Turud ootavad, et nii USA kui ka Euroopa Keskpank alandavad tänavu intressimäärasid, küsimus on vaid selles, millal ja kui palju.
Euroopas alanevad intressimäärad tõenäoliselt varem kui USA-s
Euroala hinnakasv aeglustus aastataguse ajaga võrreldes märtsi lõpuks 2,4%-ni. Veebruari lõpus oli see näitaja 2,6%. Euroala inflatsioonitempo on ikka veel veidi kiirem kui Euroopa Keskpangas eesmärgiks seatud 2%, kuid mitte enam palju kiirem ning trend on õiges suunas. Samas on euroala lühiajalised intressimäärad 4% juures ning Saksamaa valitsuse kümneaastaste võlakirjade tootlus oli märtsi lõpus 2,5%.
Seega Euroopa Keskpanga karm rahapoliitika on toonud oodatud tulemuse. Nüüd on õhus küsimus, kuidas kalibreerida järgnevatel kuudel rahapoliitikat nii, et see ei hakkaks pidurdama majanduskasvu rohkem, kui on vajalik inflatsiooni kontrolli all hoidmiseks.
Euroopa Keskpanga juhid on andnud mõista ja turud ootavad, et esimest korda üle pika aja võib keskpank langetada intressimäärasid juba juunikuus. Loomulikult tehakse seda ainult juhul, kui majandusstatistika sellist otsust toetab.
USA keskpank on aga palju keerulisema probleemi ees, kuna USA majanduskasv on korralik ja tööjõuturg väga tugev. See tähendab, et töötajaid on raske leida ning hinnakasv on viimastel kuudel hoopis kiirenenud. Sellises majanduskeskkonnas on raske argumenteerida, miks peaks intressimäärasid lähiajal alandama.
Ka aktsiaturud on kõigi aegade kõrgeimal tasemel ja seda põhjusel, et investorid on oodanud dollari intressimäärade kiiret langust. Needsamad investorite ootused teevad aga paradoksaalsel kombel USA keskpanga töö raskemaks, kuna just liigne optimism on see, mis on aidanud inflatsioonileeki uuesti suuremaks puhuda.
Lisaks rahapoliitikale ja intressimääradele on siiski ka muid tegureid, mis mõjutavad hindade kasvu. Üleilmne geopoliitiline olukord on muutunud kuust kuusse keerulisemaks. Maailm on jagunemas kahte leeri, mis viib järkjärguliste, kuid oluliste muutusteni globaalsetes tarneahelates. Nii riigid kui ka ettevõtted mõtlevad järjest rohkem toorainete tarnekindlusele tulevikus ja sellele, milliseid samme tuleb selle tagamiseks astuda.
Kui aktsiaturge natuke segmenteerida, siis jääb silma, et märtsikuus ei olnud tehnoloogiasektor enam turgude suurim tõusja - USA tehnoloogiasektorit kajastava NASDAQ-i indeksi tõus jäi laiapõhjalisemale aktsiaturule alla. Läinud kuul kallinesid tunduvalt maavarade hinnad ja toorainesektori aktsiad olid ühed suurimad võitjad. Samuti on kulla hind lõpuks tõusule pööranud, saavutades märtsis järjest kõigi aegade kõrgeimaid tippe.
Igal varaklassil on portfellis oma eesmärk
Nii majandus- kui ka geopoliitiline keskkond on praegusel ajal kõikjal maailmas küllaltki keeruline. Mitu varasemat trendi ja tõekspidamist on muutumas. Sellises keerulises keskkonnas on mõistlik mõelda sellele, kuidas riskid oleksid piisavalt hajutatud ja portfellis oleks varasid, mis toimiksid vastukaaluna juhul, kui aktsiaturud peaksid langema.
LHV pensionifondide varad on hajutatud mitme selgelt erineva varaklassi vahel. LHV pensionifondide portfelli kuulub rahvusvaheliste ettevõtete aktsiaid ja võlakirju, kohalikku kinnisvara, metsa ja maavarasid ning ka väärismetalle ja neid kaevandavate ettevõtete aktsiaid.
Me ei panusta ainult intressimäärade langusele ja selle ootuses aktsiaturgude tõusule, vaid oleme valmis ka selleks, kui inflatsioonitempo peaks taas kiirenema või majanduskeskkond märkimisväärselt halvenema.
Andres Viisemann
LHV pensionifondide juht
Tutvu LHV II ja III samba pensionifondidega lähemalt siin.