I samba ehk riikliku vanaduspensioniiga hakkas alates 2017. aastast 3 kuu kaupa aastas tõusma ja jõuab 2026. aastal 65 aastani. 2024. aastal on vanaduspensionieaks 64,5 aastat. Eestis on ca 305 tuhat vanaduspensionäri, neist 28 tuhat on läinud pensionile ennetähtaegselt. Ennetähtaegse pensionile minemise õigus tekib 5 aastat enne vanaduspensioniiga, reeglina toob varem pensionile minemine kaasa väiksema pensioni, kuid mitte alati.
I samba iseärasused
Vanaduspensionid on riigieelarvele väga suureks kuluks, moodustades ca 16%-18% Eesti riigieelarve kõigist kuludest. Keskmine pension, mis on vabastatud ka tulumaksu tasumisest, oli 2023. aastal 700 eurot. Osa vanaduspensionäre teenib sellest suuremat ja osa väiksemat pensioni, sõltuvalt elu jooksul töötatud aastate arvust ja makstud sotsiaalmaksust.
Riiklikku pensioni indekseeritakse iga aasta 1. aprillil, kus 80% ulatuses vaadatakse möödunud aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvu ja 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi muutust. Seetõttu sõltub riikliku pensioni suurus suures osas Eestis töötavate inimeste koguarvust ja nende palgast ning ühist pensionipotti jagavate pensionäride arvust. 2023. aasta alguses tõusis erakorralise pensionitõusu tulemusena pension 20 euro võrra kuus ning aprillis möödunud aasta kiire palgakasvu ja inflatsiooni toel indekseerimise näol omakorda 13,9%. 2023. aasta oli suur pensionitõusu aasta.
Ka 2024. aasta indekseerimist on mõjutamas selle aasta kiire palgakasv, kuid taltunud inflatsioon tähendab, et uue aasta pensionikasv jääb üpris täpselt 10% piirimaile. Kõigi eelduste kohaselt saab aasta hiljem 2025. aasta aprillis riigipensioni indekseerimise kasv olema juba aga oluliselt tagasihoidlikum, kuna Eesti majandus on kiirelt jahenenud ja palgaralli otsa saamas. Selle dünaamikaga tasub tänasel ja tulevasel pensionäril I pensionisambas ehk riiklikus pensionis lihtsalt arvestada.
Pensioniea saabumine ei tähenda automaatselt, et tuleb pensionile minna. Pensionäril on võimalik saada nii töötasu töölt kui ka vanaduspensioni riigilt – või siis otsustada võtta tasu vaid tööandjalt ja pensionimaksete saamist edasi lükata. Iga kuu, mille võrra oma pensionimaksete väljavõtmist edasi lükkad, suurendab Su elu lõpuni makstavat riigipensioni 0,9% võrra. Edasilükatud vanaduspension on üpris helde skeem, kui tervis lubab tööl veel mõnda aega edasi käia. Seni, kuni inimene käib tööl, on tal võimalik kasvatada ka oma II ja III samba pensionikontot.
Lisaks tasub teada, et kui peres on kasvatatud 3 last, on ühel vanemal võimalik minna täispensionile 1 aasta enne vanaduspensioniea saabumist, 4 lapse puhul 3 aastat ja 5 lapse puhul koguni 5 aastat varem. Selle soodustuse kasutamine ei ole kohustuslik, kuid mõlema vanema poolt kasutamata jätmisel ei suurenda see täiendavalt hilisemat pensioni.
II ja III samba parim väljamakselahendus – fondipension
I samba riigipensioni suuruse ja väljamakse viisi ütleb riik pensionärile ise ette. Aga II ja III pensionisambasse elu jooksul kogutud summade osas peab igaüks ise valiku tegema. Sisuliselt tuleb valida oma pensionifondist kas ühekordse väljamakse või regulaarsete väljamaksete vahel.
Ühekordse väljamakse puhul tuleb riigile tasuda 10% tulumaksu – nt 10 000-eurose summa ühekordse väljavõtmise puhul läheks 1000 eurot lihtsalt maksudeks. Milleks elu jooksul jupikaupa koguda, et siis see ühekorraga kontole lihtsalt seisma võtta ja selle pealt makse tühja maksta?
Valides vähemalt oodatava eluea pikkuse regulaarsed igakuised väljamaksed ehk fondipensioni, on tulumaksu määr 0%. Raha jääb fondi edasi kasvama ja iga kuu müüakse osa Su kogutud fondiosakutest maha ning makstakse Sulle välja pensionilisana. Pensioniea saabudes on hetkel oodatav eluiga 19 aastat. Kui elad lühemat aega, pärandatakse järelejäänud osakud edasi Su pärijatele. Kui elad enda valitud väljamakse perioodist pikemalt, siis ühel hetkel lõppeb lihtsalt selle pensionilisa laekumine Su kontole. Kolmanda variandinda on võimalik kanda ka kogu raha kindlustusseltsi ja saada sealt oma elu lõpuni ühesuguseid väljamakseid, kuid see pole atraktiivne lahendus, kuna need väljamaksed sisuliselt ei kasva ning inflatsioon pureb iga aastaga nende maksete ostujõudu. Fondipensioniga kasvab Su raha aga fondis edasi.
Fondipension on tulumaksusoodustusega väljamakselahendus, mis olnud turul nüüdseks 2 aastat. Iga aastaga muutub fondipension väljamaksefaasis üha populaarsemaks, nii nagu on kasvanud kogumisfaasis III samba populaarsus. Põhjus on sama – need on kõige maksuefektiivsemad viisid raha kogumiseks ja hilisemaks kasutamiseks. Nii et kui oled 2024. aastal pensionile minemas – või tead, et Su isa-ema/vanaisa-vanaema on ees ootamas pensionipõlv – siis tee õige otsus ja jaga ka teistega rahatarkust.
Nutikas pensioni väljamakselahendus on sama kasulik nagu nutikas kogumislahendus. LHV pensionifondide valikust sobivad kõige paremini regulaarseteks pensioni väljamakseteks LHV Pensionifond M ja LHV Pensionifond L, mis tänu oma eri varaklasside vahel hajutatud portfellidele on näidanud ajas stabiilselt häid tulemusi ning pole hirmu, et igakuised väljamaksed liiga suurelt ajas kõiguksid. Viimase 20 aasta jooksul on mõlemad fondid näidanud positiivse tootlusega tulemust koguni 18 aastal – stabiilsus, millele teised pensionifondid vastu ei saa.
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige
LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahaldus. Fondide osakute väärtused võivad nii kasvada kui kahaneda ja fondide eelmiste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluste kohta. Fondi investeeritud rahasumma väärtuse säilimine ei ole garanteeritud. Tutvu LHV pensionifondide prospekti ja põhiteabe dokumentidega lhv.ee ja pea nõu asjatundjaga.