Investeerimise idee on saada osa ettevõtte tegemistest ja arengust. Investeerides mõnda ettevõttesse, ei ole sa mitte passiivne vaatleja, vaid oluline osa ettevõttest ja tema teekonna lahutamatu osa.
Ettevõttes osalemise üks peamisi aspekte on korporatiivsete sündmuste mõistmine ja neile reageerimine. Need sündmused võivad märkimisväärselt mõjutada sinu investeeringuid ning nõuavad seetõttu su tähelepanu ja arusaama.
Jagame sinuga üldist teadmist ja turupraktikat, mida oleme LHV-s kogunud aastate jooksul erinevatel turgudel korporatiivsete sündmuste jälgimisel ning oma klientidele pakkumisel.
Korporatiivseks sündmuseks loetakse ettevõtte juhtorgani tegevus, millega võidakse mõjutada väärtpaberi omaniku ehk aktsionäri õigusi ja kohustusi. Sündmused võivad esineda erineval kujul, millest igaühel on ettevõtte aktsionärile oma mõju.
Laiemas raamistikus jagatakse sündmused kaheks: kohustuslikeks ja vabatahtlikeks.
Kohustusliku korporatiivse sündmuse algatab ettevõtte juhtorgan ja see puudutab kõiki aktsionäre. Sellise sündmuse korral ei ole aktsionäril valikut: ta peab võtma vastu sellega kaasnevad muutused.
Kohustuslike sündmuste hulka liigituvad näiteks dividendide väljamaksed, aktsiate tükeldamine (ingl split ja reverse split), ühinemine (ingl merger) ja omandamine (ingl acquiring), lühema tähtajaga võlakirjade lunastamine ning ettevõtte eraldamine (ingl spin-off). Mainitud toimingute puhul jääb aktsionär passiivseks kasusaajaks ega pea sündmuses osalemiseks ise midagi tegema.
Vabatahtlik korporatiivne sündmus annab aktsionärile valiku otsustada, kas ta soovib selles osaleda või mitte ning kas ta osalemise korral teeb sündmusega seotud toiminguid täies mahus või osaliselt.
Vabatahtlike sündmuste hulka kuuluvad näiteks eesõigustega täiendavate aktsiate märkimine (ingl rights issue), dividendimakse viisi valik (aktsiates või rahas), aktsiate tagasiost olemasolevatelt aktsionäridelt ja ülevõtmispakkumine teise ettevõtte poolt. Tegu ei ole kohustusega. Kui aktsionär peaks hindama pakkumist liiga odavaks või ebasoodsaks, jääb talle õigus osalemisest loobuda.
Korporatiivsete sündmuste juures tuleb pidada silmas olulisi kuupäevi (ingl key dates), sest need määravad sündmuse etapid ning on aktsionäride ja investorite jaoks kriitilised. Iga sündmuse puhul esitatakse olulised kuupäevad selleks, et investor oleks teadlik, millal teatud toimingud toimuvad või millal on tal endal võimalus teha toiminguid vastavalt oma investeerimissoovidele.
Vaatleme oluliste kuupäevade seast lähemalt kolme.
-
Record date ehk fikseerimispäev -- sel päeval määratakse kindlaks nende aktsionäride nimekiri, kellel on õigus osaleda korporatiivses sündmuses. Teisisõnu määrab record date ära, kes on teatud kuupäeval ettevõtte õigustatud omanikud ja kantud ettevõtte aktsiaraamatusse.
-
Ex date (ka ex-dividend date) -- sel päeval ostetud väärtpaberid ei sisalda enam õigust osaleda korporatiivses sündmuses, sest ex date on üks päev enne record date'i. Kui teha tehing alles ex date'il, jõuaksid väärtpaberid aktsionäri väärtpaberikontole pärast investorite nimekirja fikseerimist. Ex date'i kuupäeva teadmine aitab investoril otsustada, millal osta või müüa aktsiaid, st kas osaleda või mitte osaleda korporatiivses sündmuses.
-
Payment date ehk maksepäev -- päev, mil toimub rahakanne või muu sündmus nende õigustatud aktsionäride väärtpaberikontoga seotud arvelduskontodel, kelle nimi on õigustatud omanikena kantud aktsiaraamatusse fikseerimispäevaks.
Miks tasub jälgida korporatiivsete sündmuste olulisi kuupäevi?
-
Teabe saamine: olulised kuupäevad annavad aktsionäridele ja investoritele väärtusliku teabe selle kohta, millal ja kuidas korporatiivne sündmus toimub. See võimaldab neil planeerida oma finantsstrateegiat ja teha teadlikke otsuseid. Näiteks ex-date aitab määrata aega, millal võib aktsia hind langeda. Seevastu fikseerimispäev annab aktsionärile teabe selle kohta, mis kuupäevaks peab ta ametlikult olema registreeritud ettevõtte aktsionärina. Maksepäeva on kasulik teada, sest see näitab, millal võib aktsionär oodata rahalise hüvitise laekumist oma kontole või seal muu sündmuse toimumist.
-
Otsuste tegemine: olulised kuupäevad aitavad aktsionäril otsustada, kas ta soovib sündmuses osaleda või mitte. Näiteks ex date ja fikseerimispäev määravad, millal peab aktsionär tegema otsused seoses korporatiivse sündmusega: ta peab otsustama, kas soovib osta aktsiaid enne ex date'i, et saada osa järgmisest sündmusest (dividendimaksest või muust). Võtmekuupäevad mängivad otsuste tegemisel suurt rolli ja mõjutavad ühtlasi aktsionäri investeerimisstrateegiat.
-
Õigeaegne reageerimine: korporatiivsed sündmused toimuvad kindlatel kuupäevadel ja aktsionäril on vaja reageerida etteantud ajal. Nende kuupäevade teadmine aitab tagada, et ta ei jää olulistest sündmustest maha ega kaota võimalusi kasutada oma õigusi. Juhul, kui aktsionär soovib saada dividendimakset, tuleb tal selleks osta vastavad aktsiad õigel ajal (ehk enne ex date'i), vastasel korral jääb ta dividenditulust ilma. Fikseerimispäev näitab, kes on korporatiivses sündmuses õigustatud osalema. Aktsionär, kes soovib olla omanikuna aktsiaraamatus, peab selleks tegutsema enne, kui aktsionäride nimekiri fikseeritakse. Õigeaegne reageerimine on vajalik selleks, et mitte jääda maha, ja selleks, et tagada, et aktsionär saab oma investeeringust maksimaalse kasu.
Kokkuvõttes on korporatiivsed võtmekuupäevad väga tähtsad. Need aitavad aktsionäridel ja investoritel olla teadlikud, planeerida oma tegevusi ja reageerida õigel ajal korporatiivsetele sündmustele, mis võivad mõjutada nende investeeringuid ning tuleviku kasumit.
Korporatiivsete sündmuste nimekirja mahub olulisi ja vähemolulisi sündmusi. Järgnevalt toome mõne näite levinuimatest sündmustest.
Aktsionäride koosolek (ingl general meeting) on ettevõtte aktsionäride iga-aastane kogunemine. Korralisel koosolekul tutvustatakse ettevõtte majandustulemusi, prognoose ja kasvustrateegiaid, kinnitatakse ettevõtte eelmise aasta majandustulemused ning tehakse kasumi jaotamise ettepanek (dividendide väljamaksed). Võidakse teha ka muid kaalukaid ettepanekuid, mis mõjutavad aktsionäride õigusi ja kohustusi. Aktsionäride koosolekul osalemine on vabatahtlik, kuid sündmus ise toimub igal juhul.
Noteeritud ettevõte annab oma aktsionäride koosolekust teada börsiteatega, millele on lisatud päevakord koos arutusele tulevate teemade ja hääletamise korraga. Aktsionärid saavad osaleda koosolekul ja hääletada päevakorra punktide üle ning nii rääkida kaasa ettevõtte plaanides ja käekäigus.
Dividendimaksed -- olles saavutanud piisava küpsuse, ei pruugi ettevõte enam vajada kasumi reinvesteerimist ja võib selle asemel premeerida oma aktsionäre kasumi jaotamisega ehk dividendide väljamaksega. Dividendide väljamakse juures on tähtis dividendimäär. See näitab, kui palju dividende maksab ettevõte ühe aktsia kohta.
Dividende saab välja maksta rahas, aktsiates või mõlemas korraga ning kas kord kvartalis, kuus, poolaastas või aastas. Näiteks kui investorile kuulub ettevõtte 1000 aktsiat ja dividendimäär on 0,50 eurot, teenib ta väljamakse korral 500 eurot. 10% aktsiadividend tähendaks seda, et iga 10 aktsia kohta laekub aktsionäri kontole üks uus aktsia. Kui ettevõte aktsiate koguhulk oli enne sündmust 1 000 000 aktsiat, siis pärast sündmust kasvaks nende koguarv 1 100 000-ni.
Dividendimakse on kohustuslik korporatiivne sündmus, milles osalemiseks ei pea aktsionär tegema muud, kui tagama record date'i ajaks vastavate aktsiate olemasolu oma väärtpaberikontol. Samas võivad dividendimaksed olla pooleldi vabatahtlikud, st aktsionärile antakse valida, kas ta soovib saada dividende oma kontole rahas või aktsiates.
Aktsia tükeldamine (ingl split) on väärtpaberi nimiväärtuse vähendamine. Kui ettevõte soovib kasvatada börsil noteeritud aktsiate käivet, muuta sel viisil aktsia hinda atraktiivsemaks, vähendada hinda ühe aktsia kohta ja suurendada aktsia likviidsust, korraldab ta aktsiate tükeldamise: vähendab väärtpaberi nimiväärtust ilma aktsiakapitali puutumata.
Näiteks võib juhtkond otsustada 35 eurot maksva aktsia tükeldada suhtega 10 : 1, tuues aktsia hinna 3,5 euro peale. Ehkki aktsia hind väheneb kümme korda, hoiab aktsionär oma kontol edaspidi vastavalt kümme korda rohkem aktsiaid. Seega jääb nii ettevõtte aktsiakapitali kui ka kliendi positsiooni väärtus samaks.
Võimalik on ka tagurpidi tükeldamine (ingl reverse split), mille käigus otsustab ettevõte tõsta aktsia hinda eesmärgil jääda turule ja tuua aktsia välja mittelikviidse aktsia staatusest, parandades ühtlasi ettevõtte mainet. Illustratsiooniks võib tuua olukorra, kus investor saab kümne vana aktsia asemele ühe uue, kuid samas proportsioonis kallima aktsia. Ka selles olukorras jääb ettevõtte aktsiakapitali ja aktsionäri aktsiaportfelli väärtus samaks.
Sündmuse juures on oluline näitaja jaotussuhe (ingl ratio). See näitab, mitu korda suurendatakse (tagurpidi tükeldamisepuhul vähendatakse) olemasolevate aktsiate kogust või kui palju jaotatakse uusi aktsiaid. Jaotussuhe (ingl ratio get:have) on vahetussuhe selle vahel, kui palju aktsionär saab (ingl get) ja selle vahel, mis talle juba kuulub (ingl have) konkreetse korporatiivse sündmuse ajal. Jaotussuhe aitab investoril mõista, kuidas tema olemasolevaid aktsiaid konverteeritakse või vahetatakse või kui palju saab ta oma seniste aktsiate eest hüvitist.
Aktsiate lisaemisiooni korral pakub ettevõte oma olemasolevatele aktsionäridele võimaluse osta uusi aktsiaid eesmärgiga kaasata ettevõtte äritegevuseks vajaminevat lisakapitali. Pakkumine võib olla individuaalne või avalik. Üldjuhul pakutakse lisaaktsiaid turuhinnast madalama hinnaga, et senistel aktsionäridel ja uutel investoritel tekiks soov neid osta ja sündmuses osaleda.
Ühinemised ja ülevõtupakkumine (ingl merger and takeover) -- kui ettevõttel tekib oma kasvueesmärkide täitmiseks soov laiendada tegevust, suurendada kasumit või täita muid strateegilisi eesmärke, võib ta selleks kas ühineda teise ettevõttega või osta mõne konkurendi kogunisti ära.
Ettevõtete ühinemine toimub siis, kui kaks või rohkem ettevõtet otsustavad ühineda ja luua uue, ühendatud ettevõte. Seda innustab neid tegema uskumus, et ettevõtete ühinemine on parim võimalus laiendada äritegevust, kärpida mastaabiefekti pealt kulutusi ja kasvatada pikaajalist kasumlikkust.
Ettevõtte ülevõtmine toimub siis, kui üks ettevõte omandab kontrolli teise ettevõtte üle, ostes selle aktsiaid või varasid. Omandaja saab sellega võimu ja vastutuse omandatud ettevõtte juhtimise üle. Ülevõtmise eesmärk võib olla omandaja ettevõtte laiendamine, konkurentsieelise saavutamine, uute turgude või klientide hõivamine või muu strateegiline eesmärk.
Ettevõtte eraldamine* (ingl spin-off)* on ettevõtte jagamine kaheks või rohkemaks iseseisvaks ettevõtteks. Teisisõnu on see uue ettevõtte loomine olemasoleva (ema)ettevõtte uute aktsiate müügi või jaotamise teel. Põhjus on juhtida ettevõtet paindlikumalt või tõhusamalt või juhtkonna uskumus, et iseseisva ettevõttena on eraldatud ettevõte rohkem väärt kui suure ettevõtte osana.
Kokkuvõttes hõlmavad korporatiivsed sündmused ettevõtte juhtorganite otsuseid või struktuurimuutusi ja tegevusi, mis mõjutavad ka aktsionäre. Kohustuslikud korporatiivsed sündmused on kõigile aktsionäridele kohustuslikud, ent vabatahtlikud korporatiivsed sündmused annavad neile valikuvõimaluse sõltuvalt nende investeerimiseesmärkidest ja strateegiast.
Seetõttu on tähtis meeles pidada, et iga korporatiivse sündmuse kuupäeva tähendust ja mõju tuleb hoolikalt kaaluda, et teha õigeaegseid investeerimisotsuseid. Väljakujunenud turupraktikast hoolimata võivad sündmused mõnikord toimuda erinevatel kuupäevadel. Sel põhjusel tuleb jagatud teabele keskenduda iga sündmuse puhul eraldi ja tõlgendada saadud teavet hoolikalt.