2020.aasta koroonapandeemia tõi arusaama, et maailm tervikuna peab tulevikus muutuma jätkusuutlikumaks. Nägime siis suurt rallit rohesektoris, millest fondi esimesel tegutsemisaastal saime ka väga hästi osa. Sellele järgnenud 2021. aastal seisid rohenimed paigal ning 2022. aastal võttis kogu tähelepanu endale juba Venemaa-Ukraina sõda, inflatsioon ning kiiresti tõusma hakanud intressimäärad. Need muutsid rohetehnoloogia jaoks raha kalliks ja investorid rahapaigutuste osas väga valivaks.
2022.aastal tegid rohenimed läbi korraliku languse ning see langus on hilissügisese rammusa õunaussi kombel roheaktsiate hindu edasi purenud ka sel aastal. S&P Global Clean Energy indeks on sel aastal kukkunud lausa 35%. Mida kaugemal tulevikus on konkreetse roheettevõtte või uue rohetehnoloogia prognoositav kasumlikkus, seda suurem on ka olnud aktsiahinna langus. LHV rohelised pensionifondid on selles raskes keskkonnas pääsenud sel aastal 15%lise langusega, kuid teadmine, et oleks võinud minna hullemini, loomulikult ühelegi investorile rõõmu ei valmista.
Ma olen investeerimisega tegelenud 20 aastat. Investorite mälu on lühike, muutused toimuvad turgudel kiiresti ja mõlemas suunas. Üha uutesse kõrgustesse tõusnud intressimäärad on investorite, poliitikute ja tavakodanike tähelepanu viinud kliimaprobleemide pealt argiprobleemidele. Kuid ka see on ajutine nähtus. Täpset kristallkuuli pole kellelgi, kuid neile, kes mõõdavad oma investeerimisperioodi aastates, on rohelistes aktsiates nüüd tõenäoliselt kätte jõudnud ostukohad, mida 2020. aasta suurest rallist ilma jäänud lootsid ühel päeval saada. Aga nende ostukohtadega on ikka nii, et kui nad on kohal, siis vähesed julgevad neid kasutada. Kõige pimedam on enne koitu.
Oktoobri tulemus –10,7%
Oktoobris algas Iisraeli ja Hamasi suuremahuline sõda, mis tõstis niigi kõrgeid geopoliitilisi pingeid uuele tasemele ning vähendas investorite riski võtmise valmidust. Lõppenud kuu tähistas meie rohefondide jaoks ligi 4-aastase ajaloo nõrkuselt teist kuist tulemust – vaid korra septembris 2022 oleme näinud suuremat kuist langust. LHV rohefondide oktoobrikuu tootlus oli II samba fondil –10,7% ja III samba fondil –11,1%. Oktoobri teises pooles vähendasime rohkem kui poole võrra oma madalama riskiga CO2 kvoodipositsiooni suurust ja liigutasime selle raha kõrgema riskiga päikeseenergia tootjate börsil kaubeldavasse fondi, mis moodustab meie rohefondist nüüd juba veidi üle 10%. Meie arvates on ostukohad selles sektoris nüüd kohal. Lisaks suurendasime oma positsioone vesinikutehnoloogiat arendavas Plug Poweris ja liitiumakude ümberkäitlemise tehaseid rajavas Li-Cycle’is.
Oktoobris tegime ka börsiväliseid rahapaigutusi. Esiteks investeerisime koos Quilvest fondiga üle 1 miljoni euro Norra jäätmekäitlusettevõttesse NG ning teiseks lubasime 1 mln eurot rohefondide raha paigutada Baltcap Infra II rohefondi, mis tegeleb taristusse investeerimisega Baltikumis ja siinses lähiregioonis – just selliste investeerimisvõimalustega, kuhu me börsi kaudu ise ligipääsu ei saa ja mis oluliselt mitmekesistavad meie investeeringute portfelli.
Kuu lõpu seisuga oli LHV Rohelisel Pensionifondil kokku 46 erinevat investeeringut. 28% fondist on investeeritud taastuvenergiasse, 21% elektrifitseerimisse, 19% akutehnoloogiasse, 8% energiatõhususse, 7% ringmajandusse, 6% metsa- ja põllumajandusse, 5% vesinikutehnoloogiasse, 4% CO2 kvoodiõigusesse ning 2% oli rahas.
Kui võtta kokku meie rohefondide üksikpositsioonid ning erinevad fondipositsioonid ja neist n-ö läbi vaadata, on suurimad 10 üksikinvesteeringut oktoobri lõpu seisuga Ignitis (3,1%), UPM (3,0%), Tesla (2,8%), BYD (2,7%), Saint-Gobain (2,6%), Renewi (2,5%), Rockwool (2,5%), Plug Power (2,2%), NG (2,1%) ja EDPR (1,8%). Renewi kaupleb vaid 4x 2024. aasta oodatavat EV/EBITDAt, Ignitis ja Saint-Gobain 5x, Rockwool 6x, BYD 8x, UPM 9x ja EDPR 11x. Täna leiab ka rohesektorist juba päriselt madalate valuatsiooni kordajatega ettevõtteid.
Investor või spekulant?
90% LHV rohefondide klientidest on nooremad kui 50 aastat. Pensioniea saabumiseni ja aktiivse tööelu lõpuni on veel pikk maa. Investeerimisperiood on sarnaselt rohefondide rahapaigutustele pikk ja see tähendab, et on piisavalt aega oma pensioniraha paigutuste positiivsete viljade nägemiseks. Tuleb lihtsalt aega anda.
Viimaste kuude languse järel soovitangi ma igal rohefondi raha suunanud inimesel endalt küsida, miks ta seda tegelikult teinud on. Kui põhjuseks on olnud usk maailma rohepöörde realiseerumisse järgmise paari aastakümne jooksul ja soov sellesse pikaajalisse trendi ka oma pensioniraha suunata, siis ma soovitan neid lühiajalisi langusi võtta rahulikult. Saate sarnaselt minuga iga kuu praegu lihtsalt odavama hinnaga roheaktsiaid enda portfelli juurde soetatud. Kui aga põhjuseks on olnud soov spekuleerida lühiajaliselt 2020. aasta suure tõusu järel veel kiiremale lühiajalise tõusu jätkule, siis… tuleb tunnistada, et see spekulatsioon pole õnnestunud. Aga ka sel juhul on mu soovitus sarnane: reeglina turgudel lühiajalised spekulandid kaotavad raha ja pikaajalised investorid teenivad raha. Ole investor, kelle silmi turul asetleidvad odavmüügid hoopis sära toovad. Ära ole spekulant, kes punaseid numbreid nähes ka enda vara paanikas kahjumiga müüma tormab.
Nii nagu paar aastat tagasi tehti turgudel suur viga null-intressimäärasid järgnevateks pikkadeks aastateks tulevikku ekstrapoleerides, ollakse minu arust ka praegu tegemas sarnast viga, kuid sedapuhku teises suunas. Ma ei oota nullintresside juurde naasmist, kuid kõrged riikide võlakoormad koos suurenenud kaitsekulutuste vajadusega toovad kaasa olukorra, kus eelarvetest lõigatakse intressikulude ja kaitsekulude katteks ära üha suurem ja suurem tükk, mis toob kaasa fiskaalpoliitika muutuse, mis jahutab otseselt majandust ning mille tagajärjeks on inflatsiooni ja intressimäärade langus. Oktoobris nägime esimest korda 16 aasta jooksul USA 10-aastaste võlakirjade tulumäära kerkimist üle 5% piiri. Kui intressimäärad hakkavad nüüd neilt tasemetelt allapoole tulema, kasvab kiiresti ka investorite valmisolek roheaktsiate eest kõrgemaid kordajaid maksta.
Novembri alguses oleme juba näinud esimesi märke, et intresside tõusmise aeg on võib-olla otsa saanud. Tulemuseks kuu esimestel päevadel kiire ralli ka meie roheaktsiate nimekirjas. Nii nagu liikumised võivad olla kiired allapoole, võivad need olla kiired ka ülespoole.
Rohepöörde pikaajaline trend
Skeptikud peaks siinkohal küsima, et ega vajadus rohepöörde elluviimise järele ole äkki vahepeal vähenenud. Vastus sellele on selge ei. Pigem võiks isegi väita, et viimase paari aastaga on saanud selgemaks, et kõike tuleb teha senisest kiiremini ja suuremas mahus.
Lääne-Antarktika jääkilp on sulamas kardetust kiiremini, tuues kaasa mereveetaseme tõusu, kliima muutuste algusaja juures olnud teadlased on üllatunud, kui kiiresti on viimaste aastate muutused päriselt toimunud ning USAs on värske küsitluse järgi juba ligi 70% inimesi tundmas, et kliima on täna muutunud ja nende elustandardit mõjutanud.
Oktoobris teatas ka Euroopa Liit oma niigi ambitsioonikate taastuvenergia eesmärkide karmistamisest ning Stockholmis kaalutakse tõsimeeli kesklinna piirkonnas sisepõlemismootoritega autode kasutamise keelustamist juba aastast 2025. Pikaajaline rohepöörde trend on selgelt olemas, ajutiselt kallim raha hind on mõjunud rohesektori investoritele negatiivselt, kuid pikem vaade näitab jätkuvalt tugevat taganttuult kogu rohepöörde investeeringutele.
Joel Kukemelk
Fondijuht
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline Pluss.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.10.2022-31.10.2023) tootlus on -17,79%. Pensionifondi Roheline Pluss viimase 12-kuulise perioodi (31.10.2022-31.10.2023) tootlus on -19,20%. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 3 ja 5 kalendriaasta kohta puuduvad.