1930. aastatel oli kuum kliima ja keeruline majandusolukord põletav teema. Ajastut kirjeldatakse nii Suure depressiooni kui ka Tolmukausi (inglise keeles Dust Bowl) nime all. Äärmuslikud põuaperioodid raskendasid eriti põllumeeste elu, kuid samuti oli see periood keeruline poliitikute jaoks. Suurlinnades olid suved nii palavad, et valitsusametnikud ja seadusandjad lahkusid selleks ajaks maale.
Inimkond on aga võimeline kohanema nii kliima- kui ka majanduse muutustega. Näiteks leiutati palavate ilmadega kohanemiseks konditsioneeriseade, mis võimaldas kuumal suvel linnas töötegemist. Majanduse kohanemist tol ajal kirjeldab Franklin D. Roosevelti uue kursi poliitika (New Deal), mille eesmärk oli majandust elavdada.
Tänapäeval võib paralleele tõmmata Euroopas rohelise kokkuleppe (Green Deal) ja Ameerika Ühendriikides ajaloo ühe suurima investeeringuga majandusse ja energiajulgeolekusse (Inflation Reduction Act). Kuigi nende eesmärgid on erinevad, on algpõhjused sarnased.
Augustikuu finantsturgudel
Augustikuu oli finantsturgudel närviline. Kuu tulemuseks jäi LHV pensionifondil Roheline –3,57% ja III samba fondil Roheline III –3,45%. Kuu alguses valmistasid USA tööturu juuli näitajad pettumuse ja Jaapani börsi suurim langus alates 1987. aasta mustast esmaspäevast koos staaraktsia seisusesse tõusnud NVIDIA volatiilsusega tekitasid turgudel närvilisust.
Need arengud on kujundanud turuosaliste seas ootuse, et USA Föderaalreserv (FED) langetab sel aastal intressimäärasid. Madalamad intressimäärad on eriti olulised taastuvenergiaprojektide jaoks, kus kapitali hind ja müügihinnad mõjutavad projekti finantstulemusi. Viimastel aastatel on aga kõrged intressimäärad ja inflatsioon teinud selliste projektide arendamise keerulisemaks, eriti avamere tuuleparkide puhul.
Nii päikese- kui ka tuuleenergia puhul on oluline küsimus, millise hinnaga toodangut turule müüakse. Pikaajaline hinnalukustus tagab küll stabiilse tulu, kuid projekti finantstootlus võib jääda suhteliselt madalaks. Olukord on keeruline, kui tulubaas on fikseeritud, kuid kulubaas mitte. See probleem on hästi tuttav nii tuuleturbiinide ja labade tootjatele kui ka projektide arendajatele tuuleenergia väärtusahelas.
Investeerimisportfellides peavad sellised ettevõtted oma finantstootluse siiski saavutama. Seetõttu, sarnaselt majanduse ja kliimaga, peab ka Roheline pensionifond adapteeruma. Portfelli kuuluvad ettevõtted peavad olema hästi juhitud ning tegema head pikaajalist tootlust oma paigutatud kapitalile, aidates vähendada ja leevendada kliimamuutuse mõju ning globaalseid CO2 heitkoguseid. Nimetatud tegurid on ka muidu Pariisi kliimakokkuleppe peamised eesmärgid.
Tutvu lähemalt II samba pensionifondiga Roheline ja III samba fondiga Roheline III.
Jani Mäenpää
Portfellihaldur
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga. Tutvu võrreldud fondide viimase 2, 3 ja 5 kalendriaasta keskmiste tootlustega. Fondide lühikese ajaloo tõttu andmed 5 aasta kohta puuduvad. Pensionifondi Roheline viimase 12-kuulise perioodi (31.08.2023-31.08.2024) tootlus on -11,07%. Pensionifondi Roheline III viimase 12-kuulise perioodi (31.08.2023-31.08.2024) tootlus on -10,85%.