Juuni oli rahvusvahelistel aktsiaturgudel üldiselt positiivne kuu: USA suurettevõtete väärtust järgiv S&P 500 indeks kerkis 3,5%. Ka arenevate riikide aktsiaturgude käekäiku hindav MSCI Worldi indeks tõusis tänu Taiwani, Lõuna-Korea ja India aktsiaturgude väärtuse kasvule kuu ajaga 3,6%.
Euroopa aktsiaturud olid aga juunis langustrendis: Eurostoxx 50 aktsiaindeks odavnes kuuga 1,7%. Selle taga oli põhiliselt Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni Euroopa Parlamendi valimiste järgne otsus korraldada riigis erakorralised parlamendivalimised. See tekitab vähemalt lühiajaliselt poliitilist ebastabiilsust ja kasvatab riski, et Prantsuse riigi rahandust ei saada niipea kontrolli alla. See võib omakorda eskaleeruda euroala probleemiks.
USA aktsiaturu tõusu põhjustas peamiselt sealse tehnoloogiasektori suurettevõtete väärtuse tõus.
Joonis 1. Kui seitsme suurima tehnoloogiaettevõtte aktsiad on alates 2023. a algusest kallinenud 149% (roheline), siis ülejäänud 493 ettevõtet on S&P 500 indeksis näidanud palju tagasihoidlikumat liikumist (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg.
S&P 500 aktsiaindeksisse kuuluvate ettevõtete väärtus on tänavu suurenenud 5,8 triljoni dollari võrra. 31% sellest kasvust ehk 1,8 triljonit dollarit on tulnud kõigest ühe ettevõtte, NIVIDA aktsiahinna tõusust. Suurte tehnoloogiaettevõtete kasumid on küll ajaloolises kontekstis korralikud, kuid põhiosa nende väärtuse kasvust on tulnud siiski kasumikordajate kasvust, see tähendab investorite optimismist.
Joonis 2. Investorite optimism ettevõtete tulevikukasumi suhtes: 10 suurima kasumiga ettevõtete näitaja (roheline) ja 10 suurima turukapitalisatsiooniga ettevõtete näitaja (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg.
Ning võrreldes 2000. aasta internetiaktsiate esimese boom’iga on praeguste tehnoloogia liideraktsiate väärtus isegi kõrgem ja ka kogu turg suhteliselt kallim.
Joonis 3. S&P 500 ettevõtete 12 kuu ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (beež), 10 suurima ettevõtte ettevaatav hinna ja kasumi kordaja (roheline) ning S&P 500 indeksi hinna ja kasumi kordaja ilma 10 suurima ettevõtteta (sinine). Allikad: Apollo Research, Bloomberg.
Tehisarult oodatakse palju
Tehisaru võib olla maailma muutev tehnoloogia, millest on fantaseeritud aastakümneid. Viimase paari aasta jooksul on aga jõutud ennekõike tänu arvutusvõimsuse eksponentsiaalsele kasvule ja ka uuele lähenemisele tulemusteni, mis võivad muuta varem ulmekirjanduse valdkonda kuulunu reaalsuseks.
Majanduskasv on arenenud riikides olnud juba paar aastakümmet paradoksaalsel kombel vaatamata tehnoloogia kiirele arengule progresseeruvalt aneemiline ning võlakoormus on peaaegu kõikjal suurenenud palju kiiremini kui majandus. Selles väljapääsmatus olukorras on unistatud positiivsest tehnoloogiašokist. On loodetud, et see aitab lõpuks lisada majanduskasvule pöördeid ja lahendada inimkonna ees seisvaid hiigelprobleeme, nagu maakera atmosfääri soojenemine.
Naiivne oleks sellegipoolest loota, et ükskõik kui suur teaduslik või tehnoloogiline läbimurre iseenesest suudaks maailma muuta ilma ulatuslike investeeringuteta. See tähendab, et tulemuste maitsmiseks tuleb kõigepealt investeerida. See tähendab omakorda tegevuste prioriseerimist ning tõenäoliselt püksirihma pingutamistki vähem tulemuslikes valdkondades. Nii tekiks võimalus investeerida sinna, kust tuleb tulemus.
Suurte tehnoloogiaettevõtete kasuks räägib tõsiasi, et neil on palju raha, mida investeerida, ja vähe võlga. Valdav osa ülejäänud majandusest ägab praegu paraku kõrgema võlakoorma all kui kunagi varem. See võib märkimisväärselt pidurdada arengut ja tekitada juurde sotsiaalseid pingeid.
Pöördelistel aegadel on mõistlik riske juhtida ja hajutada
LHV Varahalduse meeskond on tehnoloogia arengu suhtes hästi meelestatud, kuid me oleme vähem optimistlikud tehnoloogiasektori ettevõtete hinnataseme suhtes. Meie tähelepanu on praegu rohkem suunatud energia- ja toormesektorile, sest me eeldame, et tehnoloogia areng nõuab uusi investeeringuid nii energeetikasse kui ka jaotusvõrkudesse. Samuti on meil suured ootused pangandussektorile, mis on väga odavalt hinnastatud vaatamata korralikele kasumitele.
Pikemas plaanis on tehnoloogia areng deflatsiooniline, mis tähendab, et tootmine muutub tõhusamaks ja odavamaks. Seevastu võib hinnakasv lühemas plaanis, kui investeeringuid alles tehakse ja majandust korraldatakse ümber, hoopis kiireneda, kuna nõudlus ressursside järele on suurem kui pakkumine.
Me oleme LHV-s seisukohal, et kuigi keskpankade karmim rahapoliitika on tarbijahindade kasvu oluliselt aeglustanud, on „tänu“ valitsussektori järjest suurenevatele kulutustele finantskeskkond endiselt liiga lõtv, et saavutada lõplikku võitu inflatsiooni üle.
Keerulises ja ebaselges majanduskeskkonnas on mõistlik hajutada riske erinevate varaklasside vahel. Viimastel aastatel on LHV pensionifondide portfellides võtnud olulise rolli kuld ja väärismetalle kaevandavate ettevõtete aktsiad. Me alustasime kullainvesteeringutega ajal kui pikaajaliste riskivabade võlakirjade tootlus oli negatiivne, otsides alternatiive valitsuse võlakirjadele.
Me uskusime, et kuld võib pakkuda garanteeritud kaotusest paremat tulemust. Selle valiku tulemusena suutsime me suuresti vältida kaotusi võlakirjaturul, kus pea riskivabaks peetud valitsuste võlakirjad osutusid inflatsioonitempo kiirenedes üheks pea kõige riskantsemaks varaklassiks. Kulla hind on aga viimaste aastatega pakkunud pea aktsiaturgudega võrreldavat tootlust.
Ma kahtlustan, et riskide hajutamine vaid erinevate aktsiate vahel, ehk ühe varaklassi piirides ei pruugi olla tänases keerulises majandus- ning geopoliitilises keskkonnas piisav. Riskide maandamiseks on kasulik vaadata investeerimismaastikku laiemalt ning mitte piirata ennast vaid noteeritud aktsiate ja võlakirjadega.