Tomra asutati 1972. aastal, kui vennad Tore Planke ja Petter Planke hakkasid ehitama seadmeid joogipudelite automatiseeritud vastuvõtuks. Rohkem kui 50 aastat hiljem valitseb Norra ettevõte nii üleilmset taaraautomaatide kui ka taaskäitlemises materjalide sorteerimisseadmete turgu.
1972.aasta lõpuks oli ettevõte paigaldanud Norras juba 29 sellist masinat, mille edu hakkas üsna kiiresti pälvima huvi ka teistes riikides. Järgmise suurema sammuna noteeriti ettevõtte aktsiad 1985. aasta jaanuaris Oslo börsil ning suund võeti Ameerika vallutamisele. 1999. aastaks andis Ühendriikide müügitulu juba üle poole firma käibest. 2004.aastal pandi alus sorteerimisseadmete segmendile, omandades selleks optilisi seadmeid ja sorteerimistehnoloogiat tootva TiTech Visionsorti.
Järgnevatel aastakümnetel omandati rohkelt väiksemaid ettevõtteid, mis on võimaldanud Tomral saavutada taara tagastusseadmete globaalsel turul 70% turuosa. Kokku on rohkem kui 60 riiki paigaldatud u 82 000 Tomra tagastusseadet. Toiduainete sorteerimise segmendis on neil maailmas u 25–30% turuosa (13 800 müüdud seadet) ja materjalide sorteerimises ligi 70% (9000 seadet).
Ärisegmendid
Tomral on kolm peamist segmenti: taaraautomaadid, taaskäitlus ja toiduained.
Taaraautomaatide segment oli 2023. aasta neljandas kvartalis tugev seda nii uutel turgudel (Rumeenia, Iirimaa, Ungari) kui ka vanadel, tänu millele kasvas müük aastatagusega 26% 2,30 miljardi Norra kroonini. Juhtkond seadis eelmise aasta alguses eesmärgiks brutomarginaalide tõstmise ning sellega said nad ka hakkama, kergitades seda esimese kvartali 38% pealt neljandaks 41% peale. Üksuse kolme kuu ärikasumiks oli 416 mln dollarit ja marginaaliks 18%.
Antud segmendis on nende peamiseks tooteks R1, kuhu saab korraga valada üle 100 alumiiniumpurgi ja plastpudeli. Eelmisel aastal tutvustati selle uut versiooni R2, mille esimesed mudelid on tänaseks testimiseks osadesse jaekauplustesse paigaldatud. Selle puhul pole purkide ja plastpudeli limiiti, kuna kotist vastuvõttu kallatud taara liigub kohe seina taga olevasse sorteerimissüsteemi. Sorteerimissüsteem on tehtud kompaktsemaks, tänu millele võiks suurem arv poodidest olla piiratud ruumiliste võimaluste tõttu sellest huvitatud. Klaastaara vastuvõtuks on ükshaaval sisestamisega T9 mudel.
Taaraautomaatide segmendi kasv sõltub nii olemasolevatest turgudest, kus riigid võivad moderniseerida oma tagastussüsteemi, tõstes näiteks pudelite eest makstavat tasu ja laiendades pudelite valikut, mida vastu võetakse. Näiteks 2023. a 30. septembrist kuni 2024. a 1. veebruarini uuendasid oma taarasüsteemi Quebec, Queensland (Austraalia), California osariik, Connecticuti osariik, Saksamaa ja Austria. Samal ajal käivitasid oma tagastussüsteemi Victoria (Austraalia), Ungari, Rumeenia ja Iirimaa. Ettepoole vaadates peaks 2024. a detsembris käivituma tagastussüsteem Uruguays, 2024.a teises pooles Tasmaanias, 2025. a algusest Poolas ja 2025. a 1. aprillist Singapuris. Mõistagi ei tule iga aasta uusi turge juurde sarnases mahus ja see mõjutab ka Tomra käivet (2024. toob vähem uusi turg kui 2023).
Üldiselt olnud tavaks, et klientidele müüakse seadmeid ja nende hooldamise teenust, aga viimasel ajal on osades riikides hakatud kasutama mudelit, kus seadmed jäävad Tomra omaks, kuid tulu teenitakse sõltuvalt pudelite kogusest. See aitab muuta osa käibest taasesinevaks. Sellist mudelit kasutatakse näiteks Leedus, Lätis ja mitmel pool Austraalias. Ka Põhja-Ameerikas kasutatakse mõlemat ärimudelit. Kuna Tomra on selles segmendis olnud turuliider üle 40 aasta ja kriisid inimeste esmatarbekaupade ostmist väga palju ei muuda, siis tänu sellele on antud segment majanduslanguste suhtes kindlam ja pakub üsna stabiilset rahavoogu.
Sorteerimise ja taaskäitlemise segment oli eelmise aasta lõpus samuti tugev, näidates neljandas kvartalis 18% müügitulu kasvu 877 miljoni Norra kroonini. Seal teeniti antud kolme kuuga 52% brutokasumi marginaali ja ärikasum oli 23% marginaali juures 201 mln Norra krooni. Selles segmendis on neil erinevad seadmed, mis suudavad oma sensoritega sorteerida segaprügi, kuid on ka spetsiaalselt metallide ja puidujääkide sorteerimise masinaid. Samuti kasutavad Tomra seadmeid kaevandajad erinevate mineraalide sorteerimisel. Nad on aastaid investeerinud juba ka tehisintellekti, mis võimaldab sorteerimisprotsessi veelgi paremaks ja tõhusamaks muuta. Hiljuti soetati 25% osalus Polyperception ettevõttes, mis pakub AI-põhist jäätmete monitoorimist.
Toiduaine segment oli läbi kogu eelmise aasta keerulisemas seisus, kuna kliendid lükkavad kõrgemate kapitalikulude tõttu investeeringuid edasi ja saak on olnud kesisem osalt kliimamuutuste tõttu. Üksuse käive langes neljandas kvartalis aastaga 15% 938 miljoni kroonini. Brutokasumi marginaal oli seal neljandas kvartalis 42% ja korrigeeritud ärikasumi marginaal 7% ehk 63 mln NOK.
Antud segmendi masinad aitavad erinevat tüüpi saake sorteerida (näiteks juurviljad, puuviljad, proteiin, seemned). Kuid masinaid saab kasutada ka töödeldud toidu sorteerimiseks.
Lisaks on TOMRAl erinevate uute lahenduste portfell (Horizon), millest loodetakse välja arendada uued ärisegmendid. Antud üksus tõi 2023. aastal sisse 80 mln Norra krooni tulu, mis peaks 2024.a kasvama 100 miljonile, mida võib lugeda veel üsna marginaalseks.
Järgmise kümnendi uute potentsiaalsete kasvuvõimaluste loomisel on nad seotud arendustöödega, mis hõlmavad plasti purustamist piisavalt puhtaks tooraineks, tekstiili ringmajandust ja pakendite taaskasutamise initsiatiivi.
Viimase puhul on nad loonud kohvitopside tagastamise süsteemi pandi alusel Taanis Aarhusis, kus tänavu jaanuaris pandi püsti pilootprojekt 40 kohvikuga, kes müüvad kohvi korduvkasutatavatesse topsidesse, mille eest klient maksab täiendava 5 Taani krooni suuruse deposiidi ja kui ta tagastab linna peal asutavatesse kogumiskohtadesse (Aarhusis hetkel 29 tükki) topsi, siis saab raha kontole tagasi. Kohvikupidaja maksab ühe topsi rotatsiooni eest 1,5 Taani krooni, mis Tomra sõnul ühtib ühekordse topsi kuluga ja ühtlasi loob Tomra jaoks taasesineva tulu potentsiaali. Samal põhimõttel on neil arenduses ka muude takeaway pakendite taaskasutamise süsteemi loomine. Aarhusi projekt kestab kolm aastat ja selle aja jooksul loodetakse ka teistes linnades neid käivitada. Sama ideed plaanitakse siduda ka festivalidega.
Euroopas kasutatakse kokku 25 miljardit takeaway pakendit aastas, mis loob 80 miljonit tonni jäätmeid. Taaskasutus aitaks seda probleemi vähendada ja isegi kui väike protsent pakenditest läheks Euroopa suuremates linnades taaskasutuse süsteemi, siis tähendaks see juba suurt äripotentsiaali Tomra jaoks.
Geograafiliselt saadakse segmentide lõikes tulusid üsna sarnaselt, va toidusegmendis. Taaraautomaatide puhul tuleb 62% Euroopast, 27% Põhja-Ameerikast ja 10% mujalt maailmast. Taaskäitluse puhul tuleb Euroopast 53%, Põhja-Ameerikast 18%, Lõuna-Ameerikast 4% ja Aasiast 15%. Toidusegmendis tuleb 29% käibest Euroopast ja lõviosa ehk 35% Põhja-Ameerikast, 12% Aasiast.
Bilanss
Rahavoog äritegevusest on olnud tugev (2023.a vaba rahavoog 438 mln NOK), tänu millele on vaba raha bilansis 1,1 mld NOK aga arvestades ka võlga ja liisingukohustusi, siis on netovõla suuruseks 3,7 miljardit Norra krooni. See annab netovõla ja 2024 EBITDA suhteks 1,3x. Võla kaalutud keskmiseks pikkuseks on 2,2 aastat, mida märtsis välja antud 1 mld NOK väärtuses ESG võlakirjadega pikendatakse.
2023.a eest makstakse 1,95 NOK aktsia kohta dividendi (eelneva aastaga võrreldes kasv 8%) ja teeb väljamakse kordajaks 55% aktsiakasumist.
Tellimused
Tomra avaldab tellimuste infot vaid taaskäitlemise ja toidu segmendi kohta. Taaskäitlemises saadi mullu 3,24 mld NOK mahus tellimusi, mis oli üsna võrdses suurusjärgus teenitud tuluga (3,1 mld NOK). Toidusegmendis saadi 3,73 mld NOK tellimusi ja seegi oli sarnane aasta käibega (3,67 mld NOK).
Täitmata tellimuste varu oli neil 2023.a lõpus taaskäitlemise segmendis 1,1 mld Norra krooni ja toidusegmendis ka 1,1 mld NOK. Ehk kui uusi tellimusi peale ei tuleks, kataks see u kolmandiku mõlema segmendi aastasest käibest.
2024.a väljavaade
Juhtkonna sõnul jätkuvad taaraautomaatide neljanda kvartali tugevad arengud ka esimeses kvartalis, kuna nähakse kõrget aktiivsust Ungaris, Rumeenias, Iirimaal ja Hollandis. Teine ja kolmas kvartal peaksid olema pehmemad ja aasta lõpus peaks hoog uuesti üles minema, kuna nad valmistuvad uuteks turgudeks Poola ja Austria näitel. Kokkuvõttes oodatakse tänavu käibe jäämist eelmise aasta tasemele, kuid paranemist kasumlikkuses.
Taaskäitlemise segment, mis on viimased kolm aastat tugev olnud, peaks 2024. aastal olema tagasihoidlikum (siiski oodatakse ligi 10% käibe kasv), mis on seotud toormete odavnemisega (eriti plast) ja kapitalikulu tõusuga, mis muudab kliendid investeeringute tegemisel ebakindlaks. Kesk- ja pikas vaates näeb Tomra jätkuvalt atraktiivset kasvamise võimalust, kuna nõudlus taaskäideldud materjalide järele muutub aina suuremaks.
Toidusegmendis ei nähta raske aasta järel tänavu suuremat muutust. Seal ei oota nad tänavu kasvu, keskendudes ärikasumi marginaali tõstmisele 2023. aasta 7% pealt 10–11% vahemikku. Selleks alustasid eelmisel aastal restruktureerimisega, vähendavad tööjõudu ja panevad osad tehastest kinni. Pikemas vaates aga pole nad selle segmendi kasvuväljavaatesse usku kaotanud.
2027.a eesmärk
2029.a suvel toimunud investorpäeva raames pandi eesmärk kasvatada oma 2021.a 10,9 mld NOK suurune müügitulu 2027. aastaks kaks korda. Ja ärikasumi marginaal peaks jõudma 18%-ni, olles 2022. ja 2023. aastal 13%. Taaraautomaatide ja taaskäitlemise segmendiga ollakse plaanides, kuid toidusegmendis on tulnud tagasilööke, mida siiski suudetakse juhtkonna arvates ületada.
Võimalused
– Deposiidil põhinev taarasüsteem aitab oluliselt suurendada nende tagastust. Näiteks Leedus jõustus tasudel põhinev taara tagastuse süsteem 2016. a ja selle eel tõid elanikud 34% taarast tagasi. Esimesel aastal pärast tasudel põhineva tagastussüsteemi loomist tõusis see määr 74% peale ning teise aasta lõpuks 92% peale. Osades Euroopa riikides on see määr juba tänu kehtivale süsteemile kõrge (Saksamaa 98%, Holland 95%, Norra 92%, Soome 92%, kuid on veel mitmeid suuri riike, kes pole sellele üle läinud (näiteks Suurbritannias tagastatakse 43% taarast ja Prantsusmaal 40%).
Kuna Euroopa Liit soovib plasti puhul seada eesmärgiks, et liikmesriigid saavutaksid 2025. aastaks plastpudelite tagastamisel 77% määra ja 2029. aastaks 90% määra, siis eeldab see deposiitidel põhineva tagastussüsteemi loomist riikides, kus seda veel pole. Kuna Tomral on maailmas 70% turuosa, lõikaks ettevõte sellest seadusest kasu. Ringmajanduse kasvava tähtsuse valguses on taara tagastamise süsteemide rakendamised järgemööda jõustumas ka mujal maailmas kas riikide, osariikide või piirkondade lõikes.
– Ka taaskäitlemine on muutumas üleilmselt üha olulisemaks, et vähenda koormust maavaradele. Nii näiteks on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks, et 2025. aastaks peab plastpudelitest olema 25% taaskäideldud materjal ja 2030. aastaks 30%.
Riskid
– Suur avatus valuutaliikumistele. Tomra raporteerib oma tulemusi Norra kroonides aga tehinguid tehakse selles valuutas üsna vähe. Peamiselt käib äri eurodes ja dollarites, tänu mille tugevnemisele kasvas kogu firma müügitulu mullu 21% 14,756 miljardile kroonile aga ilma valuutaefektita oli kasv 11%. Ärikasumi 13% marginaali panustasid valuutade liikumised mullu 0,6pp.
– Taaskäitlemise ja toidu segmendi tulud on sõltuvamad klientide investeeringutest, mis omakorda sõltuvad toormete maailmaturuhindadest, kapitalikulust ja ka põllunduses saagikusest. Kui plasti, metalli vms hind maailmas langeb, siis on taaskäitlemise ettevõtted vähem motiveeritud investeeringuid tegema. Taaraautomaatide segment sõltub riiklikest seadustest ja tagastussüsteemide juurutamisest, mille jõustumised ei pruugi ajaliselt pakkuda ettevõttele võimalust oma tulusid iga aasta kasvatada. Aga taaraautomaatide segment on siiski stabiilsem, kuna on seotud esmatarbekaupade turuga ja lisaks on seal taasesinevat käivet hooldamise teenuste ja masinate opereerimise näol.
Valuatsioon
Tomra kaupleb 36x järgmise 12 kuu kasumit (joonisel tähistatud sinisega) ja 16x EV/12 oodatavat EBITDAd (lilla), mis on küll madalamad viimaste aastate tippudest, kuid praeguses intressimäära keskkonnas peegeldab aktsiahind (valge) juba üsna suurt tuleviku kasvuootust.
