2026. aasta teine kvartal kujunes LHV Kasvukonto investoritele tugevaks taastumiskvartaliks. Kui aasta alguses survestasid portfelle tehnoloogiasektori nõrkus ja krüptovarade järsk langus, siis teises kvartalis pöördus turupilt taas kasvuaktsiate, tehisintellekti, kiibitootjate ja laiapõhjaliste aktsiaindeksite kasuks. Samal ajal taandus huvi väärismetallide vastu ning surve alla jäid ka krüptovarad ja osa energiaettevõtetest.
Kvartali lõpu seisuga püsis varade mahtude osakaalult Kasvukonto populaarseima fondina USA 500 suurimat ettevõtet koondav SXR8, mille osakaal kasvas kvartaliga 0,5 protsendipunkti 25,3%ni. Aastataguse ajaga võrreldes on SXR8 osakaal siiski 0,8 protsendipunkti madalam. Teisel kohal oleva USA 100 tehnoloogiaettevõtet koondava EXXT osatähtsus suurenes kvartaliga 1,0 protsendipunkti 13,1%ni, jõudes tagasi 2025. aasta teise kvartali tasemele. Kolmandal kohal püsis maailma ettevõtetesse investeeriv VWRL, mille osakaal kasvas 10,5%ni.
Esiviisikus jätkasid ka dividendimaksjatesse investeeriv ISPA ja Euroopa suurettevõtteid koondav EXSA. ISPA osakaal vähenes kvartaliga 3,9%lt 3,6%ni, kuid jäi aastases võrdluses endiselt kõrgemale tasemele. EXSA osakaal langes 3,7%lt 3,5%ni. Kokku moodustasid viis suurimat fondi kvartali lõpus ligikaudu 56% kõikidest Kasvukonto varadest.
Uut raha paigutasid Kasvukonto investorid ka teises kvartalis peamiselt samadesse instrumentidesse, mis domineerivad varade kogumahus. Kõikidest uutest investeeringutest 22% suundus SXR8 fondi, millele järgnesid EXXT 10% ja VWRL 9% osakaaluga. Kolm populaarseimat instrumenti kaasasid seega kokku 41% uutest investeeringutest. Kui arvestada juurde ka USA 500 ettevõtet jälgiv SPYL (madalama tasuga alternatiiv), suunati USA suurfirmadesse ligikaudu veerand uutest investeeringutest.
Esikümnesse jõudsid lisaks dividendimaksjad (ISPA, 4%), Euroopa suurettevõtted (EXSA, 3%), maailma ettevõtteid koondav ja madalama tasuga WEBN (3%), kulla hinda järgiv XAD5 (2%), Nvidia aktsia (NVDA, 2%) ning LHV Maailma Aktsiad (2%). Võrreldes esimese kvartaliga taandus kulla osakaal uutes ostudes märgatavalt, samal ajal kui tehnoloogia ja laiapõhjalised aktsiafondid tõusid taas tugevamalt esile.
*Madalama tasuga alternatiiv.
Ka tehinguaktiivsuse vaates paranes ostuhuvi. Teises kvartalis moodustasid ostud 63,7% ning müügid 36,3% kõikidest tehingutest. Võrreldes esimese kvartali 58,3% tasemega suurenes ostude osakaal 5,4 protsendipunkti, kuid jäi endiselt alla alates 2019. aastast mõõdetud ligikaudu 71% keskmisele tasemele. Kuigi mõned investorid kasutasid turu taastumist ostmiseks, püsis osa investoritest jätkuvalt ettevaatlikuna.
Kasvukonto valikus olevate ETFide hinnaliikumised olid teises kvartalis valdavalt positiivsed. Graafikul toodud 51 ETFist lõpetas kvartali tõusuga 41 ning langusega 10. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes ligikaudu 13% ja mediaantootluseks 10%, mis näitab, et tõus ei piirdunud vaid üksikute fondidega.
Suurima tõusu tegi kiibitootjaid koondav SEC0, mille hind kahekordistus kvartaliga. Väga tugevat tootlust näitasid ka küberturvalisuse fond ISPY (52%), elektriautodele keskenduv ECAR (49%), robootika fond RBOT (48%) ning tehisintellekti ja suurandmete fond XAIX (47%). Kasvuaktsiate taastumist peegeldas ka EXXT 32% tõus, samal ajal kui laiapõhjalised indeksifondid liikusid samuti tugevalt: SXR8 kallines 19%, VWRL 16% ja EXSA 12%.
Kvartali nõrgimateks osutusid taas krüptovaradega seotud instrumendid ja väärismetallid. Ethereumit järgiv COINETHE langes 30% ning Bitcoini järgiv COINXBE 16%. Hõbeda hinda järgiv XAD6 kaotas samuti 16%, mitme väärismetalli fond VZLE 13% ja kulla hinda järgiv XAD5 11%. See erines selgelt esimesest kvartalist, mil kulla ja mitme teise reaalse vara hinnaliikumine oli olnud üks tugevamaid.
Kvartali lõpus laienes Kasvukonto valik seitsme uue temaatilise ETFiga, mis lisasid investoritele võimalusi investeerida muu hulgas tehisintellekti, kiibitootjatesse, Euroopa pankadesse, kosmosesektorisse, kaitsetööstusesse ning uraani ja tuumaenergiasse. Uute lisanduste ajastuse osas tuleb märkida, et just tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid kuulusid kvartali tugevaimate hinnaliikujate hulka.
Üksikaktsiate seas oli teine kvartal veelgi kontrastsem: 34 aktsiast lõpetas tõusuga 21 ning langusega 13. Keskmiseks hinnamuutuseks kujunes 24,3%, kuid mediaantootlus jäi 8,0% juurde, sest keskmist tõstsid tugevalt mõned erakordselt suure tootlusega aktsiad.
Suurimad tõusjad olid pooljuhtidega seotud ettevõtted. SNDK kallines kvartaliga 258%, MU 242% ja INTC 216%. Neile järgnesid Moderna (MRNA, 38%), NOVO-B (36%) ja General Electric (GE, 32%). Suured USA tehnoloogiaettevõtted näitasid samuti taastumist: Alphabet (GOOGL) tõusis 24%, Nvidia (NVDA) 15% ning Amazon (AMZN) ja Apple (AAPL) kumbki 14%. Microsofti (MSFT) tõus jäi tagasihoidlikuks 1% juurde ning Meta Platforms (META) lõpetas kvartali 2% langusega.
Kvartali nõrgimateks üksikaktsiateks osutusid AT&T (T, -29%), Netflix (NFLX, -26%) ja Equinor (EQNR, -25%). Surve all olid ka mitmed energiaettevõtted, sealhulgas Exxon Mobil (XOM, -19%), Shell (SHEL, -18%) ja Fortum (FORTUM, -7%). See tähistas selget pööret võrreldes esimese kvartaliga, mil energiaaktsiad olid veel üks tugevamaid valdkondi. Kvartali jooksul täienes üksikaktsiate valik ka uute instrumentidega, sh SPCX, NOVO-B, MU, SNDK ja ASTS; SPCX tootlus on arvestatud alates IPO-st.
Alates IPO-st.
Kasvukonto valikus olevatest ETFidest teeb regulaarseid väljamakseid 14 fondi. Kvartali lõpu seisuga pakkus kõrgeimat dividenditootlust dollaris noteeritud ettevõtete võlakirjadesse investeeriv LQDA, mille dividenditootlus ulatus 5,0%ni. Sellele järgnes eurodes maandatud globaalseid ettevõtete võlakirju hoidev CRPH 4,1% dividenditootlusega. Aktsiafondidest olid kõrgema tootlusega dividendimaksjatesse investeeriv ISPA (3,7%) ja eurotsooni dividendiaristokraate koondav SPYW (3,5%).
Dividenditootluste mediaan jäi kvartali lõpus 2,2% juurde ning keskmine dividenditootlus oli 2,4%. Kiireimat üheaastast dividendikasvu näitas veekäitlusega seotud ettevõtetesse investeeriv IH2O, mille dividendid kasvasid aastaga 19,5%. Tugevat kasvu näitas ka EXSA, mille väljamaksed suurenesid aastaga 11,8%. Kolme aasta vaates paistis enim silma puhta energia fond INRG, mille dividendide kasv ulatus 21,6%ni. Regulaarseid väljamakseid tegevatest fondidest viis maksavad dividende kaks korda aastas ning üheksa kord kvartalis.
Kokkuvõttes kujunes 2026. aasta teine kvartal Kasvukonto investoritele tugevaks taastumise perioodiks. Tehnoloogia, tehisintellekti ja kiibitootjatega seotud instrumendid tõusid taas esiplaanile, samal ajal kui krüptovarad ja väärismetallid liikusid vastuvoolu. Investorite ostuhuvi paranes võrreldes aasta algusega, kuid jäi ajaloolisest keskmisest siiski madalamaks. Portfellide keskmes püsisid endiselt USA suurfirmad, tehnoloogiasektor ja globaalsed aktsiafondid, samas kui valiku laienemine andis investoritele juurde võimalusi ka spetsiifilisemates kasvuteemades.
LHV Kasvukonto on üks populaarsemaid LHV Panga investeerimistooteid. Rohkem infot LHV Kasvukonto kohta leiab siit.