Juulikuu alguses teatas meie riik, et kavatseb pakkuda riigivõlakirju kõigile Eesti kodanikele. Lihtsalt öeldes tekib tavalistel inimestel võimalus riigile laenu anda ja selle eest intressi teenida.
Rahandusministeerium kinnitas oma teates, et riigivõlakirju on plaanis pakkuda juba sel aastal. Samas ei olegi midagi eriti palju rohkem veel pakkumise kohta teada. Näiteks on vastamata kõige tähtsam küsimus – kui palju maksab riik intressi ja kui pika tähtajaga võlakirjad olema saavad. Tõenäoline on, et raha ei minda suure kamaluga laiali jagama, vaid võlakirja intress jääb ligilähedaseks tähtajaliste hoiuste pealt makstava intressiga. Näiteks praegu on see on ühe aasta pikkustel hoiustel umbes 3,5% kandis.
Riik on hiljuti samalaadse intressiga ehk 3,6-3,8% aastase intressiga võlakirju väljastanud ka kutselistele investoritele. Oletades, et inimeste köitmiseks pakutakse hoiustest natuke kõrgemat intressi, siis võiks võlakirjade eest makstav intress jäädagi 3,6-3,8%, maksimaalselt kuni 4% kanti. See tähendab, et näiteks laenates riigile 1000 eurot, saaks aastas 36 kuni 38 eurot intressi. See on muidugi oletus ning täpne intress selgub alles hiljem.
Kes võiks aga võlakirjade soetamist kaaluda? Põhimõtteliselt võib ju riigile laenu anda igaüks, kellel soov ja vaba raha olemas. Küll aga ei tasu loota, et riigivõlakirja ostes saab ratsa rikkaks. Seda peaks vaatama kui võimalust säilitada raha väärtust ehk kaitsta enda raha inflatsiooni eest. Ehk rahalises mõttes on tegemist nagu veidi tulusama hoiusega.
Esiteks sobib riigivõlakiri igale inimesele, kes tahab missioonitundest riiki aidata ja riigieelarvesse panustada. Teiseks sobib see neile, kellel on vaba raha ja soov selle väärtust säilitada teenides kindlaksmääratud intressi. Ja kolmandaks sobiks riigivõlakiri ka neile, kes tahavad oma teiste investeeringute kõrval riske maandada. Tuleb aga endale aru anda, et riigivõlakirja ostmise eesmärk ei ole teenida kasumit. Selle jaoks on teised varaklassid, olgu need aktsiad, indeksfondid või kinnisvara. Samas on riigivõlakiri kordades parem variant kui lasta rahal pangakontol lihtsalt seista.
Loomulikult on võimalik, et võlakirja väärtus kasvab ajas, sest praegu on intressid kõrged ning oodatakse nende langetamist. Üldiselt tõstab langev intressikeskkond võlakirja väärtust, kuid riigivõlakirja puhul ilmselt mitte nii palju, et sealt pealt suurt tulu teenida. Samas võrreldes tähtajalise hoiusega on võlakirja eelis see, et need liiguvad ka börsile kauplema. Kui hoiusega pannakse raha teatud ajaks kasutamise eest lukku, siis riigivõlakirju saaks börsil enne tähtaja saabumist ka maha müüa. Samas tuleb arvestada, et täiesti riskivaba ei ole mitte ükski investeering. Nii ka riigivõlakirjade puhul, näiteks võimalus, et need ostetakse enne tähtaega tagasi.
Selle kõige kõrval on muidugi oluline, kuidas paistab riigivõlakiri Eesti majanduse ja riigirahanduse olukorras. Kõige otsesemalt annab see riigile kulutuste või investeeringute katteks raha juurde. Kuhu täpselt raha suunatakse, ei ole riigivõlakirjade puhul veel ära piiritletud, olgu need kaitsekulutused või midagi muud. Samas ei saa kogu positiivse poole juures ära unustada, et tegemist on siiski võlaga. See tähendab, et Eesti võlakoormus muutub samuti suuremaks ning järgmistel aastatel kasvavad ka riigieelarve kulud intressimaksetele.
Õnneks aga ei ole Eesti võlakoormus võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suur – oleme hoopis üks madalama võlaga riike. Meil on riigivõlga 8,8 miljardit eurot ehk 23,6% SKPst, kuid näiteks Leedus 38,3% ja Lätis lausa 44,5% SKP-st [1]. Ent tulevikus hakkavad võla pealt makstavad intressid riigieelarvet senisest enam koormama ning riigi teiste kulutuste jaoks jääb vähem raha. Seega, võla kaasamise kõrval peaks riik aktiivsemalt tegelema ka kulutuste kärpimisega. Ikka selleks, et puder üle ei keeks.
[1] Eurostat andmetel.