Viimastel kuudel on Baltikumi investeerimismaastikku elavdanud mitmed uued jaeinvestoritele suunatud võlakirja pakkumised, mis on äratanud tähelepanu nii kogenud investorite kui ka laiemalt finantsturgude jälgijate seas. Investeerimis- ja rahatarkuse valdkonna arvamusliidrid näevad selles trendis märki kasvavast finantskirjaoskusest ning huvist stabiilsemate ja hajutatud investeerimisvõimaluste vastu.
Ühes on investeerimis- ja rahatarkuse valdkonna eksperdid ühel nõul: investeerimisotsuste tegemine nõuab senisest suuremat teadlikkust ja analüüsivõimet. Võlakirjad ei ole enam pelgalt institutsionaalsete investorite tööriist – need võivad pakkuda atraktiivset tootlust ja stabiilset rahavoogu ka erainvestorile, kuid iga emissiooniga kaasneb oma riskiprofiil, mida tuleb hoolikalt hinnata. Tuntud ettevõtte nimi ei tohi asendada sisulist analüüsi – oluline on mõista nii emitendi finantsseisundit, ärimudelit kui ka konkreetse võlakirja struktuuri.
Kas tänased emissioonid pakuvad tõepoolest atraktiivseid võimalusi portfelli hajutamiseks? Millised riskid ja tegurid tuleks enne otsuse langetamist põhjalikult läbi kaaluda? Investorid jagasid oma mõtteid praegu turul olevate emissioonide kohta, tõid välja, mida peaks jaeinvestor enne investeerimist kindlasti kontrollima ja arutlesid, kui oluline on reiting või ettevõtte maine võlakirja investeeringute puhul.
Marko Oolo: reitinguta ettevõtetega peab investor olema eriti ettevaatlik
Uusi võlakirjapakkumisi tuleb kümnetes ja kümnetes, kuid nende kvaliteet on väga ebaühtlane. Praeguste emissioonide seas on näiteks Bigbank ja Summus Capital ainsad emitendid, kellel on rahvusvaheliselt tunnustatud krediidireiting – vastavalt Moody’s ja Scope Ratings. Ülejäänute puhul peab investor olema veelgi tähelepanelikum.
Enne investeerimist peaks jaeinvestor hindama nii konkreetse ettevõtte finantsseisundit kui ka aru saama võlakirjast kui instrumendist. Tuleb mõista, kus asub konkreetne võlakiri ettevõtte kapitalistruktuuris – kas see on tagatud, tagamata või allutatud –, sest see määrab, millises järjekorras investor oma raha tagasi saab, kui ettevõttel peaks tekkima makseraskusi.
Lisaks tuleb hinnata ettevõtte suutlikkust maksta intresse ja lõpuks võlakirjad lunastada ka majanduslanguse ajal. Kõrge intress ei tähenda automaatselt head investeeringut – sageli tähendab see lihtsalt kõrgemat riski. Kui ettevõttel puudub reiting või läbipaistev finantsinfo, peab investor olema eriti ettevaatlik. Ja kõige olulisem: ära investeeri võlakirja, mille toimemehhanismist ning riskitasemest sa ise täielikult aru ei saa.
Mehis Raud: Summus Capitali ja Bigbanki võlakirjad on investeeritavad
Jaeinvestoril soovitaks investeerida emitentidesse, kelle ärist ta aru saab. Ideaalis peaks peale vaatama bilansile ja suutma analüüsida, kas ettevõttel on varasid, mis tagavad tema laenu ning kas ettevõttel on piisavalt kasumlikkust, et olemasolevaid laene ja uut laenu teenindada.
Reitingust ei saa sõltuda. Kõik peaksid meelde tuletama suurt finantskriisi, kus reitinguagentuurid olid ühed kriisi põhjustajad oma valede hinnangutega. Reitingu olemusest võiks aru saada nii palju, et teada, kes neid jälgivad, kuidas nad käituvad reitingu muutumisel ja mis potentsiaalset mõju avaldab reitingu alandamine või tõstmine võlakirja hinnale.
Praegu toimuvatest emissioonidest tunduvad nii Summus Capital kui Bigbank investeeritavad. Mõlemal hea kasumlikkus ja ärimudel, mis arusaadav ja kriisides testitud. SIA Vision ja UAB Hortema on mõlemad marginaalselt kasumlikud ja selle jätkusuutlikkust on ärimudelit põhjalikult tundmata väga raske hinnata. Võivad välja töötada, aga ei pruugi. Üldiselt kui võlakirja puhul tagasimakse kindlust ei ole, siis ma ei julgeks isiklikult puudutada neid emitente. AS PN Projekt tundub äärmiselt toksiline. Ülisuur võlakoormus, kahjumlik, probleemid projektidega ja millegipärast pole suudetud ka 2024 tulemusi veel auditeerida. Olen üllatunud, et sellist asja julgetakse jaeklientidele üldse pakkuda.
Maarja Remmel: võlakirja eelis on kvartaalselt laekuv intress
Võlakirjad on juba muutumas tavalisemaks, kuna turul on päris palju võlakirju 100 eurose hinnaga, mis teeb selle ka väiksemale investorile kättesaadavamaks. Minu meelest on võlakirja eelis kvartaalselt laekuv intress, mis teeb temast passiivse tuluallika ning mõnevõrra ettearvatava instrumendi, samas kui aktsiate liikumist me ei tea ette. Inimestele meeldib teatud sorti stabiilsus.
Hetkel pakutavast valikust tunduvad minu jaoks pigem huvitavad Summus Capital ja Bigbank – nende kohta on jaeinvestoril kõige lihtsam infot otsida. AS PN Project ja Hotrema on ka sellised, kuhu tõenäoliselt raatsiks ise raha sisse panna, aga arvestades mu portfelli suurust mitte rohkem kui 1–2 võlakirja, sest otsides ei leidnud nende kohta piisavalt infot.
Eelkõige peaks investor hindama enda riskitaset, sest turul on igasuguste riskitasemega võlakirju. Olen ise palju riskialtim ja investeerin ainult seda raha mida julgen kaotada. Olen tegelikult ise tihti ostnud võlakirju, mis võib-olla tavainvestorile ei tundu üldse nii ahvatlevad ja mille kohta on ilmunud isegi pigem kohati negatiivse alatooniga artikleid.
Paavo Siimann: vastutustundlik investor hindab kõiki olulisi tegureid
Kuna igaühe investeerimisstrateegia ja riskiprofiil on erinev ning mainitud võlakirjad pakuvad erinevat riski-tootluse profiili, siis on mu poolest vastutustundlik sellises lühiformaadis anda praktilisi nõuandeid, et iga jaeinvestor saaks läbimõeldud otsused langetada.
Kaheksa sammu:
- Hajutamine. Hoia portfell mitmekesine nii tegevusalade kui ka instrumentide lõikes; üks võlakiri võiks moodustada ligikaudu 3–10 % koguportfellist, sõltuvalt portfelli suurusest.
- Emitendi krediidivõime. Kontrolli krediidireitingut ja peamisi finantsnäitajaid – kõrgem reiting tähendab üldjuhul madalamat riski.
- Võlakirja struktuur ja risk. Uuri, kas võlakiri on tagatud ning milline on selle järjekoht (senioorne vs allutatud); allutatud võlg kannab maksejõuetuse korral suuremat kaotusriski.
- Maksustamine. Eraisikuna investeeri investeerimiskonto kaudu, et tulumaksu tasumine intressitulult lükata tulevikku.
- Järelturu likviidsus. Väikese mahuga emissioonid võivad olla raskemini realiseeritavad, kui vajad raha kiiresti välja võtta.
- Intressi maksegraafik. Mida sagedamini intressi makstakse, seda parem investori seisukohast.
- Tähtaeg ja intressirisk. Pikema tähtajaga võlakirjad on üldiste intressimäärade muutustele tundlikumad.
- Emitendi lunastusõigus. Kui võlakirjal on ennetähtaegse tagasikutsumise võimalus, selgita tingimused ja arvuta, kuidas see võib mõjutada sinu tegelikku tootlust.
Riin Mäesalu: tuleb julgeda ka „ei“ öelda
Ma ei ole enamike võlakirjapakkujate tegevusvaldkondadega tuttav, seega ma ei näe endal eelist nende pakkumistega kaasa minna. Eelkõige teeb mind kriitiliseks emitentide madal või suisa puuduv krediidireiting. Lahkan turul olevaid pakkumisi ja jagan oma strateegiat igakuiselt oma Riin Mäesalu portfellipodcastis, ja olen jõudnud linnulennult vaadates järeldusele, et praegune võlakirjade pakkumiste rohkus teeb ettevaatlikuks, sest tekib küsimus, et miks just praegu.
Erinevate pakkumiste puhul tuleb alati esimesena otsa vaadata enda riskitaluvusele ja mõelda oma peaga. Kindlasti tasuks silma peal hoida oma portfellis juba olemasolevate varaklasside mahtudele. Kui pakkumise taust on endale selgeks tehtud (nt millise valdkonna ja riigi jm risk pakkumisega kaasa tuleb) ja peenes kirjas välja toodud tingimused sobivad, siis on vaja emotsioonitult otsa vaadata eelnevalt paika pandud portfellistrateegiale ja teha kalkuleeritud otsus. Või kui teha otsus süvenemata ja emotsiooni pealt, siis vähemalt tuleks seegi põhjendus endale päriselt kirja panna, siis pole üllatus, kui investeering ebaõnnestuma peaks.
Sten Sumberg: teadlik investeerimine algab baasinfost
Üldise kommentaarina saan öelda seda, et olulisim jaeinvestori jaoks on end kindlasti minimaalse baasinfoga kurssi viia. Vastata tuleks proovida järgmistele küsimustele:
- Millega emitent tegeleb, kas ma saan aru? Kui riskantne see äri tundub?
- Milline on emitendi rahaline seis, ehk siis nii äriline edukus (kasumlikkus) kui bilanss?
- Mis on konkreetse võlakirja põhitingimused? Pikkus, intress, tagatud, tagamata jne?
Sellise baasinfo võiks iga jaeinvestor enne investeerimisotsuse tegemist endale selgeks teha, kasvõi pealiskaudsemal tasemel. Mida rohkem uurida, seda parem. Ei soovita huupi investeerida, see võib tuua väga ootamatuid ja ebameeldivaid üllatusi.
Igasugune kapitalituru aktiviseerumine on positiivne, eelkõige loodan aga et emiteeritavad võlakirjad jaeinvestoritele ka enamjaolt tulu toovad. Oluline oleks, et emissioonide kvaliteet on piisavalt hea keskeltläbi, et ebaõnnestumisi oleks vähe (ei pea olema perfektsed tulemused).
Lev Dolgatsjov: vaadake prospektis seda, mida esitluses ei näidata
Iga erainvestor peaks esmalt hindama konkreetse emitendi võlakirjadega kaasnevat riske ja seda, kas need riskid vastavad pakutavale tootlusele. Kindlasti peab vaatama prospekti – vähemalt riskide, tingimuste ja finantsandmete osad, aga veelgi parem, kui loete läbi kogu dokumendi. Vaadake prospektis ka seda, mida esitluses tavaliselt ei näidata. Seal näete kõiki olulisi numbreid ja fakte, mitte ainult neid ilusamaid. Kontrollige ka rahavoogusid ja seda kuidas ettevõtte on minevikus oma võlakohustusi teenindanud. Kas maksis intresse alati õigel ajal? Kas lunastas oma võlakirju alati õigel ajal?
Krediidireiting, eriti kui see on stabiilne või paranemise suunas liikuv, on kindlasti positiivne argument. Ilma reitinguta ettevõtted on üldjuhul suurema riskiga. Praeguste emissioonide seast paistab mulle potentsiaalselt kõige huvitavam olevat BigBanki võlakirjaemissioon – usun, et just sellel on nimekirjas kõige madalam risk, sõltumatu sellest, et see võlakiri on allutatud, mis on loomulikult riskifaktor. BigBank on mu arvates tugev ettevõte, mis tegutseb väga reguleeritud sektoris – sellepärast arvan, et risk on võrreldes teistega madalam.
Valeria Kiisk: jaeinvestorid on aktiivsed võlakirjade ostjad
Viimastel aastatel on võlakirjade maht kasvanud märkimisväärselt – kui 2019 oli võlakirjaturu kogumaht ca. 100 triljonit USD, siis tänaseks on see ületanud 140 triljonit USD. Ka Baltikumis on viimased paar aastat toonud võlakirjade emissioonide plahvatuslikku kasvu. Toetudes kohalike investorite aktiivsusele, julgevad kasvule suunatud ettevõtted astuda järgmist sammu oma elukaarel – pakkudes võimaluse investeerida oma arengusse võlakirjade kaudu. Investorite jaoks on võlakiri nüüd juba tuttav ja atraktiivne varaklass, millel on portfellis oma roll. Investor, kes paigutab raha võlakirjadesse, otsib prognoositavat ja regulaarset rahavoogu.
Kõige aktiivsem investorite segment Baltikumis praegu ongi jaeinvestor – nii aktsiates kui ka võlakirjades. Keskmine aktsiatehing Baltikumis langes 2249 euro pealt 2017. aastal 400 euro ligidale 2024. aastal (üle viie korra!). Samal ajal langes keskmine tehing võlakirjadega 80 000 euro pealt ca. 5000 euro peale (ca 16 korda!). Keskmised märkimised emissioonides on tihti alla 10 000 euro, viidates jaeinvestorite võimsale osakaalule.
Võlakiri on laen ja investor peab hindama, kas emitent on võimeline intressimakseid tegema ja kaasatud summa ehk põhiosa tagasi maksma perioodi lõppemisel. Ja kui ei ole kindel, siis tasub pigem otsida muid alternatiive raha kasvatamiseks.
Peter Priisalm: tark investeerimine algab analüüsist
Me ei anna soovitusi konkreetsete võlakirjade osas, set iga investor peaks tegema iseseisva analüüsi. Abiks võib olla järgmine kontrollnimekiri:
- Hinda riski ja tootluse suhet – sama tootlus ei tähenda võrdset riski.
- Analüüsi ettevõtte kasumlikkust ja selle vastupidavust majanduslangusele.
- Uuri, kas omanikel on “nahk mängus” ja valmisolek keerulisel ajal firmat toetada.
- Mõtle, kuidas mõjutavad refinantseerimise intressid ettevõtte kasumlikkust.
- Kas võlakirjad on tagatud ja kui väärtuslik see tagatis tegelikult on?
- Millist kaitset pakuvad võlakirja tingimused ja kovenandid?
- Vaata bilansi tugevust ja omakapitali kvaliteeti – kas see on reaalselt sissemakstud?
Reitingutest üksi ei piisa – need on kallid ja peegeldavad sageli pigem minevikku. Võlakirju analüüsides peame ise aru saama, milliseid riske oma portfelli võtame.
Meie arvates võiksid jaeinvestoritele suunatud võlakirjad olla sama populaarsed kui aktsiad. Arvestades Balti börsi madalat likviidsust ja võlakirjade kindlat tähtaega, võib see paljudele olla sobivam viis oma raha kasvatamiseks. Võrreldes Skandinaaviaga on Balti võlakirjaturul veel suur kasvupotentsiaal – seal ulatub ettevõtete võlakirjade kogumaht 120 miljardi euroni, meil vaid 3,8 miljardi euroni.
Jekaterina Tint: võlakirjad ei ole riskivabad
Viimaste kuude aktiivsus Baltikumi võlakirjaturul näitab, et järjest rohkem ettevõtteid otsivad kapitali just jaeinvestorite kaudu. Jaeinvestorile võib võlakiri olla huvipakkuv instrument tänud stabiilsele passiivsele rahavoole. Samas tuleb meeles pidada, et tootlus on piiratud intressimääraga, samas eksisteerib alati risk kogu investeeritud summast ilma jääda. Seetõttu enne investeerimist kindlasti mõtlen läbi kolm aspekti:
- Milleks raha kaasatakse? Mis ettevõtte või projektiga on tegu? Mis on selle kasumlikkus, rahavoog, riskid? Prospektis toodud riskide kirjeldus aitab hinnata, millistel asjaoludel võib investeering olla ohus.
- Milline on võlakiri riskitase? Kas võlakiri on tagatud või allutatud? Kas ettevõttel on krediidireiting, kui palju on muid võlakohustusi ja mis on nende tähtajad? Küsimus on, kas ettevõtte suudab võlakirja intressi teenindada ja põhisumma lunastada tähtaegselt.
- Kas pakutav intress kompenseerib piisavalt riski? Ja kui suur osa portfellist võiks sellise – sageli vähem likviidse – instrumendi alla minna?
Reitingu olemasolu võib anda usaldust, kuid eriti oluline on aru saada, mille eest sa tegelikult intressi teenid. Kui tegemist on näiteks arendusprojekti ja eraldisesiva SPVga, võib risk olla oluliselt suurem kui stabiliseerunud äritegevuse puhul.
Võlakirjainvesteeringud võivad muutuda jaeinvestorite seas järjest tavalisemaks. Selle eelduseks on aga parem investorite haridus ning oskus ja valmisolek teha analüüsi. Iga pakkumine on erinev ja alati tuleb teha oma kodutöö.
Kokkuvõte
Viimaste aastate jooksul märgatavalt kasvanud huvi võlakirjade vastu Baltikumi jaeinvestorite seas ei ole pelgalt juhuslik nähtus, vaid peegeldab investorite üha küpsemat finantskäitumist ning kasvavat teadlikkust hajutamise ja stabiilsete investeerimisvõimaluste olulisusest. Lähtudes käesolevas artiklis esitatud Eesti rahatarkuse edendajate ja kogenud investorite hinnangutest, on selge, et võlakirjad ei ole enam üksnes institutsionaalsete investorite tööriist – need on üha kindlamalt jõudnud ka erainvestorite portfellidesse, pakkudes konkurentsivõimelist tootlust ja usaldusväärset rahavoogu.
Samas rõhutavad eksperdid, et koos suurema ligipääsuga investeerimisvõimalustele kaasneb ka suurem vastutus. Iga investeerimisotsus peab põhinema sisulisel ja teadlikul analüüsil – pelgalt tuntud ettevõtte nimi või tugev turupositsioon ei tohi asendada põhjalikku hinnangut emitendi finantsseisundile, ärimudelile ega konkreetse võlakirja tingimustele. Investorid toonitavad, et enne otsuse langetamist tuleb hoolikalt hinnata võlakirja riskiprofiili, mõista emissiooni ja kapitalistruktuuri ning analüüsida lepingulisi tingimusi. Kuigi krediidireiting ja ettevõtte maine võivad pakkuda teatavat kindlustunnet, ei tohi need asendada kriitilist ja sisulist analüüsi.
Eksperdid rõhutavad ka hajutatuse tähtsust võlakirjaportfelli koostamisel. Ka võlakirjadesse investeerides on oluline silmas pidada, et portfell oleks mitmekesine – hõlmates erinevaid sektoreid, geograafilisi piirkondi ning riskitasemeid.
Just selle põhimõtte toetuseks alustas 2025. aasta alguses Eestis tegevust LHV Euro Võlakirjade Fond, mille eesmärk on tuua kvaliteetne ja hajutatud võlakirjainvesteeringute võimalus ka jaeinvestoritele lähemale. Fond võimaldab investeerida Euroopa erasektori kõrge krediidireitinguga ettevõtete võlakirjadesse ning selle üks suurimaid eeliseid on madal sisenemisbarjäär, mis teeb laiapõhjalise hajutamise kättesaadavaks ka väiksematele investoritele. Fondi juht Enok rõhutab, et portfelli koostamisel järgitakse põhimõtet "ära hoia kõiki mune ühes korvis", mis peaks pikas perspektiivis aitama kasvatada investorite vara ja tugevdama nende portfellide vastupanuvõimet.