Investeerimisportfelli koostamisel on iga investori jaoks väga oluline paika panna oma riskitase - see määrab millistesse varaklassidesse investor peaks või võiks investeerida. Mida suuremat tootlust investor soovib teenida, seda suuremat riski ta peab võtma.
Hästi hajutatud portfell koosneb aga enamasti erineva riskitasemega varadest -- riskantsemad varad pakuvad headel aegadel suuremat tootlust ning turvalisemad varaklassid kaitsevad portfelli majanduslanguse ajal. Pikalt on populaarsed varaklassid investorite hulgas olnud üksikaktsiad, indeksfondid ja kinnisvara. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud ka võlakirjad, sest need on eelnimetatutest turvalisemad ja pakuvad stabiilset rahavoogu.
Mis on võlakiri?
Võlakiri on oma olemuselt nagu laen. Võlakirju ostes annab investor võlakirja pakkujale laenu ja võlakirja väljastajal tekib ostja ees kohustus maksta fikseeritud intressi ning tasuda kindel laenusumma (võlakirja nominaalväärtus) pärast laenutähtaja möödumist ehk lunastustähtajal omanikule tagasi.
Võlakirjade emissiooni ehk väljalaskmise käigus jaotatakse investoritele võlakirjad ning investorid tasuvad emitendile saadud võlakirjade eest rahas. Igale võlakirjale vastab kindel laenusumma (võlakirja nimiväärtus). Võlakirjade väljalaskmise käigus registreeritakse tingimused ja kantakse võlakirjad investorite väärtpaberikontodele -- füüsilisi pabereid võlakirjade ostjaile tänapäeval välja ei jaotata.
Edasi maksab emitent võlakirjaomanikule kokkulepitud aja tagant intressi, mille garanteeritud protsent võlakirja nominaalväärtusest on märgitud emissiooniprospektis. Intressimaksed võivad toimuda kord aastas, iga poole aasta tagant või ka kvartaalselt.
Kuna võlakirju on väga palju, siis on neid võimalik jaotada erinevatesse kategooriatesse, näiteks emitendi või võlakirja tagatuse järgi:
-
Riigivõlakirjad -- emitendiks on riik. Riigid võivad kasutada kulude katmiseks ja investeeringute tegemiseks laenuraha ehk emiteerida võlakirju. Kuna võlakirjad on tagatud riigi poolt, siis investori jaoks on tegemist ühe kõige turvalisema varaklassiga.
-
Munitsipaalvõlakirjad -- emitendiks on osariigid või kohalikud omavalitsused. Tihti leiavad kasutust ainult suuremates riikides.
-
Korporatiivvõlakirjad -- ettevõtete poolt emiteeritud võlakirjad. Kuna tõenäosus, et emitent läheb pankrotti on ettevõtte puhul suurem kui riigi puhul, siis muudab see riigivõlakirjadest riskantsemaks investeeringuks. Korporatiivvõlakirju saab omakorda jaotada veel tagatuse järgi:
o Tagatud võlakiri -- Emitendi poolt võetud laenu tagatiseks on määratud ettevõtte varad. Emitendi pankroti korral on investoril lootus investeeritud kapital (osaliselt) tagasi saada.
o Tagamata võlakiri -- Laenu tagatiseks ei ole midagi. Emitendi pankroti korral ei pruugi investor investeeritud kapitali tagasi saada.
Eesti riigi uued võlakirjad
Eesti riik kuulutas 28. augustil esmakordselt välja riiklike võlakirjade avaliku pakkumise. Pakkumine kestab kuni 9. septembrini. Peale märkimisperioodi algab võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsil.
Kokku laseb Eesti riik välja 2 000 000 võlakirja. Ühe võlakirja nominaalhind on 100 eurot, mis tähendab, et pakkumise kogumaht on 200 miljonit eurot. Pakutavate võlakirjade pealt maksab Eesti riik intressi 3.3% aastas ning võlakirjade pikkus on 2 aastat.
Avalik pakkumine on mõeldud kõikidele Eesti jaeinvestoritele. Võlakirjade soetamiseks on vajalik Balti väärtpaberikonto olemasolu ning esitada tuleb märkimiskorraldus, mida on võimalik teha kõikide kontohaldurist pankade vahendusel. LHV Panga kliendid saavad märkida võlakirju elektrooniliselt, logides sisse internetipanka ja valides ''Raha kasvatamine'' -> ''Väärtpaberite märkimine''.
Miks kaaluda riigivõlakirjade soetamist?
Riigivõlakirjade näol on tegemist ühe turvalisema varaklassiga, kuhu investoril on võimalik investeerida. Tihti sarnaneb riigivõlakirja intress tähtajalise hoiuse omaga. Selge on see, et investor, kes investeerib riigivõlakirjadesse, ei teeni sealt väga suurt tootlust. Sellest hoolimata on investori vaatest tegemist hea varaklassiga, millega on võimalik kaitsta oma raha inflatsiooni eest ning mis toimib turvasadamana just keerulistel aegadel. Võrreldes tähtajalise hoiusega on väga oluline aspekt ka võlakirjade likviidsus -- müües võlakirju börsil lisandub võlakirjade müügihinnale tehingu väärtuspäevaks kogunenud intress. Tähtajalise hoiuse katkestamisel saab küll investor tagasi põhiosa, kuid kogunenud intressi talle välja ei maksta.
Teine väga oluline aspekt on kehtivad intressimäärad ning intressimäärad tulevikus. Täna prognoosib finantsturg, et järgmise aasta suvel on kehtiv intressimäär Euroopa Liidus ~2.225%. See tähendab, et ka tähtajaliste hoiuste pealt teenitav intress on samas suurusjärgus. Kuna Eesti riigi võlakiri on 2 aastane, siis on investoril sarnase riskitaseme juures võimalik 2 aasta jooksul teenida märksa paremat tootlust kui seda pakub 2 aastane hoius.
Allikas: Bloomberg
Lisaks ei saa alahinnata iga võlakirju märkiva investori panust Eesti riiki ja majandusse – võlakirjadega kaasatud raha suunatakse riigieelarvesse, sealhulgas riigikaitse- ja muude investeeringute katmiseks. Esmakordselt jääb Eesti riigi poolt välja makstud intress Eesti inimestele, mis omakorda aitab elavdada majandust.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.