Suur osa Eesti inimestest arvavad, et pension moodustab varasemast sissetulekust palju suurema osa, kui see tegelikult on, selgus värskest uuringust.
LHV tellimusel juunis valminud Kantar Emori uuring näitas, et teise sambasse kogujatest 49% hinnangul jääb keskmine Eesti pension vahemikku 41-60% varasemast sissetulekust ning 16% usub, et pensionile jäädes saab 61-80% varasemast sissetulekust. Tegelikult saab Eestis pensionile jääv inimene keskmiselt vaid 34% oma viimasest palgast, Euroopa Liidus on sama näitaja 68%. Keskmine palk oli Eestis tänavu I kvartalis 1894 eurot ning keskmine pension tõusis 1. aprillil 774 euroni.
Lisaks pensioni suuruse ülehindamisele alahindavad eestimaalased pensionärina elatava aja pikkust. 56% arvab, et seda aega on kuni 15 aastat ja neist omakorda lausa 14% arvab, et seda on vaid kuni viis aastat. Tegelikult elavad Eesti inimesed pärast pensionile jäämist keskmiselt veel pea 20 aastat, mis on märkimisväärne aeg ning vajab sissetulekutega katmist.
LHV majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul saab aina selgemaks see, et inimeste enda panus oma pensionipõlve heaolusse muutub järjest suuremaks, sest töötegijate hulk pensionäri kohta väheneb ning praegu pole mingit märki selle demograafilise trendi pöördumisest. “Seepärast on oluline nii II kui III samba olemasolu ning samuti tasub tõsiselt mõelda teise samba sissemaksete suurendamisele,” ütles Vitsur. “Igaüks peaks tegema oma tulevase pensioni heaks ise nii palju kui vähegi võimalik. Ise aktiivselt juurde kogudes on võimalik tõsta oma pension ca 65-70%ni viimasest sissetulekust.” Uuringule vastanutest kogub hetkel teise sambasse 44% ja kolmandasse sambasse vaid 25%.
Novembri lõpuni saab esitada avaldusi oma teise samba maksete suurendamiseks kahelt protsendilt nelja või kuue protsendini. Pikki aastaid kestva kogumise korral annab vaid paar protsendipunkti suurem kogumine kokkuvõttes märgatavalt parema tulemuse. Tänavu augusti lõpu seisuga on avalduse oma teise pensionisamba maksete suurendamiseks esitanud üle 42 000 inimese.
Uuring näitas ka seda, et 36% jaoks nendest, kes praegu teise sambasse pensioni ei kogu, oleks 60-80% praegusest sissetulekust pensionieas liiga vähe. 21% jaoks poleks 50% praegusest sissetulekust pensionieas äraelamiseks piisav ja 19% jaoks oleks isegi kogu praeguse sissetuleku jätkumine pensionieas siiski liialt napp.
62% uuringule vastanutest väitis samas, et kõige tõhusam pensionivaesuse vähendaja on suurem riiklik pension. “Sellele küll ei tasu lootma jääda, et riiklik pension suhtena keskmisesse palka tulevikus märgatavalt kasvaks, pigem on suund vastupidine,” nentis Vitsur. Teise pensionisamba kogumaht vahepeal mõnevõrra langes teise samba väljavõtmist võimaldava reformi tõttu, kuid on juba taastunud reformieelsele ja veidi kõrgemalegi tasemele ning ulatub praegu 5,4 miljardi euroni.
Kantar Emori omnibuss-uuring Eesti inimeste suhtumisest pensioni ja vanaduspõlve viidi läbi tänavu juunis ning selles osales ligi 1200 täisealist vastajat.