Iga aasta 1. aprillil indekseeritakse riigi eelarvest makstavaid pensione vastavalt möödunud aastal aset leidnud sotsiaalmaksu laekumise kasvule (80% indeksist) ja inflatsioonile (20% indeksist). Kuna eelmine aasta tähistas veel kiire palgakasvu aastat, siis sarnaselt aasta varasemega on ka sel korral pensionäril oodata kena „palgatõusu“ – keskmine pension tõuseb 700 euro pealt 774 euroni.
Kuna pension suureneb just aprillist alates, ilusad kevadilmad ja suvi on ees ootamas, siis on tegu ka ühe populaarseima kuuga, mil eakad pensionile lähevad. Koos keskmise pensioni tõusuga on sel aastal kerkinud ka pensionärile kehtiv tulumaksuvabastus samale tasemele. Riik on aga otsustanud, et tulenevalt eelarve puudujäägist järgmistel aastatel see pilt muutub ning pensionär peab edaspidi arvestama tulumaksu tasumise kohustusega osalt oma riigipensionilt. Suuremate pensionite maksmine on väheneva, kuid samal ajal vananeva rahvastikuga riigile muutumas aasta aastalt üha enam üle jõu käivaks. Seetõttu tuleks järjest vähem loota riigile ja järjest rohkem iseendale ning tööea jooksul võimalikult suures ulatuses ise pensioniraha endale koguda.
Riigipensionile lisaks saavad pensionärid väljamakseid ka oma elu jooksul kogutud II ja III pensionisambast. Selleks tuleb fondivalitseja veebis, pangakontoris või pensionikeskuses teha vastav väljamakseavaldus – rohkem infot leiab siit. Seejuures on eelkõige vaja otsustada, millal see raha kasutusse soovitakse võtta ning kas elu jooksul kogutud raha võtta välja ühe summana ja tasuda riigile selle pealt 10% tulumaksu või võtta see välja pikema perioodi jooksul regulaarsete igakuiste maksetena ehk fondipensionina. Kui regulaarsete väljamaksete perioodi pikkuseks on valitud vähemalt oodatav eluea pikkus (pensioniea saabudes 19 aastat), siis on kõik sellised II ja III samba väljamaksed täiesti tulumaksuvabad, st pensionär saab kogu kogutud summa ilma makse maksmata aja jooksul kätte.
Kui oled eelpensioni või pensioniealisena juba esitanud II või III samba raha korraga väljavõtmise avalduse, millega kaasneb 10%lise tulumaksu maksmise kohustus, siis iga kuu on kuni sama kuu lõpuni aega see esitatud avaldus tühistada ja valida regulaarsed maksuvabad väljamaksed fondipensioni näol. Uue kuu saabudes enam eelmisel kuul tehtud ühekordset väljamakseavaldust muuta ei saa.
II ja III sambast ei pea väljamaksete tegemist alustama kohe kui pensioniiga saabub ega ka siis, kui hakatakse I sambast riigipensioni saama. Kui pensioniealine otsustab osa või täistööajaga tööl edasi käia, siis on tal võimalus II ja III sambas jätkuvalt oma vara maksuefektiivselt edasi kasvatada ja alustada II ja III samba väljamaksetega alles siis, kui päriselt tööelule joon alla tõmmatakse ja parema pensionipõlve nautimiseks ka II ja III samba väljamaksete raha vaja läheb. 2023 lõpu seisuga töötas Eestis vähemalt osakoormusega lausa 36,3% 65-69 aastastest, 18,8% 70-74 aastastest ja 4,4% 75+ aastastest.
Kui ise lähiajal pensionile minna veel ei plaani, siis levitage sõna oma vanemate, sugulaste ja tuttavate seas – valides regulaarsete väljamaksetega oodatava eluea pikkuse fondipensioni jääb tööelu jooksul kogutud raha fondi edasi kasvama ning aja jooksul tehtavad väljamaksed on pensionäri jaoks kõik tulumaksuvabad. Seetõttu ongi tulumaksuvaba fondipension mõistlik valik igale pensionärile. Lisaks saab lugeda mu detsembrikuist lugu fondipensionist ja meeles pidada, et nii nagu kogumisfaasis olles saab regulaarselt valida fondi, kuhu oma sissemakseid suunatakse, saab ka väljamaksefaasis olles regulaarselt valida fondi, kus oma pensioniraha edasi kasvatada soovitakse.
Fondivahetuse tähtaegu on aastas kokku 3 tükki, järgmine neist on juba 31. märts. Fondipensionina regulaarseid väljamakseid saades on Su investeerimisperiood jätkuvalt väga pikk, mistõttu ei pea kohe kõige konservatiivsemat fondi valima, kuid teisalt tuleks arvestada, et pension on pensionärile sama, mis töötajale igakuine palk ja suuri üles-alla kõikumisi ei ole seal meeldiv näha. Seetõttu tasub valida endale fond, mis on näidanud stabiilselt häid tulemusi eri majanduskeskkondades ning mis on hajutanud pensionivara erinevate varaklasside vahel. LHV fondivalikust sobivad selleks kõige paremini LHV Pensionifond M ja LHV Pensionifond L.
Lugu on pühendatud mu juubilarist kolleegile Heido Vitsurile, kes täna tähistab kontoris oma 80. sünnipäeva. Palju õnne, Heido!
Joel Kukemelk
LHV Varahalduse juhatuse liige