Kui Arno isaga investeerimiskontot avas, olid võlakirjaemissioonid juba alanud ning hilja oli ennast siis harima hakata võlakirjade analüüsi osas. Ära ole nagu Arno ja ta isa, vaid alusta eeltööga juba varakult. Tallinna börsi juht Kaarel Ots on andnud mõista, et käesoleval aastal tuleb turule veel võlakirju. Mida nende analüüsimisel tähele panna?
Sügis terendab ning aiasaaduste tipphooaeg on käes. Linnainimene, kellel oma maalappi ei ole, peab paraku aiasaadusi soetama turult. Minnes turule, ei teki inimestel tavaliselt peas seoseid, et „hmm…kartuli kilo maksab 3 eurot ja maasika oma 10 eurot kilo. Järelikult, tasub osta kartuleid.“ Mille põhjal langetatakse turul otsuseid? Kas selleks on sort, kogus, värskus või hind?
Samalaadsed küsimused peaksid tõstatuma ka turult võlakirju valides. Tehniliselt ei ole mõtet võrrelda riigivõlakirja ning panga võlakirja. Mõlema puhul vaatavad vastu numbrid, kui palju tootlust on võimalik saada, kuid omavahel võrreldavad need ei ole. Panga võlakirja tuleb võrrelda ikkagi konkureeriva panga sama riskitasemega võlakirjaga.
Arvestada tuleb asjaoluga, et kupong (makstava intressi suurus) on üks asi, kuid tootlus võlakirja aegumiseni teine. Kui võlakirja emitendid pakuvad esmaemissiooni käigus võlakirju jaeinvestoritele, on tavapärane, et võlakirjad lastakse välja hinnaga 1000 eurot, mis vastab nende nominaalväärtusele. Siiski esineb ka erijuhtumeid, kus võlakirja hind pakkumise ajal või järelturul võib olla alla või üle 1000 euro ehk alla või üle nominaalväärtuse.
Võlakirja tootlus koosneb kahest komponendist – võlakirja hinnaliikumisest ning makstavast intressist. On oluline mõista, et võlakirja tootlus ja võlakirja eest makstav aastane kupongiintress ei pruugi olla samaväärsed, kuna võlakirja hinnaliikumine mõjutab tootlust. Võlakirja hinnaliikumine ja tootlus on omavahel pöördvõrdelises seoses: kui võlakirja hind tõuseb, siis tootlus langeb, ja vastupidi, kui võlakirja hind langeb, siis tootlus tõuseb. Seetõttu on võlakirjainvestoril oluline jälgida turuhinna muutusi, et teha teadlikke investeerimisotsuseid.
Nii pole tootluse mõistes vahet neil kahel järgmisel võlakirjal:
Võlakiri 1
Kupong: 11,8%
Periood: 2 aastat
Hind: 1000 eurot
Nominaal: 1000 eurot
Järelikult tootlus: 23,6% ehk 11,8% aastas
Võlakiri 2
Kupong: 0%
Periood: 2 aastat
Hind: 800 eurot
Nominaal: 1000 eurot
Järelikult tootlus: 23,6% ehk 11,8% aastas
Mõlema võlakirja tootluse leidmiseks on kasutatud tootlus aegumiseni (yield to maturity ehk YTM) valemit.
Nominaal on väärtus, millega väärtpaber välja lastakse. Kui võlakirjad aeguvad, makstakse välja viimane kogunenud intress ning nominaalväärtus.
Toodud näites on teise võlakirja juures tegemist diskontovõlakirjaga, mille tootlus tekib ainult hinnamuutusest. Vahepealseid intressimakseid ei toimu. Intress on küll kõrge, sellist lähenemist kasutatakse nii osade Prantsusmaa kui ka Saksamaa võlakirjade emiteerimisel. Samas Balti börside ettevõtete võlakirjade puhul pole selline lähenemine tavapärane.
Samalaadse tulemuseni on võimalik jõuda ka veel järgmist tüüpi võlakirjaga:
Võlakiri 3
Kupong: 6%
Periood: 2 aastat
Hind: 901,7 eurot
Nominaal: 1000 eurot
Järelikult tootlus: 11,8% aastas
Kolmandas näites esitletud olukord tekkis turgudel mitmete võlakirjadega pärast intressikeskkonna muutust, kui keskpangad kergitasid märgatavalt baasintresside tasemeid. Kui investor oleks kolmanda võlakirja sellises olukorras maha müünud, kandnuks ta kahjusid. Kui aga selliste tingimustega võlakirju osta, siis oleks olnud tootlus suurem kui pakutav kupong. Hea näide, kuidas võlakiri elab turul oma elu.
Kellele usaldad sina oma raha laenuks?
Antud küsimus peaks tõstatuma iga võlakirjainvesteeringu puhul. Tegemist on raha laenuks andmisega kellelegi teisele. Kuidas seda hinnata, kas antud isik on usaldusväärne ja võimeline raha tagasi maksma kokkulepitud tingimustel?
Analüüs koosneb kahest komponendist: taustauuringust ning maksevõime hindamisest. Esimese asjana tasub vaadata, kas ettevõte teenib pidevalt kahjumit või kasumit. Maksevõime hindamisel tuleb jõuda järeldusele, et kas ettevõtte poolt võetud kohustused (laenud, liisingud) suudetakse ära maksta või mitte. Riskantsust lisab omakorda juurde, kui tegemist on alustava ettevõttega.
Värske õpetlik näide halvaks läinud võlakirjast on idusektorist, kus investoritele pakuti suurt ja ahvatlevat tootlust. Ettevõte siiski oli kahjumlik, suur sõltuvus laenurahast ning ettevõtte omakapital negatiivne. Punaseid lippe kui palju, mis peaksid panema mõtlema.
Sama kehtib ka riigivõlakirjade puhul
Viimasel ajal on pilti tulnud, et Eesti riik plaanib emiteerida võlakirju, mis on suunatud jaeinvestoritele. Et oma kodutöö ja analüüs edukalt teha, oleks mõistlik võrrelda tehtavat pakkumist samalaadsete riigivõlakirjadega. Valiku puhul tasub tähele panna, et võrreldava võlakirja puhul oleksid järgmised aspektid enamvähem samad: võlakirja kestvus, poliitiline ja majanduslik olukord, regioon ning sellest välja joonistuv tootlus, mis on kõige olulisem aspekt lõpuks. Investorina siiski soovime saada tootlust oma investeeringu pealt. Antud juhul ei ole mõtet võrrelda pakkumist Lähis-Idas asuva riigi võlakirjaga, vaid pigem samalaadsete teiste Baltikumi võlakirjadega.
Kokkuvõtvalt, võlakirjade analüüs ei ole raketiteadus. Muidugi saab selle ajada keeruliseks, kuid kasutades talupojalikku loogilist mõtlemist, saab samuti investeeringud edukalt tehtud ning loodetavasti tootluse kätte. Nii nagu elus, kehtib investeeringute puhul tavaliselt sama reegel — kui miski ikka paistab nii hea, et ei usu oma silmi, siis tavaliselt on seal mingi konks juures. Suure tootluse taga on enamasti peidus ka suured riskid ning madalamad riskid omakorda tähendavad paraku, et leppida tuleb tagasihoidlikuma tootlusega.
Martin Möllits
LHV Varahalduse portfellihaldur
Artikkel ilmus 20. augustil Ärilehes.
Artiklis kasutatud terminite kohta saab täpsemalt lugeda LHV investeerimiskoolist.