Märtsiga lõppes järjekordne pensionifondi vahetamise voor, mida saab teha 3 korda aastas. Roheinvesteeringutel pole kõrge intressimäära keskkonnas viimasel kahel aastal hästi läinud ning see on pannud paljud lühema investeerimishorisondiga investorid sellesse tugevasse rohepöörde pikaajalisse trendi investeerimisest loobuma. Sellest on kahju.
Minu investeerimiskogemus ütleb, et parim tulemus tuleb tihti just siis, kui pikaajaline tugev trend on mingil põhjusel ajutiselt muutunud ebapopulaarseks. Aga trend ise on päriselt olemas. Rohepöörde trendis võimegi olla praegu selles ebapopulaarses ajaaknas, millele hiljem viidatakse tagasi kui, et „oleks-ma-siis-ostnud…“. Aga sel ajal kui teised müüvad, siis mina ostan – märtsis tegin maksimaalses lubatud ulatuses sissemakse III samba fondi LHV Pensionifond Roheline III.
Märtsi tulemus +3,3%
Märts oli nii turgudele laiemalt kui ka roheinvesteeringutele kitsamalt igati positiivne kuu, eriti just kuu teine pool. Globaalsed majandused pole kõrgete intressimäärade tingimustes liigset jahtumist üles näidanud ning üldise hinnasurve taandumine on loomas keskpankadele võimaluse sel aastal intresside vaikselt allapoole toomiseks. LHV rohefondide märtsikuu tootlus oli II samba fondil +3,3% ja III samba fondil +3,4%. Uusi investeeringuid me märtsis ei teinud. Märtsi lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 42 erinevat investeeringut. 32% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 16% akutehnoloogiasse, 10% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 4% oli rahas.
Kilo kakaouba on kallim kui kilo vaske
Meenub lugu, kus küsitakse, et kumb on raskem – kas kilo villa või kilo rauda? Loomulikult on mõlemad sama rasked, kuigi ikka ja jälle leidub mõni, kellele see tuleb üllatusena. Aga hoopis suurem üllatus on paljudele tänane olukord, kus kilo kakaouba maksab juba rohkem kui kilo vaske. Mis sest, et esimene kasvab puu otsas ja teist tuleb kaevandada maapõuest. Kakao hind on Lääne-Aafrika istanduste haiguste ja ikalduste tõttu aastaga 4-kordistunud. Kui nõudlus ja pakkumine lähevad tasakaalust ära, hakkab turul nägema väga suuri hinnamoonutusi.
Näeme, et rohepöörde trend toob endaga kaasa meeletu elektrifitseerimise trendi ja suure nõudluse kasvu elektrifitseerimise põhikomponendi ehk vase järele. Ainuüksi selleks, et rahuldada maailma kasvavat elektrinõudlust, on aastaks 2030 vaja võrreldes 2020. aastaga lisada juurde 1/3 olemasolevatest elektriliinidest – see on täiendavad 25+ miljonit kilomeetrit elektriliine. Vase hind on sel aastal juba tõusnud ligi 10%, vasetootjate aktsiad ligi 20%. Vase turust kirjutasime ka eelmises kuukirjas – näeme täiendavaks hinnatõusuks jätkuvalt häid eeldusi ning oleme oma suurimat positsiooni seal edasi hoidmas.
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline III.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 5 aasta kohta puuduvad. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2023-31.03.2024) tootlus on -14,83%. Pensionifondi Roheline III viimase 12-kuulise perioodi (31.03.2023-31.03.2024) tootlus on -15,36%.