Juhan-2.jpg

Juhan Peet: 6% tootlust võlakirja eest – vähe või palju?

Rohkem kui 7000 jaeinvestorit ja 28 kutselist investorit võttis septembris osa Eesti riigi võlakirjade pakkumisest. Märkida sai 2-aastaseid võlakirju tootlusega 3.3% ja jaeinvestorite nõudlus ulatus 29 miljoni euroni. Institutsionaalsed investorid esitasid aga ostukorraldusi pea 800 miljoni euro eest. Paljud jaeinvestorid ei pidanud riigi pakkumist atraktiivseks, sest 3-kuulise pangahoiuse intress oli sel hetkel ligi 4%. Ajakirjanduses arutleti ka selle üle, et säärane tootlus ei paku inflatsiooni eest piisavat kaitset, kuivõrd inflatsioon Eestis on umbes sama suur või pisut enam.

Luminor emiteeris oktoobri esimeses pooles 200 miljoni euro ulatuses allutatud võlakirju kupongimääraga 5,399%. Tähtaeg on 11 aastat ja Luminoril on õigus võlakirjad 6 aasta möödudes tagasi kutsuda. Emissioonis osales üle 100 rahvusvahelise institutsionaalse investori Euroopast Aasiani ja ostukorraldusi laekus umbes 900 miljoni euro eest.

Bigbank emiteeris hiljuti 10-aastaseid allutatud võlakirju intressimääraga 6,5%. Emissioon märgiti kolmekordselt üle ja jaeinvestorid esitasid ostusoove kokku 8,7 miljoni euro eest.

Institutsionaalsete investorite nõudlus

Võib tekkida küsimus, miks on institutsionaalsete investorite himu pikemaajaliste võlakirjade vastu sedavõrd suur? Lühike vastus on, et meie regiooni emitendid pakuvad olulist preemiat võrreldes suurte rahvusvaheliste emitentidega ja pikem tähtaeg kaitseb langevate intressimäärade vastu.

Hollandi rahvusvaheline pangandushiid ING emiteeris enne suve sarnase tähtajaga allutatud võlakirju, mille tootlus järelturul on 4%. Selle suve teises pooles emiteeris varade mahu poolest Euroopa suuruselt teine pank BNP Paribas sama pikki allutatud võlakirju, mille tootlus on 2029. aastani, mil võlakirjad eelduslikult tagasi kutsutake, 3,9% aastas.

Luminori oktoobris emiteeritud allutatud võlakirju saab järelturult osta tootlusega 5,3%, kuid nende tähtaeg on veidi pikem ja eelduslikult võib oodata, et need kutsutakse alles 6 aasta pärast tagasi.

Eesti riigi võlakirjade ostuordereid on börsisüsteemis täna veidi vähem kui 2 miljoni euro eest ja investorid on nõus täna neid samu võlakirju ostma 2.7% tootlusega. Seda on 0,6% aasta kohta vähem, kui esmaemissioonist oleks saanud. Need tasemed arvestavad juba, et intressimääradel on ruumi langeda ja see on turuosaliste poolt tootlusesse sisse arvestatud.

Turgude nägemuse kohaselt kavatseb Euroopa Keskpank intressimäärasid järgmise 12 kuu jooksul kärpida 5--6 korda. See tähendab, et juba tuleva aasta keskpaigaks oodatakse umbes 2 või 2,25% suurust Euroopa Keskpanga hoiuse intressimäära, mis tingiks samal ajal 6 kuu euribori languse tänaselt 2,9% tasemelt kuhugi 2,5% tasemele või alla selle.

Turud on võtnud säärase nägemuse lähtudes inflatsiooni dünaamikatest ja Euroopa Keskpanga sõnumitest Euroopa majanduse kohta. Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde ütles oktoobris Keskpanga istungi järgsel pressikonverentsil, et inflatsiooni andmed on olnud ootuspärased. Selleks aastaks oodatakse euroalal 2,4% suurust inflatsiooni. Tuleval aastal ootab EKP euroalal 2,2% suurust inflatsiooni ja 2026. aastaks ennustatakse inflatsiooninumbrit juba 1,9% juurde. Need tasemed jõuavad 2% suuruse inflatsiooniootuse ligidale. Samal ajal öeldi, et rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad, majandusaktiivsus püsib madal ja võrreldes selle aasta juunis koostatud prognoosiga korrigeeriti tulevate aastate majanduskasvu ootusi alla -- Euroopa Keskpanga eksperdid ootavad 2025. aastal euroala majanduskasvuks 1,3% ja 2026. aastal 1,5%.

Oodatust kehvem euroala majandus annab turuosalistele alust arvata, et intressid võivad jätkata langemist kiiremini ja seda turgude ootus ka peegeldab: 5-6 Euroopa Keskpanga intressikärbet järgmise 12 kuu jooksul.

Säärane nägemus ja ootus intressimäärade kujunemise kohta on tekitanud institutsionaalsete investorite hulgas selge huvi pikemaajaliste võlakirjade vastu, kuivõrd need pakuvad kaitset nii langevate intressimäärade kui ka inflatsiooni vastu, tingimustes, kus prognoosid tõeks osutuvad.

LHV pakutav 6% tootlus

LHV ambitsioonid ja kasvulugu kõnetavad usutavasti eelkõige aktsiainvestoreid. Aga kuidas suhtuda käimasoleva LHV allutatud võlakirjade pakkumise 6% tootlusesse?

Arusaadavalt pakub LHV võrreldes rahvusvaheliste suurpankadega preemiat: kui näiteks Hollandi või Prantsusmaa suurpangad pakuvad allutatud võlakirjade tootluseks umbes 4%, siis LHV pakutav tootlus on 50% suurem-- 6%. Seda on ka 0,6% aasta kohta rohkem, kui Luminori hiljuti emiteeritud allutatud võlakirjadel.

Kuivõrd võlakiri on oma olemuselt sisuliselt laenu andmine, mille puhul ettevõte ei küsi laenu pangast, vaid müüb investoritele oma usalduskrediiti ja saab vastu raha, peaks sind võlakirjainvestorina kõige rohkem huvitavama, kas sa saad oma raha tagasi, kui see aeg kätte jõuab. Näiteks LHV likviidsuse suhtarv, mis näitab, kas ja kuidas suudab ettevõte oma kohustusi täita, on 211%, mida on rahvusvaheliste Baseli standardite järgi 2 korda, kui regulaatorid likviidsuskriisi puhul nõuavad. Ja kui see näitaja ei ütle veel midagi, siis LHV bilansis oli selle aasta kolmanda kvartali seisuga 3,65 miljardit eurot raha, millest enamus on pargitud keskpanka. Sellele lisaks on LHV bilansis 238 miljoni euro eest kõrge kvaliteedi ja likviidsusega võlakirju. See teeb kokku poole LHV grupi bilansist.

Mina isiklikult leian, et tingimustes, kus intressimääradel on potentsiaali oluliselt langeda ja tingimustes, kus LHV bilansist poole moodustab raha ning krediidikvaliteet on vaatamata kaks aastat järjest vindunud majandusele püsinud erakordselt tugev, on LHV pakutav 6% suurune allutatud võlakirjade tootlus igati õiglane, et mitte öelda magus.

Kokkuvõtvalt võiks öelda, et LHV allutatud võlakiri on investorile ja säästjale, kes ühest küljest mõistab investeeringuga kaasnevaid riske ehk saab aru, kuhu allutatud võlakiri kapitalistruktuuris paigutub, aga teisalt adub ka, et tegu pole deposiidiga - pikem tähtaeg ja fikseeritud intress pakub kindlamat kaitset langevate intressimäärade vastu.

Eesti Pank avaldas septembri lõpus ka värske majandusprognoosi, mille kohaselt oodatakse 2025. aasta tarbijahinnaindeksiks 3,3% ja 2026. aasta indeksiks 2,5%. Siit võib järeldada, et nähtavas tulevikus pakub LHV 6% tootlus mõistlikku kaitset ka hindade tõusu vastu. On see 6% siis olukorras, kus turg on tugev ja intressid tulevad alla, vähe või palju, jäägu lugeja otsustada. Ent kõiki tegureid arvesse võttes tundub igati loogiline, et institutsionaalsed investorid on taoliste võlakirjadega hoogsalt oma portfelle täiendamas.