaalne teenus sisse odavamalt, kui me ise suudame selle teostada, siis me seda ka teeme. Selleks aga, et üksikasjalikult teada, mida on üks või teine teenus väärt ja mis on selle teenuse tegelik kulu, tuleb kogu protsess endale enne selgeks teha.
Investeeringute aktiivne juhtimine on LHV jaoks palju enamat kui aktsiaportfelli koostamine, ehkki seegi on vajalik tegevus. Ka see annab oma panuse pensionifondi kogu portfelli optimaalse riskiprofiili kujundamisse.
Praegu, mil mitu pikaajalist üleilmset trendi on pöördumas, on investeeringute portfelli hajutatus tähtsam kui kunagi varem. Kuna keegi ei suuda täpselt ette näha, mida toob tulevik, siis oleks väga arrogantne ja hoolimatu kontsentreerida kogu pensionifondide portfell ühte varaklassi, isegi kui minevikus on see varaklass olnud suurepärase tootlusega.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.