11. juunil käis Äripäeva „Investor Toomase tunnis“ oma mõtteid jagamas Enlight Researchi analüütik ja Solar Equity Intelligence platvormi asutaja Rudolf Stenar Saluoks. Kuigi mul pole olnud võimalust Rudolfiga ise kohtuda, oli huvitav kuulata tema mõtteid meie rohefondi käekäigust ja rohesektori väljavaatest laiemalt.
Küsimusele, kas LHV on oma rohefondide haldamisega hästi või halvasti hakkama saanud, vastas ta nii: „Kui vaadata LHV rohefondi tootlustele peale, siis mina isiklikult ütleks, et fondijuhid ei ole teinud halba tööd. Ütleks isegi, et nemad on täitsa hästi hakkama saanud. Võrreldes teiste sarnaste fondidega on nad kas samal pulgal või isegi natukene edestanud“. Jätkuküsimusele, et mida võiks teha fondiga n-ö tipu ajal liitunud inimesed, kommenteeris ta nii: „Tegelikult ongi see probleem, et kui fondide osakud tõusevad, siis soov fondiga liituda kasvab. See aga tähendab seda, et need aktsiad muutuvad kallimaks. Tihtipeale ongi see probleem, et inimesed lähevad sisse, kui on buum, ja väljuvad, kui aktsiad on odavalt hinnastatud. See ongi kogu see probleem.“ Ja viimasena uuriti ta arvamust, et kas rohesektor võiks lähiaastail laiapõhjalistele aktsiaindeksitele ära teha: „Rohesektori eelis on see, et rohesektor kuskile ei kao. Vahepeal on paremaid aegu, vahepeal on halvemaid aegu, aga rohesektor on kindlasti tulevikus väga olulisel kohal. Nii taastuvenergeetika kui ka muud rohelahendused, mis on vajalikud meie kliimaeesmärkide täitmiseks. Pikaajaliselt ma usun, et on võimalik üldist turgu sellel sektoril ületada.“
Olen kõige sellega väga nõus, Rudolf.
Juuni tulemus –6,8%
Juuni oli veider kuu. Turud tervikuna jätkasid tehnoloogiasektori eestvedamisel rallimist. See on viinud tänaseks suurimad aktsiaindeksid rekordilise kontsentreerumise ja keskmistest kallimate hinnatasemeteni. Hetkel vähempopulaarne rohesektor jäi sellest tõusust täielikult kõrvale ning nägime LHV II ja III samba rohefondides juunis hoopis –6,8% langust. Kuigi langus on suur, andsime juunis sisuliselt tagasi vaid mais saadud tõusu ning juuli algusega on juba juuni langusest üle kolmandiku tagasi võetud. Rohesektoris liikumised ongi suured ja sellega on vaja lihtsalt harjuda.
Juunis me portfellis tehinguid ei teinud. Küll aga olime tunnistajaks Euroopa Keskpanga esimesele intressilangetusele viimase enam kui 5 aasta jooksul. Kuna see otsus oli laialt oodatud, polnud sel ühekordsel liigutusel ka olulist mõju turgudele. Roheinvesteeringute seisukohast on aga oluline teadmine, et raha kallinemise ajastust oleme üle mitme aasta tagasi liikunud raha odavnemise või stabiilse hinna ajastusse – ja see on kapitaliintensiivsete pikaajaliste roheinvesteeringute tegemisel ja roheprojektide tasuvusaja arvutamisel väga oluline ja positiivne muutus.
Juuni lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 39 erinevat investeeringut. 34% fondist oli investeeritud taastuvenergiasse, 24% elektrifitseerimisse, 15% akutehnoloogiasse, 9% energiatõhususse, 8% ringmajandusse, 5% metsa- ja põllumajandusse, 2% vesinikutehnoloogiasse ning 3% oli rahas.
Müncheni rohekonverents – taastuvenergia võidukäik on paratamatu
Juuni alguses osalesin Münchenis Bloombergi korraldatud rohekonverentsil – kirjutasin sellest pikemalt LHV Finantsportaalis ilmunud loos „Inimkonna rohepööre võtab rohkem aega“. Nende sõnum oli konkreetne. Esiteks – oleme jõuliselt rohepöördesse sisse liikunud, kuid algus on olnud vajalikust tempost väiksem ja globaalset soojenemist 1,5 kraadi juures pidama ei saa. Teiseks – rohepööre on olemuslikult inimkonna järjekordse tehnoloogilise arengu samm, mida ei ole võimalik peatada.
Maailmas on installeeritud tänaseks ca 4 tuhande GW jagu taastuvenergiavõimsust. Bloombergi analüüsimeeskond ootab selle numbri kahekordistumist enne 2030. aastat. Aastaks 2050 oodatakse selle jõudmist 17 tuhande GW-ni, millest 2/3 on seotus päikeseelektriga. Aastaks 2050 on taastuvenergia tänane 15%line osakaal tõusnud maailma elektrivõrgus ca 70% peale, tuul ja päike hakkab moodustama üle poole kogu maailma elektritootmisest.
Suured trendid on hoogsalt liikuma läinud. Kui aastal 2000 moodustas kivisüsi Austraalia elektritootmisest 80%, Hiinas ja Indias 75%, USAs 50%, Euroopas 30%, Jaapanis ja Kagu-Aasias 20% ning Ladina-Ameerikas 5%, siis tänaseks on kivisöe osakaal langenud Austraalias 40% peale, Hiinas 60%le, USAs 20%le, Euroopas 10%le ning Ladina-Ameerikas 1%le. Indias on see tõusnud 80%le, Jaapanis 30%le ja Kagu-Aasias 40%le, kuid ka seal on kivisöe osakaalu tipp tänaseks juba seljataga ja suund on kiiresti allapoole. Uued investeeringud liiguvad järgmistel aastakümnetel taastuvenergiasse.
Lõpetuseks üks mõtlemapanev infokild USA elektrienergia sektorist: 1964. aastal lisati USAs ca 5 GW uut elektrienergiavõimsust (maagaas ja hüdroenergia), 1974. aastal ca 30 GW (kivisüsi, maagaas ja tuumaenergia), 1984. aastal ca 20 GW (kivisüsi ja tuumaenergia), 1994. aastal ca 10 GW (maagaas), 2004. aastal ca 25 GW (maagaas), 2014. aastal ca 25 GW (maagaas, tuuleenergia, päikeseenergia) ja aastaks 2024 prognoositakse ca 60 GW lisandumist (päikeseenergia, tuuleenergia ja akutehnoloogia). Maailm muutub meie endi silme all. Sinu investeerimisportfell on LHV Rohelistes fondides selle muutusega kaasaminemise esirinnas.
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline III.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 5 aasta kohta puuduvad. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2023-30.06.2024) tootlus on -14,15%. Pensionifondi Roheline III viimase 12-kuulise perioodi (30.06.2023-30.06.2024) tootlus on -14,26%.