Eelmisel nädalal avaldas Tuleva kriitilise artikli Luminori fondist, mis võtab hoolimata turgudele alla jäämisest märksa kõrgemaid tasusid kui konkureerivad pensionifondid. Minu meelest jäi seal peamine probleem siiski käsitlemata: kui sama fondivalitseja eri pensionifondid on investeerituselt väga sarnased, ei tundu ühe fondi märksa kõrgem tasu ja ühtlasi klientide just sinna fondi meelitamine olevat klientide parimates huvides.
Kujutagem ette hüpoteetilist olukorda, kus kliendil on valida kaks pensionifondi, mille investeeringud on suuresti samasugused. Samamoodi on nende tootluse näitajad liikunud käsikäes nii minevikus kui ka praeguse portfelli puhul eeldatavasti tulevikuski. Väike erinevus tuleb sisse sellest, et ühe fondi tasu on ligikaudu neli korda suurem kui teisel ja selle võrra on ka tootlus väiksem. Milline klient ja millistel objektiivsetel alustel peaks sellisel juhul eelistama kallimat toodet?
Järgneval joonisel on näha kahe meie näites kasutatud pensionifondi tootlus alates 2021. aasta juunist kuni praeguseni (allikas: Pensionikeskus). Võrreldud on turu madalaima kulumääraga Luminor Indeks Pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi. Alguspunktiks on võetud indeksifondi loomise kuupäev.
Joonis 1. Pensionifondide Luminor Indeks Pensionifondi ja Luminor 16-50 pensionifondi tootlus juuni 2021 – juuli 2025. Allikas: Pensionikeskus.ee.
Neil kahel Luminori pensionifondil on läinud ennekõike viimastel aastatel suurepäraselt, kuna investeeritus suurtele aktsiaturgudele indeksite kaudu on olnud sisuliselt identne. Ning kuigi esineb ajutisi marginaalseid erinevusi tootluse näitajates (indeksifond startis ka natuke erineva strateegiaga), on väga keeruline pelgalt seda joonist vaadates hinnata, kumb on passiivne fond ja kumb aktiivselt klientide vara haldav fond. Mõlemad fondid on läbi teinud kõik turu langus- ja tõusutrendid. Mõnevõrra meelevaldselt saabki väita, et valdavalt tuleneb nende tulemuste erinevus tasude erinevusest.
Siia pildile võiks vabalt lisada teiste turuosaliste indeksifonde ja pilt oleks peaaegu sama: korrelatsioon on suuresti üks ühele. Kõrgema tasuga passiivset strateegiat müües on väga keeruline pakkuda kliendile lisaväärtust või erinevat riskiprofiili. Sellest hoolimata tundub, et Luminoril on õnnestunud klientidele selgeks teha, et sarnaste pensionifondide korral tasub eelistada nende peaaegu neli korda kallimat indeksifondi.
Indeksifond, mis on turul tegutsenud veidi üle nelja aasta ja läbivalt ületanud sarnase kallima fondi tulemusi, pole oma mahuga jõudnud isegi 5 miljoni euroni. Luminor 16-50 pensionifond on seevastu samal perioodil kasvanud Pensionikeskuse andmetel 82 miljonilt eurolt 276 miljoni euroni. Ilmselt ei eksi ma palju väitega, et kuigi tootlusel on olnud oma roll, on kasvust ligikaudu 150 miljonit eurot ülieduka müügitöö tulemus. See on sedavõrd erilisem, et aastail 2021–2025 on muidu Eesti pensioniturul kasvanud märgatavalt just indeksifondide populaarsus.
Joonis 2. Luminor 16-50 pensionifondi maht eurodes juuni 2021 – juuli 2025. Allikas: Pensionikeskus.ee.
Mis veel silma torkab? Kui kuni 2023. aasta suveni liikus Luminor 16-50 pensionifondi maht üldiselt vastavalt tootlusele (st klientide arv palju ei muutunud), siis viimase kahe aastaga on fondi maht kasvanud märgatavalt ja järsult, ent järjepidevalt. Loomulikult jääb sellesse perioodi aeg, mil Luminor ilmus pärast väikest esimest katsetust ja pausi taas jõuliselt kaubanduskeskustesse.
On omaette küsimus, kas on mõistlik pakkuda kliendile aktiivse fondi tasude eest indeksifondi analoogi. Meie LHV-s kindlasti ei arva, et tasud on kõige olulisemad, pigem määrab fondi tulemuse ikka investeerimisstrateegia. Kui aga pensionifond on investeerinud börsil kaubeldavate fondide ehk ETF-ide kaudu 97% aktsiaturgudele, näeb välja nagu indeksifond ja käitub nagu indeksifond, siis on peaaegu neli korda kõrgem tasu kummaline. Veelgi kummalisem on klientidele just selle tunduvalt kallima fondi aktiivne turundamine.
Vahur Vallistu
LHV Varahalduse juhatuse esimees