Septembri algusega möödus esimeste LHV pensioni investeerimiskontode loomisest 3 aastat, mis on piisavalt pikk aeg tegemaks järeldusi sellest, kui edukad oma pensioniraha ise haldavad kogujad olnud on.
2021. aasta septembris hakkas oma II samba pensioniraha ise investeerima pea 3 tuhat investorit, olles käesoleva aasta septembriks peaaegu kahekordistunud. LHV PIKi kasutajatest koguni 80% on aktiivsed ehk PIK on ühtlasi ka nende II samba aktiivne valik, kuhu suunatakse kogumispensioni igakuised sissemaksed. LHV turuosa selliste aktiivsete PIK-de osas on 79% kõigist Eesti PIK-idest. LHV PIKi kasutajad on oma investeeringud ära hajutanud ühelt poolt erinevate varaklasside kui ka instrumentide lõikes – keskmine portfell hõlmab nii ETF-e, üksikaktsiaid kui ka näpuotsaga krüptovarasid. Fondide puhul on populaarseimateks valikuteks laiapõhjalised fondid, nagu USA 500 suurimat ettevõtet hõlmav iShares Core S&P 500 UCITS ETF ja peamiselt USA tehnoloogiaettevõtetesse investeeriv iShares NASDAQ-100® UCITS ETF.
Üksikaktsiate lõikes domineerivad LHV PIK-i kasutajate portfellides LHV Group ja Enefit Green, kuid hoolimata mahukatest investeeringutest neisse kahte ettevõttesse on LHV PIK-i kasutajad siiski tugevalt tehnoloogia usku, kuna enamik top 10 populaarsemast väärtpaberist on seotud just selle sektoriga. Isegi teisel kohal olev SXR8 investeerib tehnoloogiasektorisse pea kolmandiku oma varadest, rääkimata EXXT-st, kus tehnoloogiasektor võtab enda alla poole. Lisaks investeerivad LHV PIK-i kasutajad suuremal määral eraldi veel tehisintellekti võidukäigust kasu saanud ettevõtetesse: Nvidia ja Microsoft.
Kokku moodustavad LHV PIKi kasutajate 10 suurimat positsiooni 37% kogu PIKi mahust, mistõttu omavad nimetatud väärtpaberid portfelli arengule märkimisväärset mõju.
Allikas: LHV
LHV PIKi kasutajad hoiavad rahas üsna ulatuslikku osa oma pensionivarast - osakaaluna PIKi kogumahust 19% ulatuses. Kolme-aasta 25% keskmisest on see küll mõnevõrra madalam tase, kuid näitab suures pildis jätkuvalt seda, et PIK-i kasutajad on aktsiaturgude suhtes äraootaval seisukohal ning potentsiaalselt ootavad paremate ostuvõimaluste tekkimist.
Allikas: LHV
Kolme aastaga on LHV PIKi kasutajad saavutanud keskmiselt 1,8% tootluse, võrreldes Eesti pensionifondide keskmist tootlust näitava EPI üldindeksi 13,4%-ga samal ajal. Seda on 11,6 protsendipunkti rohkem kui LHV PIK-ide puhul, olles osaliselt tingitud PIK-i kasutajate tehtud ostude ebasoodsast ajastusest. Suure osa PIK-i rahast investeerisid kasutajad 2021. aasta septembris ehk turu tipus ning kuigi mõned kuud hiljem õnnestus LHV PIK-i kasutajatel korraks EPI üldindeksit ületada, siis 2022. aastal tabas aktsiaturge langus, mis viis endaga kaasa ka PIK-i portfellid. Varaklasside lõikes suuremal määral hajutatud pensionifonde aitasid 2022. aastal suurema languse eest kaitsta eelkõige kinnisvarainvesteeringud Baltikumis.
Teisalt on 2023. ja 2024. aastal aktsiaturud küll tõusnud, kuid kuna LHV PIK-i kasutajad hoiavad suurt osa pensionivarast rahana kontol, siis ei ole neil õnnestunud täiel määral tõusuturust osa saada.
Allikas: LHV